string(8439) "{"890":" Kellele rajaksin ausamba?\n\n\n Ausammas ehk monument, mis on p\u00fcstitatud kellelegi austuse avaldamiseks.\nSellise \u00fclistuse v\u00e4\u00e4rilisteks ei saa k\u00f5ik inimesed, vaid \u00fcksikud, kes on millegi v\u00e4ga\nerilisega silma paistnud ja inimestele meelde j\u00e4\u00e4nud. Need rajatakse tavaliselt nende\nkodumaale, lubades austusv\u00e4\u00e4rsetel inimestel oma rahva hulgas edasi olla. Igas riigis\non ausambaid, mis p\u00fchendatud oma maa parimatele. Ameerikas on \u00fcks kuulsamaid\nmonumente Thomas Jeffersoni ausammas. Jefferson oli \u00dchendriikide kolmas\npresident ja \u00fcks olulisemaid Ameerika \u00dchendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni\nkoostajaid. Ameeriklased hindavad teda k\u00f5rgelt ja on rajanud ausamba pealinna,\nWashingtoni. Eestis on kindlasti k\u00f5igile tuntud kirjanik Kristjan Jaak Petersoni\nmonument Toomem\u00e4el. Peterson oli esimene eestlane, kes v\u00e4\u00e4rtustas eesti kultuuri.\nM\u00e4lestusm\u00e4rke on Eestis kokku \u00fcle kolme tuhande ja mina soovin lisada veel neli.\nKes on need neli eestlast j","18340":" Eurooplasteks. Eestlased on rahul Euroopa liitu kuulumisega ning on\n valmis kaitsma nii Eestit kui vajadusel ka Euroopat. Olla eurooplane\n t\u00e4hendab suurele osale vabadust ning h\u00e4id elutingimusi. P\u00f5hilisteks\n\footusteks on suuremad palgad ning suurem v\u00f5rd\u00f5iguslikus rikaste ja\nvaeste vahel. Eestlane on uhke oma emakeele ning isamaa \u00fcle. Eestlaseid\non k\u00fcll v\u00e4he, kuid nad on \u00fcpris kokkuhoidvad ning p\u00fc\u00fcavad oma keelt ja\ntraditsioone s\u00e4ilitada. Euroopa liitu kuulumine on Eestile <\/b>ja eestlastele\nkasulik, kuna see toob meid maailmas rohkem esile ning oleme paremini\ntuntud ja kaitstud. Eestlane peab olulisemaks olla eestlane oma kodumaal,\nkui mujal maailmas.\nEesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka ning on eriline maailmas\npaljude tegurite poolest. \u00dcheks neist on kolm h\u00e4\u00e4liku pikkusastet, kuid ka\nilus k\u00f5la. Eesti keelt r\u00e4\u00e4gib maailmas kokku 1,1 miljonit inimest, kellest\nligi 950,000 elab Eesti Vabariigis. Eesti keele k\u00f5nelejaid leidub ka suures\n","6834":" Eestluse eluj\u00f5u allikad\n24-ndal veebruaril 2008-ndal aastal saab Eesti Vabariik 90 aastaseks. Eesti\nVabariigi s\u00fcnniaastaks peetakse aastat 1918. Sel aastal kuulutati Eesti esimest\nkorda iseseisvaks . Mis siis on Eesti Vabariigi pikaealisuse saladus ? Ma arvan,\net eelk\u00f5ige eestlaste tahtej\u00f5ud olla iseseisev rahvas. Kellele meeldiks elada\nteise riigi r\u00f5humise all ? Ma arvan, et Eesti Vabariigi tekkep\u00f5hjuseks on ka\ntugev eestluse tunne \u00fchiskonnas. Defineerin natuke oma n\u00e4gemust eestlusest.\nEestlus, see on omap\u00e4ra, rahvuslik karakter, mis eristab meid teistest, me peame\nend identifitseerima ja j\u00e4rgima rahvuslikku ideoloogiat ( mitte, et me jubedad\nnatsionalistid olema peaks, vaid, et me austame oma oma riiki, j\u00e4rgime oma\njuhte, seadusi ja ei klassifitseeri end mitte-eestalasena ). Samamoodi t\u00e4hendab\neestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (n\u00e4iteks\nmuinasajal teadvustati end kas k\u00fclakogukonna j\u00e4rgi, valla j\u00e4rgi, kuni 19.\nsajand","130241":"v\u00f5im ei vaata valijale \u00fclevalt alla; et v\u00f5imu esindajad ei lasku tigedusse ja labasusse.\n\nMu daamid ja h\u00e4rrad.\n\nMina ise arvan, et Eestil l\u00e4heb p\u00e4ris h\u00e4sti. Ma olen oma riigi \u00fcle siiralt uhke. Kui ma\nv\u00e4lisvisiitide ajal kuulen kiitvaid s\u00f5nu Eesti saavutuste kohta, siis ma t\u00e4nan alati m\u00f5ttes kogu\nrahvast, iga Eesti ema ja isa, iga vana ja noort, iga t\u00f6\u00f6tajat ja t\u00f6\u00f6andjat, iga loojat ja iga\nriigimeest.\n\nMa t\u00e4nan iga\u00fcht, kelle hool, oskused ja p\u00fchendumus on toonud Eestile <\/b>ilmselt k\u00f5igi aegade\nk\u00f5ige tugevama, k\u00f5ige parema rahvusvahelise maine. Maine, mis pole kujundatud, vaid on\nkujunenud meie tegude ja oskuste, eestlaste pealehakkamise, leidlikkuse ja avatud m\u00f5tete\np\u00f5hjal.\n\nMe ehk ei teagi, et maailma menukaim elusolev klassikalise muusika helilooja on Rakverest\np\u00e4rit Arvo P\u00e4rt. Et enim klassikalise muusika plaadistusi maailmas on dirigeerinud eestlane\nNeeme J\u00e4rvi.\n\n","26596":"TALLINNA P\u00c4\u00c4SK\u00dcLA G\u00dcMNAASIUM\n\n\n\n\n JOHANN VOLDEMAR JANNSEN\n referaat\n\n\n\n\n 10b klass\n Juhendaja: \u00f5p. Aida Tender\n\n\n\n\n Tallinn 2008\n\fSISUKORD\n\n\n\n\nSissejuhatus................................................................................3\n\n\nElulugu.....................................................................................4\n\n\nLooming.....................................................................................7\n\n\nPerno Postimees...........................................................................9\n\n\nEesti Postimees..........................................................................11\n\n\nEesti esimene \u00fcldlaulupidu............................................................13\n\n\nKokkuv\u00f5te................................................................................15\n\n\nKasutatud kirjandus.....................................................................16\n\fSISSEJUHATUS\n\n\n\n\nKes meist poleks kuulnud seoses 19.sajan","172437":" K\u00f5neanal\u00fc\u00fcs\n\n Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26.\n aastap\u00e4eva vastuv\u00f5tul presidendi roosiaias\n\n\n\n Taasiseseisvumise aastap\u00e4eva k\u00f5ne <\/b>koostamine ei pruugi olla kergete killast.\nSihtr\u00fchmaks on ju sellel puhul terve eesti rahvas. Samas on see ka oma laia ja\nsuure publiku t\u00f5ttu hea v\u00f5imalus juhtida t\u00e4helepanu nii ajaloole, arutleda tulevikust\nkui ka viidata p\u00e4evapoliitika kitsaskohtadele. Kuigi sellise laiahaardelise\nv\u00f5imalustega k\u00f5ne <\/b>koostamiseks v\u00f5ib sisu leida \u00fcsna h\u00f5lpsalt ja ei tohiks probleeme\ntekkida, leidmaks seda, mida \u00f6elda, on palju raskem \u00fclesanne panna sisu tasakaalu\nning esitada see maitsekalt","26586":" Inimeste teekond lahtiste allikate juurde.\n\n \u00d5nn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast \u00fcmbritsevat maailma, pakub\nhea tegemine talle r\u00f5\u00f5mu. \u00d5nnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks\nv\u00e4ga, et armastus juhiks maailma, mitte v\u00f5im, raha ja j\u00f5ud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate\nelluj\u00e4\u00e4mine ja n\u00f5rgemate v\u00e4ljasuremine, sest nii ei j\u00e4\u00e4 riiki, rahvast ega kultuuri.\nIga inimese elu on erinev. M\u00f5nel nagu sirgjoon, teisel t\u00e4is sakke, kolmandal sujuvalt t\u00f5usev.\nNoortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse\nv\u00e4ljakujunemise aeg. Siis on v\u00f5imalus leida oma t\u00f5ed, mitte ainult kohaneda \u00fcmbruskonnaga.\nMaailm meie \u00fcmber on suur. Et ennast t\u00f5estada ja silma paista, peame korda saatma midagi\nsuurt ja t\u00e4htsat. Kuid ka v\u00e4ikesed ja lihtsad asjad v\u00f5ivad olla m\u00f5jult v\u00e4gevad ja\nmuljetavaldavad. Neile j\u00e4\u00e4b juurde inimlik k\u00e4epuudutus ja soojus.\nNii nagu l\u00e4ks Gailiti Ekke Moor laia maai","57307":"\fRiigi\u00f5ppe tunnis n\u00f5utud referaat tuli koostada vabal teemal ja ma otsustasin\nkirjutada presidendist ja poliitikust keda olen alati imetlenud - Lennart Merest.\nJust see Eesti Vabariigi president on mulle meelde j\u00e4\u00e4nud kui \u00e4\u00e4rmiselt tark,\nhumooriks, intelligentne ja v\u00e4ga laia silmaringiga mees. Lennart Meri k\u00f5nesid\nkuulates vaikis alati kogu saal. Alati oli sellel mehel \u00f6elda midagi uut. Ta on\nainus president, kea r\u00e4\u00e4kis oma k\u00f5ne <\/b>peast. Lennart ei k\u00f5helnud kunagi kui tuli\nkaitsta oma kodumaad. Ehk seet\u00f5ttu ongi muutunud see isiksus minu jaoks\nt\u00e4htsaks. Nii nagu Mihkel Mutt on \u00fches artiklis \u00f6elnud, et Lennart Meri on\n\u00f5nnelik inimene vastab ju t\u00f5isesti t\u00f5ele. Ta tuli tagasi Siberist, oli v\u00f5imalus\nreisida, mis k\u00f5ige t\u00e4htsam ta sai jagada eestlastega oma m\u00f5tteid, teadmisi ja\ntundeid. Ta oli ja on Eeati rahva poolt v\u00e4ga armastatud ning suurriikide poolt\ntunnustatud inimene"}"

Kõne Eestile (0)

Keskkool - Eesti keel - Kõne ja väitlus

5 VÄGA HEA

1

Lõik failist

Kallid kuulajad! 
 
“​Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte, et eestlased
 
oleme!”
 
 Sellised sõnad
 
on
   
lausunud  Johann   Voldemar   Jansen  ja  ma  pean  nendega  nõustuma.  Ükski  eestlane  ei tohiks 
oma rahvust maha salata , seda teame ka Tõnis Mägi laulust “Koit”. 

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2019-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MT2001 Õppematerjali autor

Lae alla .pdf

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Kellele rajaksin ausamba?-kirjand

Kellele rajaksin ausamba? Ausammas ehk monument, mis on püstitatud kellelegi austuse avaldamiseks. Sellise ülistuse väärilisteks ei saa kõik inimesed, vaid üksikud, kes on millegi väga erilisega silma paistnud ja inimestele meelde jäänud. Need rajatakse tavaliselt nende kodumaale, lubades austusväärsetel inimestel oma rahva hulgas edasi olla. Igas riigis on ausambaid, mis pühendatud oma maa parimatele. Ameerikas on üks kuulsamaid monumente Thomas Jeffersoni ausammas. Jefferson oli Ühendriikide kolmas president ja üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Ameeriklased hindavad teda kõrgelt ja on rajanud ausamba pealinna, Washingtoni. Eestis on kindlasti kõigile tuntud kirjanik Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel. Peterson oli esimene eestlane, kes väärtustas eesti kultuuri. Mälestusmärke on Eestis kokku üle kolme tuhande ja mina soovin lisada veel neli. Kes on need neli eestlast j

Kirjandus

16

docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

Eurooplasteks. Eestlased on rahul Euroopa liitu kuulumisega ning on valmis kaitsma nii Eestit kui vajadusel ka Euroopat. Olla eurooplane tähendab suurele osale vabadust ning häid elutingimusi. Põhilisteks ootusteks on suuremad palgad ning suurem võrdõiguslikus rikaste ja vaeste vahel. Eestlane on uhke oma emakeele ning isamaa üle. Eestlaseid on küll vähe, kuid nad on üpris kokkuhoidvad ning püüavad oma keelt ja traditsioone säilitada. Euroopa liitu kuulumine on Eestile ja eestlastele kasulik, kuna see toob meid maailmas rohkem esile ning oleme paremini tuntud ja kaitstud. Eestlane peab olulisemaks olla eestlane oma kodumaal, kui mujal maailmas. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka ning on eriline maailmas paljude tegurite poolest. Üheks neist on kolm hääliku pikkusastet, kuid ka ilus kõla. Eesti keelt räägib maailmas kokku 1,1 miljonit inimest, kellest ligi 950,000 elab Eesti Vabariigis. Eesti keele kõnelejaid leidub ka suures

Ühiskonnaõpetus

3

docx

Eestluse elujõu allikad

Eestluse elujõu allikad 24-ndal veebruaril 2008-ndal aastal saab Eesti Vabariik 90 aastaseks. Eesti Vabariigi sünniaastaks peetakse aastat 1918. Sel aastal kuulutati Eesti esimest korda iseseisvaks . Mis siis on Eesti Vabariigi pikaealisuse saladus ? Ma arvan, et eelkõige eestlaste tahtejõud olla iseseisev rahvas. Kellele meeldiks elada teise riigi rõhumise all ? Ma arvan, et Eesti Vabariigi tekkepõhjuseks on ka tugev eestluse tunne ühiskonnas. Defineerin natuke oma nägemust eestlusest. Eestlus, see on omapära, rahvuslik karakter, mis eristab meid teistest, me peame end identifitseerima ja järgima rahvuslikku ideoloogiat ( mitte, et me jubedad natsionalistid olema peaks, vaid, et me austame oma oma riiki, järgime oma juhte, seadusi ja ei klassifitseeri end mitte-eestalasena ). Samamoodi tähendab eestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (näiteks muinasajal teadvustati end kas külakogukonna järgi, valla järgi, kuni 19. sajand

Kirjandus

7

doc

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias

võim ei vaata valijale ülevalt alla; et võimu esindajad ei lasku tigedusse ja labasusse. Mu daamid ja härrad. Mina ise arvan, et Eestil läheb päris hästi. Ma olen oma riigi üle siiralt uhke. Kui ma välisvisiitide ajal kuulen kiitvaid sõnu Eesti saavutuste kohta, siis ma tänan alati mõttes kogu rahvast, iga Eesti ema ja isa, iga vana ja noort, iga töötajat ja tööandjat, iga loojat ja iga riigimeest. Ma tänan igaüht, kelle hool, oskused ja pühendumus on toonud Eestile ilmselt kõigi aegade kõige tugevama, kõige parema rahvusvahelise maine. Maine, mis pole kujundatud, vaid on kujunenud meie tegude ja oskuste, eestlaste pealehakkamise, leidlikkuse ja avatud mõtete põhjal. Me ehk ei teagi, et maailma menukaim elusolev klassikalise muusika helilooja on Rakverest pärit Arvo Pärt. Et enim klassikalise muusika plaadistusi maailmas on dirigeerinud eestlane Neeme Järvi.

Ühiskond

17

doc

Johann Voldemar Jannsen

TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM JOHANN VOLDEMAR JANNSEN referaat 10b klass Juhendaja: õp. Aida Tender Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 Elulugu.....................................................................................4 Looming.....................................................................................7 Perno Postimees...........................................................................9 Eesti Postimees..........................................................................11 Eesti esimene üldlaulupidu............................................................13 Kokkuvõte................................................................................15 Kasutatud kirjandus.....................................................................16 SISSEJUHATUS Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajan

Ajalugu

12

docx

Kõneanalüüs Kersti Kaljulaid

Kõneanalüüs Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias Taasiseseisvumise aastapäeva kõne koostamine ei pruugi olla kergete killast. Sihtrühmaks on ju sellel puhul terve eesti rahvas. Samas on see ka oma laia ja suure publiku tõttu hea võimalus juhtida tähelepanu nii ajaloole, arutleda tulevikust kui ka viidata päevapoliitika kitsaskohtadele. Kuigi sellise laiahaardelise võimalustega kõne koostamiseks võib sisu leida üsna hõlpsalt ja ei tohiks probleeme tekkida, leidmaks seda, mida öelda, on palju raskem ülesanne panna sisu tasakaalu ning esitada see maitsekalt

Ühiskond

2

doc

Kirjand: Inimese teekond lahtiste allikate poole

Inimeste teekond lahtiste allikate juurde. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev. Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maai

Eesti keel

25

doc

LENNART MERI – MINU LEMMIK PRESIDENT

Riigiõppe tunnis nõutud referaat tuli koostada vabal teemal ja ma otsustasin kirjutada presidendist ja poliitikust keda olen alati imetlenud - Lennart Merest. Just see Eesti Vabariigi president on mulle meelde jäänud kui äärmiselt tark, humooriks, intelligentne ja väga laia silmaringiga mees. Lennart Meri kõnesid kuulates vaikis alati kogu saal. Alati oli sellel mehel öelda midagi uut. Ta on ainus president, kea rääkis oma kõne peast. Lennart ei kõhelnud kunagi kui tuli kaitsta oma kodumaad. Ehk seetõttu ongi muutunud see isiksus minu jaoks tähtsaks. Nii nagu Mihkel Mutt on ühes artiklis öelnud, et Lennart Meri on õnnelik inimene vastab ju tõisesti tõele. Ta tuli tagasi Siberist, oli võimalus reisida, mis kõige tähtsam ta sai jagada eestlastega oma mõtteid, teadmisi ja tundeid. Ta oli ja on Eeati rahva poolt väga armastatud ning suurriikide poolt tunnustatud inimene

Riigiõpe

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid