Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Egiptus (0)

1 Hindamata
Punktid

Kernu Põhikool
Liis Sideljov
Egiptuse jumalad
Referaat
Juhendaja :
Pille Piho
Kernu 2007
Vana-Egiptuse ajalugu uuritakse juba palju aastaid ja koguaeg saadakse teada midagi uut ja huvitavat.Samamooodi on teada saadud kes on egiptlaste jumalad olnud palju aastaid tagasi.
Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse umbes 5000 aastat tagasi, kui algas vaaraode valitsemine.Nad muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas.Nad käskisid rahval ehitada jumalate auks suured templid ja endale hauakambrid .Mõned vaaraod astusid troonile väga noorelt ja jäid sinna paljudeks aastateks nagu Pepi II.Tavapäraselt pärisid pojad isadelt võimu.Vaaraode naised olid samuti olulisel kohal,kuid valitsesid harva riiki.meistrid valmistasid kauneid esemeid vaaraole ja tema perele.Oma töödes kasutasid nad poolvääriskive ja kulda,mida saadi kõrbekaevandustest.
Kunindlik paar näitas tihti rahvale oma rikkusi.Protsessioonid,vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised olid võimalused näidata vaaraode võimu.
Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Re saatis jumal Osirise maad valitsema .Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad.Jumal-kuningad osalesid paljudel tseremooniatel.nad pidid riietuma,sööma ja isegi pesema end erilisel viisil ning iga päev käisid nad templis esivanematele toitu annetamas.Inimesed soovisid, et vaaraod oleksid füüsiliselt tugevad, head jahimehed ja valmis viima sõjaväge võitudeni lahingutes.Nende alamad arvasid,et jumal-kuningad kontrollivad Niiluse voogusid ja üleujutusi ning põldude saagikust ja samuti maa edukuses kauplemises võõraste maadega.
igaüks põlvitas ja suudles maad, kui neist möödus kuninglikku soosse kuuluv isik.
Vaaraosid austati ja kummardati ka pärast seda, kui nad olid käinud osirise juurde Surnute kuningriiki.
Vana-Egiptuse ühiskond sarnanes püramiidile.Vaarao asus kõige kõrgemal- tipus .Siis tuli peaminister , kes korraldas maksude kogumist ja oli põllumaade ning kuivendussüsteemide ülevaataja ning esindas vaaraod kohtutes.Järgnesid teised võimukandjad, kes kuulusid sageli kuninglikku perekonda.Ning nomarhid, kes vastutasid piirkondade-noomide-eest.naised ei osalenud riigi valitsemisel, neil oli lubatud omada vara.Kõik kirjutajad ja ametnikud olid väga austatud, sellepärast et nad oskasid lugeda ja kirjutada.Samuti austati templipreestreid.Käsitöölised koos talupoegadega, kes kasvatasid toiduaineid ja töötasid kuninglikel ehitustel, moodustasid ühiskondliku püramiidi aluse.Sõjas vangivõetud orjadel ei olnud mingeid õigusi.Inimeste arvates oli juml neile selle koha määranud.
Vanade egiptlaste elus oli usul väga tähtis koht.Nad austasid sadu jumalaid.Päikesejumalat Red ehk Amon -Red austati kõikjal üle maa pidustustel, mis kestsid üle kuu, ajal, kui põllumaa oli üle ujutatud ja talupojad ei saanud töötada.Lisaks oli igal piirkonnal-Egiptuses oli neid 42-oma jumal, keda austati.Kodudes kummardati väiksemaid jumalaid, et need aitaksid lahendada igapäevaküsimusi.paljusid jumalaid kujutati loomadena, näiteks armastuse- ja rõõmujumalannat Bastetit kassina, või linnu-ja loomapeaga inimestena, näiteks teadmiste jumalat Thothi on kujutatud iibise peaga.Jumalatel olid oma perekonnad.Näiteks olid Osiris ja Isis mees ja naine ning neil oli poeg Horos.
Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites.paljud inimesed töötasid neid suurtes ehitistes , mis olid kogukonna keskusteks.iga templi südames oli sisemine pühakoda, kus asus kaitstult jumala kuju.Ainult vaaraol ja ülempreestril oli lubatud siseneda sellesse pühamusse.Inimesed jätsid papüüruslehtedele kirjutatud palved templisse, kuid nad ei näinud kunagi jumalate kujusid.Isegi protsessioonide ajal olid templi rituaalides, kuid ülempreestriteks olid ainult mehed.nemad pesid, riietasid ja korrastasid kujusid nii, nagu oleksid eed elus.Preestrid elasid kindlate puhtusreeglite järgi.Nad kümblesid neli korda päevas, raseerisid päid ja keha ning kandsid kauneid valgest linasest rõivaid.
Muidugi oli seal ka palju muudgi huvitavat ja uurimustöö arvatavasti käib ka edaspidi edasi.Seal oli ka palju teisi vaaraosid keda muidugi meie ei oska nimetada ja ette kujutada.
Eks neil oli ka palju teisi korraldusi ja muidugi ka palju orje, aga neid me ei oska nimetada ja ei tea ka neid.
Vana-Egiptus #1 Vana-Egiptus #2 Vana-Egiptus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liis Sideljov Õppematerjali autor
Referaat.

Sarnased õppematerjalid

Vana-Egiptuse kunsti ülevaade
9
odt

Vana-Egiptuse kunsti ülevaade

EGIPTUSE KUNST Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egi

Ajalugu
Referaat - Vaaraod
25
docx

Referaat - Vaaraod

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg ­ kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg ­ algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa ­ sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine ­ 2920 aastat eKr kuni 332 aa

Ajalugu
Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),

Ajalugu
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun