Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vajame uusi väärtusi (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on väärtus sinu või minu jaoks mida tähendas väärtus meie esivanematele?
  • Mida vajame Kas need peaksid olema väärtused vanade probleemide lahendamiseks?
  • Mida see tähendab?
  • Milles seda rikkust mõõta?
  • Kui selline ongi lõplik väärtus?

Lõik failist

Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased
Mis on väärtus sinu või minu jaoks, mida tähendas väärtus meie esivanematele?
On see sinu hea nimi või tunne, et said olla kasulik, või hoopis Armani teksased ja porhce maja ees. Väärtus- see on hinnang kellelegi või millelegi ja see sõltub igaühe enda väärtushinnangutest.
Kas me vajame uusi väärtusi? Võibolla peaks ellu äratama juba unustuste hõlma vajunud vanad väärtushinnangud.
Oma materiaalses maailmas oleme muutunud tarbimise orjadeks, oleme unustanud oma vabaduse tarbida ainult nii palju, kui meile vaja on.
Üksteise ületrumpamine on päeva juhtmõte.
Ja täna leiame, et vajame uusi väärtusi, et olemasolev mudel ei tööta.
See uus väärtus ongi see unustatud vana – ela ja aita ka teistel elada.
Rahvusliku leppe eesmärgiks on sotsiaalselt õiglaselt jaotuv heaolu kasv. Heaolu kasvab siis, kui tehakse tööd. Töö peab olema mõttekas ja looma uusi väärtusi. Hea töö väärib head tasu. Rahvusliku kokkuleppe osapoolteks peaksid olema riik (valitsus), tööandjad ja töövõtjad. Valitsus tagab uusi väärtusi loova keskkonna, tööandjad pakuvad mõttekat tööd ja sellele väärilist palka ning töövõtjad oma head tööd.
Rasketel aegadel meenuvad meile, kui tähtis on teine inimene ja see kas tal on mersu ei lähe üldse korda.
Hoia oma perekonda, oma kaasõpilasi, ammuta tarkust õpetajatelt,

Vajame uusi väärtusi #1 Vajame uusi väärtusi #2 Vajame uusi väärtusi #3 Vajame uusi väärtusi #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor crys222 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Eesti noorte väärtushinnangud ja nende seos ühiskonnas toimuvaga

Nihe noorte väärtushinnangutes sai alguse 1980ndate alguses, mil tekkisid esimesed ,,sulailmingud" seni äärmiselt jäigalt püsinud Nõukogude Liidus. Sealtmaalt sai alguse nähtus, mida Saarniit nimetab noorte väärtusteadvuse individualistlikuks pragmatiseerumiseks- kui 1960ndate ja 70ndate noori iseloomustas vajadus ennast täiendada ja läbi selle maailma mõista, siis 1980ndate generatsioon hakkas järjest enam hindama sotsiaalse positsiooniga seotud väärtusi nagu prestiiz ja karjäär. 3 Ilmselt oli selle põhjuseks tol hetkel kehtinud ja valdavalt kollektiivsele vaimule tugevat rõhku pannud ideoloogia nö ,,lõdvenemine". Pealesurumistaktika oli teinud oma töö- järelevalve lõdvenemisel tegi ühiskonna aktiivsem pool (s.o. peamiselt noored) esimesi samme individualistlike väärtuste poole. Staatusel põhinevas ühiskonnas sündinud ja kasvanud noorte inimestega puutun kokku pea iga päev

Sotsiaalteadused
thumbnail
13
doc

VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS

Piiblist, vanematele fakte ja statistikat, aga ka emotsionaalseid lugusid. Teadmisi anda on kergem, kui suunata õpilast ise mõtlema ja järeldusi tegema, õpitut oma eluga seostama ja rakendama. Õpilase käitumise ja selle aluseks olevate hoiakute ja veendumuste seostamine on inimeseõpetuse võtmeküsimus. See ei tähenda teadmiste alahindamist ­ ka hoiakute ja väärtuste aluseks on teadmised. Ent lisaks teadmistele taotleb inimeseõpetus sotsiaalsete oskuste andmist. Väärtusi ei saa anda edasi inimeselt inimesele ega põlvkonnalt teisele. Tähtsaim on inimese kõnelus iseendaga. Õpetaja saab suunata õpilasi probleeme nägema, nende erinevaid lahendusvõimalusi hindama ning selle alusel oma väärtuste hierarhiat looma. (Õpetajate Leht nr. 12 21. märts 2003). 3 Kiiresti muutuvas maailmas ei ole võimalik õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte

Sotsiaaltöö
thumbnail
38
docx

Teadusfilosoofia ja metodoloogia

Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja mis on näiv või päriselt olev kaasnähtus. Ajalooline perspektiiv: eksperimenteeriv teadus tekib uusajal, 17. Sajandil, enne seda katseid ei tehtud. Pööret seostatakse Newtoni mehhaanikaga. Teadust kui tegevust isel teaduslik meetod, mis seisneb protseduuride kogumis, mis annavad teadusele süstemaatilise iseloomu ja aitavad avastada uusi tõdesid. Teaduse formaalsed määratlused; loogiline empirism: Teadusel on 2 olulist omadust: empiiriline alus ja loogiline struktuur. Üldistuse kontrollimine uutes vaatlustes. Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei

Teadusfilosoofia ja metodoloogia
thumbnail
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb?

Eetika
thumbnail
82
docx

Teadusfilosoofia – ja metodoloogia

on, mis roll neil teaduses on, kas näete probleeme sellise eristuse, sellise teaduskäsituse puhul, näiteks, kuidas Teie arvates Carnap seob empiirilised üldistused ja teoreetilised seadused? Empirismi selgitab lisaks Chalmers 1-3 ptk. (Carnap) SEMINARIKÜSIMUSED: Seadus kui empiiriline üldistus – milleks vaja jne. Teadus algab vaatlusest. Vaja teha üldistusi, et luua korduvatest vaatlustest seadused. Aitavad ennustada uusi fakte ja saab selgitada teoreetilisi seadusi. Seadustes on ka erandeid. Fakt – partikulaar väide; universaal – kõige kohta käib väide. Seos, korrelatsioon – üldistus. Empirism – põhjused ei loe, pigem seosed. Kinnitamine, loogiline ja statistiline tõenäosus. Seaduse täielik kinnitamine võimatu. Seaduse ümberlükkamine. Loogiline ja statistiline: induktiivne – faktiline. Kasutada loogilist tõenäosust. Universaalsus – tõenäosus 1.

Filosoofia
thumbnail
24
odt

Õpilaste väärtushinnangud

1. Mis üldse on ,,väärtused"?............................................................................................11 2.2. Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused?.....................................11 2.3. Kuidas on seis eestlaste väärtusega?............................................................................11 2.4. Kas inimene on eesmärk või vahend?..........................................................................11 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?............................................................................12 2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?...................................................................12 2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks.................................................................................12 2.8. Väljakutsed, mis seisavad Eesti hariduse ees...............................................................12 3.3. Küsitluse analüüs.........

Uurimistöö
thumbnail
30
docx

Majanduspoliitika eksamiküsimused

parteiprogrammidele (kes neid loeb?), kuivõrd hoopis tegelikule majandusolukorrale (stabiilsetes lääneriikides eelkõige tööhõivele ja inflatsioonile). Valijate mälu on üldjuhul lühike. Otsuseid tehakse enamasti momendiolukorra alusel. Pärast valimisi püüab valitsus tavaliselt järgida ranget majanduspoliitikat ja vähendada tööpuuduse tõusu hinnaga inflatsiooni. Seevastu enne uusi valimisi püütakse kõigiti vähendada tööpuudust ja suurendatakse avaliku sektori kulutusi. Sellest tingitud inflatsiooni tõus järgneb ju alles pärast uusi valimisi. Eeltoodust võib teha järelduse, et demokraatlik süsteem ei toeta pikaajalist planeerimist. Demokraatlike riikide valitsused ei saa tihti ja paljudes valdkondades mõelda kaugemale järgmistest valimistest. 4. Haruspetsiifiline ja süsteemne (majandus)poliitika

Majanduspoliitika
thumbnail
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika




Kommentaarid (1)

grissu profiilipilt
grissu: väga hea
00:22 11-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun