12 jumalat (1)

Sissejuhatus
Rooma mütoloogias kutsusid hellenid kahteteist jumalat olüplasteks nende asukoha järgi. Nad elasid taevaliku perekonnana
Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olüpose mängi kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olüposel oli täielik
rahu, isegi tuuled ei häirinud, seal ei sadanud vihma ega lund. Oli vaid pilvitu taevas ja päikesekiired. Kaheteistkümneks
jumalaks taevalikus perekonnas olid Zeus , Ares, Athena , Apollon , Aphrodite , Artemis , Hades, Hera , Hephaistos , Hermes ,
Hestia ja Poseidon .
Zeus
Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg.Kronos tahtis kõik oma vastsündinud
lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus
oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada . Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja
oksendama . Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon
mere ja Hades allmaailma. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka
mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes ta väga erineval moel, mõnikord härjana,
saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Kui Zeusi naine Hera oli mõnest armukesest teada saanud,
siis veetis ta oma suuremast ajast tema armukeste ja laste taga kiusates. Kord aga sai Zeus nii vihaseks, et riputas oma naise randmeid
pidi torni külge ja jalgade külge kinnitas raskused. Peamiselt on Zeusi austamisega seotud tammed .
Ares
Arest peetakse vanakreeka mütoloogias sõjajumalaks , ta on Zeusi ja Hera poeg. Arese peamisteks iseloomujoonteks on julmus
ja jõhkrus. Allikates on teada , et kõik jumalad põlgasid Arest , ka tema ema Hera ja isa Zeus. Tormakuse ja toore jõuga sööstis ta igasse
lahingusse, ent lüüa saades või kellelegi alla jäädes ,muutus ta kiuslikuks ning hakkas otsima üha uusi võimalusi, et end tugeva ja
vägevana näidata kuid tihti tehti ta täiesti lolliks. Sageli aga pöördus Ares oma halamise ja abipalvetega oma isa Zeusi poole.
Athena
Athenale kui tarkusejumalannale on pühendatud linn Ateena. Samuti oli ta Ateenale kui kaitsejumalanna. Kuna Zeus oli Athena
enda peast välja mõelnud , oli ta Zeusile kui lemmiklaps. Athena oli ka hea sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Lisaks kõigele
oli ta ka kudumise jumalanna ja õpetas seda ka esimesele naisele Pandorale.
Apollon
Vanakreeka mütoloogias oli Apollon Zeusi ja Leto poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli jumal kes võib armastada aga ka vihata. Apollon oli Kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid, kellele allusid muusad ja ta oli ühtlasi ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Tema sümboliteks oli vibu , nool ja lüüra. Apollon tappis delfi lähedal draakon Pythoni, kes elas Parnassose koopas ja valvas sealset oraaklit. Hiljem rajas Apollon sinna oma pühamu. Apollon oli jumal, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist.
Aphrodite
Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakuse jumalanna. Ta oli abielus sepp-jumala Hephaistosega . Kui aga
truudusest rääkida, siis ei olnud Aphrodite üldsegi truu naine, kuna ta sai lapsi ka teiste jumalatega . Kui Hephaistos kuulis oma naise
kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni ning kutsus teised jumalad vaatama ja mõnitama.
Lõpuks suutis merejumal Poseido teda nii palju veenda ,et ta nad lahti laseks. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks.
Artemis
Artemis oli samuti Zeusi ja Leto tütar ning Apolloni kaksikõde. Vanakreeka mütoloogias peeti teda jahijumalannaks. Loomade
valitsejannana seostati teda hirve ja karuga. Artemist peetakse amatsoonide jumalannaks. Tema sõmbolid on vibu ja nool.
Hades
Hades oli surmajumal , mitte aga surm ise. Ta on allilma ehk surnute kuningriigi valitseja ehk surnute jumala nimi. Teda on hüütud
ka maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hadesel oli väga kuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Ta lahkus harva
võib öelda isegi, et väga harva oma pimeduseriigist, et külastada Olüpost või maapealseid. Kuid ega keegi ei oodanudki teda sinna,
ta oli halastamatu , kuid õiglane. Samuti oli ta kardetud jumal , kuid mitte õel.
Hera
Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, ta oli Zeusi naine ning Kronose ja Rhea tütar. Hera päralt oli nimelt taevas. Hera oli
väga armukade naine, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks oma naise Herale . Hera olevat olnud noor ja kaunis kui mitte
veetlev. Herale pühendati ka palju templeid. Nendest kuulsaimad on Olüpose ja Samose templid.
Hephaistos
Hephaistos oli samuti Zeusi ja Hera poeg. Vanakreeka mütoloogias peeti teda tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumalaks.
Hephaistos oli ainuke inetu ja lombakas kuid samas oli ta lahe rahuarmastav tulejumal . Käsitööd ja kunsti kaitstes olid nad koos
Athenaga linna elus tähtsad. Kui linnas toimus pidulik laste vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia
jumal.
Hermes
Hermes - rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude
ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Hermese sümboliteks oli reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp.
Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Hermest austasid ränduris, palverändurid, vargad ja luuletajad. Tema kultuse keskmeks oli Arkaadia.
Ta oli jumal, kes viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Hermes sündis Arkaadias , nimelt tema ema Maia jäi salajases armusuhtes
Zeusist rasedaks. Maia mähkis Hermese tekkide sisse , kui kui ema magas , siis ta põgenes. Ta põgenes Tessaaliasse , kus Apollon
oma karja kasvatas. Hiljem varastas Hermes Apolloni karja, kuid seda nägi pealt lambakarjane Battos. Hermes sundis teda suud pidama
kuid Battos ei teinud seda ning Hermes pidi ta kiviks muutma.
Hestia
Hestia oli Zeusi õde ning koldetule - ja kodurahujumalanna. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Ta oli
tagasihoidlik , lihtne ja vähenõudlik.
Poseidon
Kronose ja Rhea poeg Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal. Poseidoni elemendiks oli tormine meri , seetõttu peeti
teda sageli taltsutamatuks jumalaks. Ta kandis kaasas võimsat kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna. Poseidonil
oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega. Poseidon oli kreeklaste seal tuntud, kuid sadamalinna Ateenaga polnud
tal kuigi head suhted. Kui ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled
lepitas.
Kokkuvõte
Kõige tähtsam jumala vanakreeka mütoloogias oli Zeus. Jumad oli kõik omavahel kuidagi seotud, osadel jumalatel oli palju armukesi
ja nii sündis ka palju lapsi. Kuna jumalad õpetasid palju tegevusi ja asju meie esivanematele, siis tänu sellele oleme ka meie arenenud.
Ja tänud jumalatele, oleme me teada saanud teiste rahvaste kultuurist.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/
http://www.google.ee/search
http://www.annaabi.com/search.php?s=12+jumalat
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/
http://www.miksike.ee