NEOTEENI A Kris Korn Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon. Esimesed muutused olid: kahejalgsuse teke ja hammaste ehituse teisendumine, hiljem ajukolju mahu suurenemine ja näokolju taandareng. Esimese põhjalikuma uurimise inimese ja simpansi vahel teostasid King ja Wilson, aastal 1975. Nad leidsid, et valkude erinevused nende liikide vahel 1%. Inimese ei aju ei sisalda mitte ühtegi uut valku võrreldes simpansiga.
Milline neist märksõnadest ei kuulu tootearendusprojekti ja tootearendusprotsessi eristavate märksõnade hulka? a. korduvus Küsimus 2 Millega seoses kerkib üles projekti plaanimise seostamine äriprotsesside juhtimisega? b. tootmismahtude suurenemisel Küsimus 3 Kas toote tehnoloogilisuse tagamise oskus kuulub? mõlema eelmise ja ka projektijuhi kompetentside hulka Küsimus 4 Mis ei sobi tootearendusprojekti teostusega seotud tegevuste loetellu? a. kontrolli- ja testimise tehnoloogia Küsimus 5 Milline põhimõte ei kuulu agiilse projektiteostuse juurde? b
ehituses läbi evolutsiooni ? Hominiidide ehk inimlaste evolutsioon algas inimahvidest lahknemisega. Molekulaargeneetiliste võrdluste põhjal sai tunnustuse seisukoht, et esimesteks inimlasteks olid lõunaahvid ehk australopiteekused. Lõunaahvidel kujunesid esimesed tunnused, mille põhjal saab uurida inimese evolutsiooniliste ja füsioloogiliste muutuste arengut läbi evolutsiooni. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon, inimesestumine ehk inimeseks saamine.(Mart Viikma, ,,Eesti Loodus"). Esimesteks olulisteks muutusteks oli lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ning erakordseks muutuseks oli püstikäimise kujunemine ehk bipedalism. Selgeks inimlaadseks tunnuseks australopiteekusel oli kehaluustiku areng. Sellised muutused näitasid, et inimlastel tekkisid uued kohastumised
Iga inimene on isiksus.? Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib.
Isiksus ja temperament Tarvo Haggi Kärt Kunu Margarita Bestuževa Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks(Vikipeedia, 2008). Isiksuseteooriad 1) Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist suunavad instinktid. 2) Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa. (S.Freud, C.G.Jung) 3) Kognitiivsed isiksusekäsitlused:
Iga inimene on isiksus!? Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks.
subjektiivsetele järeldustele ja tõlgendustele toimuva kohta · Kuidas alustada vestlust uue klassikaaslasega? · Appi tulevad skeemid, mis aitavad toimuvat mõtestada, tõlgendada ja sellele hinnanguid anda Võimaldavad kiiresti infot töödelda ja otsuseid langetada Hulgaliselt negatiivseid omadusi sisaldav skeem võib tuua kaasa ebameeldivaid tagajärgi Sotsiaalne taju esmamulje · Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel Tihti põhineb varasemal kogemusel või stereotüüpidel · Solomon Asch (1907-1996) · Esitas katseisikutele hindamiseks omadussõnade loetelud teise inimese kohta milline mulje kujuneb? Sõnad samad, järjekord erines Esmasuse efekt olulisemat rolli mängis esimene informatsioon Kord juba loodud skeemi ei liideta hõlpsasti uut informatsiooni, pigem püütakse uut teavet sobitada juba olemasolevaga
kontrollivad seadused. 15. väärteadvus – Karl Marx. Valitseva klassi ideed domineerivad, teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda vale arusaam maailmast ja iseendast. Demokraatia miinimumdefinitsioon – eliitide väljavahetamise mehhanism Haabitus – Bourdieu. Lapsepõlves omaks võetud käitumis- ja mõtlemisviisid jäävad Bourdieu’ arvates terveks eluks põhiliseks ning sotsiaalne päritolu on haabituse alus. Haabitus on eristavate lahknevuste süsteem, mis määratleb erinevaid positsioone sotsiaalse ruumi kahes määravas dimensioonis. Igale positsioonide klassile vastab haabituste klass, mis on vastava positsiooniga kaasnevate sotsiaalsete tingituste tulemus. Haabitused on eraldatud ja eristatud, nad on samas ka eristuste teostajad, nende abil eristatakse head ja kurja, õiget ja valet jne, ent eristused ei ole kõigile ühesugused, nii näiteks võib üks ja seesama käitumine olla ühe jaoks peen, teise
Pedagoogiline protsess-spetsiaalselt organiseeritud kindla aja jooksul ja kindla kasvatussüsteemi raamestoimuv kasvataja ja kasvandiku ühistegevus, mis on suunatud püstitatud eesmärkide saavutamisele ja kasvatatavate soovitud isiksuseomaduste kujunemisele Õppesisu- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum. Ühelt poolt vahendatakse teiselt poolt omandatakse. Kasvatusmeetod- plaanipärane toimimisviis. Isiksus on omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Indiviid- inimene kui üksik teiste seas; üksikolend Individuaalsus- isikupära, omapära. Kõik pakutav peab olema lastele eakohane ja loovust arendav. Silmas tuleb pidada iga lapse huve, võimeid ja vajadusi. Koduloolisuse printsiip- selle ehituslikuks teljeks aastaaegade rütm inimene ja loodus erinevatel aastaaegadel järgides printsiipi lähedalt kaugemale, üksikult üldisele.
juhtimist, mis tagab kasvatuskomponentide ühtsuse ja selle süsteemi arengu. Ükskõik millise komponendi puudumine viib kogu süsteemi lagunemisele Printsiibid- lähtub ja peab kinni kindlatest põhimõtetest. Õppesisu- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum. Ühelt poolt vahendatakse teiselt poolt omandatakse. Kasvatusmeetod- plaanipärane toimimisviis Isiksus- on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid(isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks.) Indiviid- inimene kui üksik teiste seas; üksikolend Inimene- Homo sapiens ('tark inimene'), mille alamliigiks on omakorda homo sapiens sapiens (nüüdisinimene). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, mitmesuguste abivahendite - tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning väidetavalt ka mõistuse olemasolu. Individuaalsus- isikupära, omapära
Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) 9) Nüüdisaja õiguse mõistmise määratlemisel ei piisa üksnes õigust ja tava eristavate tunnuste esiletoomisest, vaid tuleb lähtuda õiguse sellistest tunnustest, mis eristavad teda ka tänapäeva ühiskonna teistest regulatsioonivahenditsest(nt moralist, kehtivatest mitteõiguyslikest tavadest, korporatiivsete ja religioosete normide süsteemist), ning nende õigust iseloomustavate tunnuste kogumis määretleda õiguse mõiste.(lk 27 tunnused) 10) Õiguse juriidilse käsitluse all mõeldakse seda kui õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides
1. Piiratud kasv – organism kasvab elu lõpuni (taimed) 2. Piiratud kasv – organis saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) 3. Perioodiline kasv – kasv toimud etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) Areng Protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. 1. Otsene areng – imetajad, linnud, roomajad a. Organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta 2. Moondega areng – kalad, kahepaiksed, lülijalgsed a. Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. b. Kõige sagedasemalt esineb moondega areng lülijalgsetel eriti aga putukatel c. Vaegmoone i. Muna -> Vastne -> Valmik ii. prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud d. Täismoone i
Õigust ja õigusemõistmist ning selle tunnusjooni oli juba sugukondliku korra ajal. Sugukondades olid välja kujunenud reeglid, mis esinesid tavade kujul. Koos riikide tekkimisega tekkisid ka õigusnormid, millel oli palju sarnasusi tavadega. Tänapäeva ühiskond näeb õigust ja õiguseid kui kohustusi, mis suunavad inimeste elu ning võtavad neilt otsustusvõime. Nüüdisaja õiguse mõiste defineerimisel ei piisa vaid õigust ja tava eristavate tunnuste esiletoomisest. Tuleb lähtuda õiguste tunnustest, mis eristavad õigust tänapäeva ühiskonna teistest regulatsioonivahendidest. Täiuslik õiguse definitsioon puudub meil aga tänase päevani ning sellest tulenevalt tekib küsimus, et mis see õigus siis tegelikult ikka on. 2 1. Õiguse definitsioon. Tunnused, mille abil määratleda õigust. Õigus on koondav mõiste
7. Holograafia. Hologramm. Holograafia-eseme ruumilise kujutise jäädvustamine. Hologramm- jäädvustatud eseme ruumiline, kolmemõõtmeline kujutis. 8. Optilised riistad ja nende lahutusvõime. Optilised riistad- seadmed, mis annavad esemetest kas suurendatud või vähendatud kujutisi, nt mikroskoop, teleskoop, luup. Lahutusvõime- optiliste riistade võimet anda lähestikku asetsevatest objektidest eristavaid kujutisi. Mida väiksem on eristavate objektide vahekaugus, seda suurem on optilise riista lahutusvõime. 9. Valguse murdumine. Valguse kiiruse ja lainepikkuse muutumine murdumisel. Murdumisseadus. Valguse murdumine-valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguse kiiruse muutumine murdumisel- murdumisel läheb valgus ühest keskkonnast teise, järelikult muutub ka valguse kiirus. Lainepikkuse muutumine murdumisel- valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus.
lahustuv ja taimede poolt kergemini omastatav. Kaltsiumdivesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. See on üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi. Toodetakse ka niinimetatud topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati (CaHPO4) ehk pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele mullas esinevate või taimejuurte poolt eristavate hapete mõjul. Väetamine fosforväetistega Fosforväetiste kasutamine on laialt levinud, sest fosfor pole elusorganismidele mullas liiga toksiline. Fosforväetised on ka sellepoolest kasulikud, et nad soodustavad suhkrute sünteesi. Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, kas
Juveniilne iga lapseiga; inimene kasvab ja areneb intensiivselt; aju suureneb; Fertiilne iga murdeiga; algab u 10 aastaselt; inimene muutub paljunemisvõimeliseks; sugurakkude küpsemine ja sugutunnuste arenemine; kehalised muutused; pikkuskasv 22. Mille poolest erineb otsene ja moondega areng? Too näiteid. Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. NT inimene, linnud, imetajad Moondega areng sündimisel on organism täiesti erinev täiskasvanud organismist. NT lülijalgsed, putukad, konnad, kalad 23. Mis tingib vananemise? Erinevad teooriad vananemise põhjustest. Vananemine on geneetiliselt määratud, kas keskkond on oluline. Mitokondrites tekivad toitainetest ja hapnikust energia tootmisel agressiivsed vabad radikaalid, mis kahjustavad geene, kudesid ja rakke
Alati; 88% Graafik 9 13 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 6 Isiksus. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks.
Vali üks või enam: a. arengudünaamika tunnetamine b. ettevõtte kasuminäitajad c. prognoosimisvõime kasv d. lisandunud kompetents Millega seoses kerkib üles projekti plaanimise seostamine äriprotsesside juhtimisega? Vali üks või enam: a. väga uudsete toodete puhul b. tootmismahtude suurenemisel c. konkureerivate toodete ilmumisel turule Milline neist märksõnadest ei kuulu tootearendusprojekti ja tootearendusprotsessi eristavate märksõnade hulka? Vali üks või enam: a. korduvus b. meeskond c. juhtimine Kas toote tehnoloogilisuse tagamise oskus kuulub? Vali üks või enam: a. tootearendaja kompetentside hulka b. projekteerija kompetentside hulka c. mõlema eelmise ja ka projektijuhi kompetentside hulka Mis ei sobi tootearendusprojekti teostusega seotud tegevuste loetellu? Vali üks või enam: a. kontrolli ja testimise tehnoloogia b
populatsioonis sõltub pop. suurusest. Uus mutantne alleel võib lihtsamini kaotsi minna kui tavaliseks muutuda. Muidugi pole ka fikseerumine välistatud. •Mutantnse alleeli sageduse muutus, kui muteerumine on ainus evolutsioonitegur •Mutatsiooni kaotsiminek triivi tõttu lõpliku suurusega populatsioonis •Mutatsiooni kaotsiminek mendellikus segregatsioonis •Mutatsiooni kaotsiminek loodusliku valiku tõttu (enamik mutatsioone on kahjulikud) 10. Kuidas leida kaht sekventsi eristavate mutatsioonide keskmist oodatavat arvu, kui mutatsioonikiirus ja lahknemise aeg on teada? Kuidas arvutada järjestuste lahknemise aega?Marili Kaht sekventsi eristavate mutatsioonide keskmine oodatav arv on d = 2µt kus t on on lahknemise aeg (kas aastates või generatsioonides). Kordaja 2 on vajalik, sest lahknemisest peale on mutatsioonid kogunenud mõlemasse sekventsi (liiki/populatsiooni).
Burrhus Frederic Skinner pagendas psühholoogiast peale teadvuse ka sisemised füsioloogilised protsessid. Sellist lähenemist nimetatakse radikaalseks biheiviorismiks. Skinner kasutab operantse tingimise mõistet. Operandid (näiteks nupulevajutused) on organismi käitumisühikud, mida ta enne tingimist juhuslikult spontaanselt sooritab. Operantse tingimise käigus sagenevad need operandid, millele järgneb kinnitus, ning satuvad reaktsioonile eelnevate eristavate stiimulite kontrolli alla. Aina suuremate lähenduste suureneva kinnitamisega saab kujundada keerukaid käitumismustreid. Skinneri järgi ongi keerukas inimkäitumine, näiteks kõne, niiviisi kujunenud. Kinnituse pikaajaline puudumine toob kaasa reaktsiooni kadumise. Skinner on saanud olulisi tulemusi kinnituse ajakava mõju kohta, näiteks et pidevalt kinnitatavad reaktsioonid kaovad kiiremini kui vaheldumisi kinnitatavad
taastamiseks 17. Mis on rikastussööde? Vedelsööde, mis oma koostise tõttu loob eriti soodsad tingimused mikroorganismide paljunemiseks. 18. Mis on isoleerimisööde? Tard- või pooltardsööde, mis loovad tingimused mikroorganismide kolooniate kasvuks ja/või moodustamiseks. 19. Mis on diferentsiaalsööde? Võimaldavad kiiresti eristada üht mikroobitüve / liiki / rühma teistest mikroobidest selgelt eristavate füsioloogiliste või biokeemiliste omaduste alusel. 20. Kuidas jaotatakse söötmeid nende konsistentsi järgi? Vedelsöötmed Pooltardsöötmed Tardsöötmed 21. Mida nimetatakse inokuleerimiseks? Nimetatakse külvamist ehk mikroorganismide kasvu uurimiseks tuleb neid üle kanda ühelt keskkonnalt teisele või ühelt söötmelt teisele. 22. Millal kasutatakse mikroobide külvamiseks joonkülvi ? Joonkülvi kasutatakse puhaskultuuride eraldamiseks, mikroorganismide
tekkis seal ja seal, kui esimest korda...) Ilmekamaks näiteks on siin Platoni lähenemine, kes luges filosoofiat tarkuse armastamiseks ja pidas selle alguseks imestamist. Enamus filosoofia ajalugusid püsib tänini Aristotelese ja neoplatoonikute järgi Platoni filosoofia-mõiste lahtimõtestamise juures. Platoni seletus filosoofiale on kindlasti teravmeelne, aga see ei ütle palju filosoofia tegeliku tekke ja kreeka filosoofia spetsiifika (eristavate iseärasuste) kohta. Näiteks Diogenes Laërtios polemiseerib (avalikult vaidlema) oma teose Kuulsate filosoofide elu ja vaated alguses "valearvamusega" nagu sündinuks filosoofia hoopis barbarirahvaste juures, aga kummutada tal seda ei õnnestu. 4 Lihtsustatult öeldes pole filosoofia muud kui teadmishimu ja küsimuste küsimine. Asja teeb keerulisemaks see, et filosoofid küsivad erinevat tüüpi küsimusi ning filosoofilise küsimuse
repressioon, intellektualiseerimine - läbikukkumine arutletakse rahulikult plusside ja miinuste üle, ennetamine - hirmu tundmisel, hakkab otsima lahendust, altruism - tegeletakse teise inimese probleemidega, huumor - elatakse välja naljades, sublimatsioon - agressiivsus suunatakse sporti) Isiksusepsühholoogia Isiksuse mõiste. Isiksuseomaduse mõiste. Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks.
· Piiramatu kasv- organism kasvab elu lõpuni(taimed) · Piiratud kasv- organism saavutab vaid teatud mõõtmed(imetajad) · Perioodiline kasv- kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel(puud) Areng: protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. Otsene areng(imetajad,linnud ja roomajad) Moondega(kalad,kahepaiksed ja lülijalgsed) Otsene areng: Organism sünnib või koorub täiskoavanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. Moondeline areng: Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. Kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel Eristatakse kaht moonde tüüpi: Vaegmoone muna-vastne-valmik (prussakad,täid,lutikad,ritsikad,tirtsud) Täismoone muna-vastne-nukk-valmik (liblikad,kärbsed,kirbud,mardikad) KÕIK praktikumid esitatud paberkandjal. SÜDA ja VERERINGE
8 Ostukäitumine on dünaamiline: Pidevalt muutuv protsess. Muutub keskkond (sissetulek, elustiil, vaatused) Tegurid, mõjurid ostukäitumisele: Vajadused ja motivatsioon: Motivatsioon on sisemine ärgitatud seisund, mis paneb inimese mingil kindlal viisil konkreetse eesmärgi suunas tegutsema. Motivatsiooniteooria Maslow' vajaduste hierarhia. Isiksus: Isiksus on inimest iseloomustavate ja eristavate omaduste kogum. Elustiil: Väljendab inimese või segmendi eristuvat või teda iseloomustavat elamisviisi. Väärtuspõhine käsitlus: Lõppväärtused- inimeste veendumused elu lõppeesmärkides. Instrumentaalsed väärtused- inimeste veendumused õigetes meetodites, kuidas lõppeesmärke saavutada. Hoiakud: Väljendavad inimese üldiseid hinnanguid, tundeid ja mõtteid erinevate asjade suhtes. Hoiak on suhteliselt püsiv, reageerib soosival või mittesoosival viisil.
ei kesta üle ühe põlvkonna. Neutraalsetel mutatsioonidel on väike positiivne või negatiivne efekt kohasusele. Neutraalseid mutatsioone on kõige rohkem, samuti on suur on ka letaalsete mutatsioonide sagedus, kuid need pole kohased ning kõrvaldatakse ühe põlvkonna vältel. Ülejäänutest enamus negatiivsed – kõrvaldatakse valikuga. Kasulikke mutatsioone on vaid tühine osa. 10. Kuidas leida kaht sekventsi eristavate mutatsioonide keskmist oodatavat arvu, kui mutatsioonikiirus ja lahknemise aeg on teada? Kuidas arvutada järjestuste lahknemise aega? Kaht sekventsi eristavate mutatsioonide keskmine oodatav arv on d = 2µt, kus t on lahknemise aeg (kas aastates või generatsioonides). Kordaja 2 on vajalik, sest lahknemisest peale on mutatsioonid kogunenud mõlemasse sekventsi. µ on mutatsioonikiirus.
• Generatiivne ehk suguküpsusjärk - organismid on paljunemisvõimelised, looduses enamike organismide elu sellega piirdubki • Seniilne ehk raukusperiood- suguküpsusele järgnev periood, esineb näiteks tehiskeskkonnas elavatel loomadel. OTSESE ARENGU korral organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. Selgroogsetest loomadest on otsene areng roomajatel, imetajatel ja lindudel. MOONDEGA ARENGU korral erineb järglane oma ehituselt ning sageli ka elupaiga ja toitumise poolest täiskasvanud organismist. Moonde ehk metamorfoosi käigus muutub kehaehitus ja tavaliselt ka elupaik ning toitumisviis. Selgroogsetest loomadest arenevad moondega kalad ja kahepaiksed. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Isiksuse mõistet kasutatakse kolmel viisil: 1.Omadused, mis inimesi eristavad. 2.Omadused, mis seletavad ära inimpsüühika stabiilsuse, mistõttu inimesed käituvad erinevates olukordades ja erinevatel aegadel küllaltki sarnaselt. 3.Nende iseloomulike ja püsivate joonte kandja on isiksus. Isiksus on inimene, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ja isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades. Psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest. 1. Psühhoanalüütiline paradigma S.Freud- alateadvus kujundab valdavalt isiksust, dünaamilisus, konflikt; lapseea seksuaalsus ja alateadlikud motiivid; psühhoseksuaalse arengu staadiumid Mina/Ego kaitsemehhanismid: Eitamine Projektsioon
Peale II MS inimesed ei suutnud integreeruda. Ameerikas Veteraanide Ühing on siiamani üks suurimaid nõustamisteenused tarbija. Tekkis kriisinõustamine e sõdurite psühholoogiline abistamine lahinguväljal. Eestis ei ole nõustamisühinguid. Organiseeritud nõustamise kujunemine 1940-ndatel nõustaja ametinimetuse sätestamine, ametikirjelduse loomise aluseks olid APA standardid. Surve valdkonnale: nõustajad võrdluses kliiniliste psühholoogidega : vajadus eristavate kriteeriumite järele. Nõustamisel on kattuvaid alasid kliinilise, hariduse, tööstus-, kooli- ja personaalipsühholoogiaga. 70-ndatel jätkus eelmisel alanud psühholoogiliste nõustajate litsenseerimine. Tekkis nõustamisoskuste treeningute buum. Testiti verbaalsete oskuste efektiivsust. 20. sajandi esimesel poolel pälvis tähelepanu nõustamise kui protsessi uurimine. Earl Zinn esimesed nõustamisseansside audiosalvestused.
- Loomulikkus, siirus; heameele väljendamine; aktiivne kuulamine ja silmside; nimede kasutamine; tähelepanuavaldused, ei anna järele kui kl ei vasta pos-le impulsile- järelikult neid rohkem anda; olla autasustaja klienti sõbraliku tähelepanu ja hea sõnaga rõõmustamine; kliendi mulje minust seotud tähelepanekuga mida talle osutan. 63. Kuidas tuleb toimida teenindajal kiituste ja komplimentide puhul? Vastata samaga, tänada jms 64. Kes on eri- ja eristavate vajadustega kliendid? Erivajadused tulenevad in-te füüsiliselt v vaimsest puudest (liikumis, nägemis, kuulmis, vaimu v kombineeritud). Eristavad vajadused spetsiifilised v eriomased vajadused (nt eakad, lapsed, lastega pered, eriomaste kultuuritavade v usuliste vajadustega, ärireisijad). 65. Teenindamise spetsiifika laste ja eakate teenindamisel? Eakad lugupidav suhtumine, kannatlikkus, arvestamine nende ootuste, vajaduste, soovidega;
semantiline morfoloogiline süntaktiline foneetiline graafiline pragmaatiline • iga leksikaalne üksus ei vasta kõigile kuuele definitsioonile ega saa seetõttu olla nn. prototüüpsõna Foneetilis-fonoloogiline sõna • Arenenud keeltel on olemas nii kirjalik kui ka suuline väljendusvorm. Kõneldud sõna võib jaguneda häälikuteks, silpideks ja aktsentideks. Seejuures on osa häälikuid (foneeme) olulised distinktiivsete (eristavate) tunnustena tähenduse eristamisel. • Mitte alati ei ole erinevad tähendused seotud eri häälikkujuga. • Hääldatud sõna defineerimisel mängib olulist rolli paus. Graafiline sõna Graafilised sõnad on äratuntavad selle järgi, et neile järgneb kirjapildis tühik. Peaksid kehtima järgmised põhiprintsiibid: • kirjapilt peaks vastama hääldusele • sisuliselt kokkukuuluvad üksused tuleks kokku kirjutada • tähenduserinevusi peaks markeerima erineva kirjapildiga
Selle psühhofüsioloogiliseks mehhanismisk on sensoorne abstraktsioon. Igas keeles kujunevad just selle keele foneemide tunnustele iseloomulikud foneemikuulmise mehhanismid ehk mälupesad. lapse aju hakkab ära tundma korduvaid signaale. Laps püüab oma hääldamist järjest enam lähendada keelekeskkonnas kasutusel olevale hääldusele. Lapse foneemikuulmise arengul on kaks paraleelset funktsiooni: fonoloogiline funkstioon tähendab keelesüsteemi foneemide, st. tähendust eristavate üksuste äratundmist; foneetilise funktsiooni ülesandekson võrdlemise teel reguleerida lapse enda hääldamist. Väljendusvahendistest omandab laps kõigepealt intonatsiooni. Sõnade hääldamist tuleb vaadelda paralleelselt kahes plaanis: rõhulis-rütmiliste struktuuride kui hääldusraamide omandamine(silp, kõnetakt, välde); õnade häälikkoostise omandamine. Häälikute omandamisel omandatakse kõigepealt häälduslikult kontrastsed(erinevad) häälikud
omadustest ning sihtturgude iseloomust ostja võimalus eristada üht kaupa teisest. Tegelik kaupade konkureerimine leiab aset tarbijate teadvuses. Nt kiidan seepi okei, minu oma vahutab ja lõhnab hästi aga teised ka ju on sama sugused. Samas lõppevad kiitused mingi aeg ära. Siis tulevad mängu imago bränd kõneleb enda eest. Siis tuleb mängu positsioneerimine. Keskendutakse eelkõige nende eristavate omaduste esiletõstmisele. Luuakse eeldusele, et mina suudan seda kaupa teisest eristada. Kõige parem on olla tipus! Nr ühte tavaliselt teatakse, nr 1l on tavaliselt suurem turuosa · Kaitsetaktika: Liider peab end kaitsma ja blokeerima uued tulijad Liider peab end ise uue ideega ründama "New & Improved Fairy"( · Ründetaktika: Leida uusi nisse, hõivamata maad (teadvuses!) ja täita need oma märgiga( · Kommunikatsioon:
tekkimine, dünaamika ja käitumine). Emotsionaalse käitumise osad: sündmus – sündmuse kodeerimine (oht, solvang, alandus) – hinnang (millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule) – füsioloogiline reaktsioon – tegutsemisvalmidus – emots väline avaldumine (miimika, zestid) – regulatsioon (tahtlik pidurdus, pikedamine) Põhiemotsioonid: õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus (x6) Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ning isiku käitumise stabiilsus erinevates olukordades. Oma ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviidid. Põhilised lähenemised: Freudi psühhoanalüütiline käsitlus (lapsepõlve mõju täiskasvanu käitumisele, alateadvus), tunnusjoonte teooria (kaasasündinud iseloomujooned, vähene keskkonna mõju), kognitiiv-käitumuslik teooria (peamiselt kogemused ja õppimine kui isiksuse kujundaja) ning humanistlik
- M 2.17 (L) Sisenemise reeglid ja reguleerimine M 2.17 Sisenemisreeglid ja reguleerimine Algatamise eest vastutavad: organisatsiooni juht, majas kasutatava tehnoloogia juht Rakendamise eest vastutavad: tehnikajuht, töötajad, planeerijad Sisenemine kaitset vajavatesse majaosadesse ja ruumidesse peab olema reguleeritud ning seda tuleb kontrollida (vt M 2.6 Sissepääsuõiguste andmine). Meetmed võivad selle puhul alata lihtsa võtmete väljastamise kontrolliga ja lõppeda keeruliste isikuid eristavate identifitseerimissüsteemidega, kusjuures luku avamine mehaanilise võtmega võib samuti sisenemise reeglite hulka kuluda. Sisenemise reguleerimiseks ja kontrollimiseks on vajalik - selgelt märgistada reeglite alla kuuluv ala, - hoida sissepääsuõigusi omavate inimeste ring nii väike kui võimalik; vastavad isikud peaksid teadma üksteise volitusi, et võõraid isikuid oleks võimalik võõrastena tuvastada,
b) Kaubandusõigus (Äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus) c) Tööõigus 2. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist. Ürgühiskonnas kujunesid tavareeglid ajaloolise arengu protsessis välja inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt. Õigusnormide teke on aga lahutamatult seotud riigiga. Nüüdisaja õiguse mõiste määratlemisel ei piisa üksnes õigust ja tava eristavate tunnuste esiletoomisest. 3. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse õigusriigi kontseptsiooni (vt küsimus 16). Õiguse ja majanduse omavahelise seose määrab riigi sotsiaalpoliitiline ja majanduspoliitiline orientatsioon, riigi poliitiline olemus, riigi konkreetsed majanduslikud ja poliitilised huvid ja eesmärgid ajahetkel. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik
saab eluga rahulolu hindamisel valdavaks kultuurinorm (see, milline seisukoht valitseb kultuuris eluga rahulolu osas). Sotsiaalne taju erineb füüsilise maailma tajust selle poolest, et tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlhendustele toimuva kohta. Keskonnas toimuva mõtestamist, tõlgendamist ja hinnangute andmist hõlbustavad lihtsustused, mida psühholoogias kasutatakse skeemideks. Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel. - Kausaalne atributsioon - sündmus, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamist. - Atributsioonteooria - kogum ideid sellest, kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste kohta järeldusi (kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet, et toimuva põhjustest aru saada. - Atributsiooniviga - kalduvus seletada iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, pigem
Association). Journal of Counseling Psychology alustas ilmumist 1954 (initsiaatorid Milton E. Hahn, Harold G. Seashore, Donald E. Super, C. Gilbert Wrenn). 60-ndad: kahtluste aeg. Samas oli ühiskonnas vajadus olemas, defineeriti end uuesti. Hakkasid toimuma erialakonverentsid. Nõustamine madalseisus. Leiti, et on vähe potentsiaali tõusuks/arenguks. Surve valdkonnale => nõustajad võrdluseskliiniliste psühholoogidega: vajadus eristavate kriteeriumite järele. Greyston'i konverentsil 1964 (APA) vaadati üle ala definitsioonid ja standardid. Nõustamisel on kattuvaid alasid kliinilise, hariduse, tööstus-, kooli- ja personalipsühholoogiaga. 60-ndate lõpus loodi uus ajakiri The Counseling Psychologist, Esimene toimetaja ja looja oli John Whiteley. 70-ndad. Aktiivne periood. Nõustajate litsenseerimine. 70-ndatel jätkus eelmisel kümnendil alanud psühholoogiliste nõustajate litsenseerimine
individualismiga, inimõiguste austamisega ning sotsiaalse võrdsusega ühiskonnas. 14.5. Sotsiaalne taju Sotsiaalne taju erineb füüsilisest maailma tajust selle poolest, et tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlgendustele toimuva kohta. Keskkonnas toimuvad mõtestamist, tõlgendamist ja hinnangute andmist hõlbustavad lihtsustused, mida psühholoogias kutsutakse skeemideks. Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel. 14.6. Atributsioon põhjuste omistamine Kausaalseks atributsiooniks nimetatakse sündmuste, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamist. Atributsiooniteooria on kogum ideid sellest, kuidas inimesed teevad nähtuste kohta järeldusi ehk kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet, et toimuva põhjusest aru saada. Inimesed teevad põhjuste omistamise protsessis otsuseid kolmest peamisest kriteeriumist lähtudes.
mis paneb inimese mingil kindlal viisil konkreetse eesmärgi suunas tegutsema. Motiive tekitavad vajadused. Seega saab motiive nimetada ka vajaduse rahuldamise püüdluseks ja vajaduse rahuldamist eesmärgiks. Vajadused on tähtsuse järjekorras järgmised: füsioloogilised vajadused, turvalisuse vajadus, kuuluvusvajadus, lugupidamise vajadus, eneseteostamise vajadus. Isiksus – on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate omaduste kogum. Elustiil – väljendab inimese või segmendi eristuvat või teda iseloomustavat elamisviisi. Hoiak – on suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindlal soosival või mittesoosival viisil. 13. Psühholoogilised mõjurid ostukäitumise protsessis: taju, õppimine, mälu Taju – on tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma.
5. Vastikus 6. Kurbus 7. Põlgus - Emotsioonide otstarve : o Hindamine( erinevad isikud, olukorrad) o Ergutavad, pidurdavad o Suunavad tähelepanu o Stimuleerivad mälu o Väljendavad suhtumist, eelistust 30. Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? - Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte-, ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. - Isiksus hõlmab kõik isiku psüivad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. (isiksuseomadused) - Isiksuse käsitlemine : 6 lähenemist o Psühhodünaamiline: Lähenemise alguseks peetakse Sigmund Freudi psühhoanalüütilist teooriat, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse
võrdlemiseks, sest protseduur võtab vanuritel kauem aega, seega ei mõjuta intelligentsus, vaid füüsilised võimed ka vanaduses säilib võime õppida, kuigi väheneb voolav intelligentsus kristalliseerunud intelligentsus püsib stabiilsena või isegi tõuseb lühimälu puhul kergete ülesannetega saadakse lihtsalt hakkama, aga keeruliste ülesannete täitmine langeb tõsiselt episoodilise mälu puhul muutub raskeks mitte-eristavate sündmuste meenutamine, konkreetseid sündmusi kerge meenutada protseduurilises mälus teada, kuidas mingeid asju teha, kuid raske leida uusi lahendusi semantilises mälus sõnavara säilib, kuid verbaalne voolavus, faktide meenutamine halveneb prospektiivses mälus säilib teadmine sündmustest, kuid raskem meeles püsida, millal midagi tegema pidi seniilsus - ei ole haigus, vaid lihtsalt vaimsete võimete vähenemine vanusega koos
tänane ladina tähestik, leiutasid ratta ja palju muud, st mõjustanud inimkonna arengut vähemalt samapalju kui Egiptus. Rahvusvaheliste suhete vaatevinklist oli Sumeril kaks olulist erinevust võrreldes Egiptusega: 1) säilis killustatus väikesteks linnriikideks, 2) tihedam läbikäimine (nii majanduslik kui sõjalis-poliitiline) mitte-sumeri maailmaga, sest erinevalt merede ja kõrbedega muust maailmast suhteliselt eraldatud Egiptusest oli Sumer eristavate geograafiliste piirideta. Sumeri linnriikide vahel puhkes arvukalt konflikte, enamasti maa (viljakat maad oli vähe) ja niisutussüsteemide pärast. Süsteemi anarhilisust pehmendas asjaolu, et sumerite arusaamise kohaselt pidi üks linnriikidest, tugevaim, täitma hegemooni funktsiooni – so olema vahekohtunikuks teiste riikide vahel tüliküsimuste puhul ning kehtestama teatava elementaarse korra. Selline kord kajastas taevast korda. 1.3 Assüüria
investeerivad Personalikulutuste Koolituseelarve maht odavamasse optimeerimine. väheneb ja stabiliseerub. tehnoloogiasse. Laine, kas on õige? Küpsuse faas Stabiilsus. Personalikulutuste Vilumuste arendamine, Investeeritakse kahandamine. Baas- kvaliteedialane koolitus, müügijärgsesse ja eristavate meeskonnatöö treeningud. tegevusse. Omahinna kompetentside Uuenduste alane koolitus. alandamine. Tugevad säilitamine, Sisekoolituse osakaalu alustavad hinnasõda, võimalusel tõus. 31 nõrgemad säilitavad arendamine. Koolituseelarve säilib
eraldi, just nagu nad paiknevad ka looduse pildil. Kui ühte tamme nimetati A, siis teist tamme kutsuti B. Sest esimene idee, mis tuletatakse kahest asjast, on see, et need pole üks ja sama. Sageli nõuab ühiste omaduste avastamine pikaajalist vaatlust; järelikult --mida piiratumad olid teadmised, seda suuremaks kasvas sõnavara. Kogu selle nimestikuga seotud raskusi ei olnud kerge ületada, sest olendite paigutamine üld- ja soonimetuste alla nõuab nende eristavate omaduste ja erinevuste tundmist. See eeldab 15 Jean-Jacques Rousseau vaatlusi ja definitsioone, teisiti öeldes loomulikku ajalugu ja metafüüsikat, sellisel määral, milleni tolle aja inimesed veel kaugeltki polnud jõudnud. Teisalt, üldised ideed saavad vaimus tekkida üksnes sõnade abil ja aru käsitab neid ainult lausete kaudu. See on üks neist põhjustest, miks loomad ei saa moodustada
ostavad. Kui Gramsci hegemoonia teooria lõi, siis ta ei pidanud seda negatiivseks. Töölisklass pigi saama hegemoonia: arvestama teiste ühiskonnagruppide huviga, sest muidu tal ei õnnestu seda võimu enda käes kaua hoida. Hegemoonia mõiste, mida me võime vastandada Althusser ideoloogia nägemusele. Michel Foucault (19261984) Võim tema loomingu üks kesksemaid teemasid. Teooria on väljakasvanud tema tööst · eristavate ja kontrollivate diskursused · diskursiivsed korrad Diskursus mistahes ühiskondlikult aktsepteeritud viis rääkida teatavatest asjadest teatavat moodi. Näiteks ülikooli diskursus erineb kollase ajakirjanduse diskurusest, sõjaväe diskursusest. Diskuruses, mida võim toetab ja mis on leidnud laialdase heakskiidu võivad ka oma sisemuselt olla eristavad ja kontrollivad. Foucault alustas oma tööd hullumeelsust kirjeldava diskursuse analüüsiga
11 Inimese arenemisega seotud probleemid ja arusaamad Inimene kuulub imetajate klassi, hominiidide sugukonda, Homo perekonda. Inimene kuulub esikloomaliste ehk primaatide seltsi. Inimlaste sugukonnas ainult üks liik inimene. Primaadid pärinevad ühisest esivanemast umbes 70 miljonit aastat tagasi. Tegid läbi pika arengu, mille käigus osa liike suri välja, teised säilusid ja muutusid. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut nimetatakse hominisatsiooniks. Inimese arengu määrasid evolutsioonitegurid: 1. pärilik muutlikkus, 2. geenitriiv, 3. geenisiire, 4. looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiirdeid nende ulatuslik rändamine uutele aladele. Alates 1960.-ndatest on liikidevahelisi geneetilisi erinevusi uuritud immunoloogiliste, biokeemiliste ja molekulaargeneetiliste meetoditega
Mõnedel inimestel põhjustab spordist väljalangemine tõsiseid probleeme ja samas probleemidest arusaades on vajalik informatsiooni sellest, kas spordil on veel kohta nende elus ja kas spordiga tegelemisega jätkamine limiteerib või avardab kogemusi, suhteid ning võimalusi. Isiksuse joonte teooriad. Isiksus on kõigi inimeste iseloomustavate ja eristavate joonte summa ning isiku käitumise stabiilsus erinevates olukordades. Gordan Allport (1937, 1961): Isiksuse jooned on püsivad dispositsioonid (eelsoodumused) toimida erinevais olukordades suhteliselt ühesugusel viisil. Isiksuse joonte näiteks on omadused järgnevas loetelus: aus, usaldusväärne, tujukas impulsiivne, kahtlustav, ärev, erutuv, domineeriv, sõbralik. Loomulikult võiks seda loetelu veel palju pikendada
pärineb meie tänane ladina tähestik, leiutasid ratta ja palju muud, st mõjustanud inimkonna arengut vähemalt samapalju kui Egiptus. Rahvusvaheliste suhete vaatevinklist oli Sumeril kaks olulist erinevust võrreldes Egiptusega: 1) säilis killustatus väikesteks linnriikideks, 2) tihedam läbikäimine (nii majanduslik kui sõjalis-poliitiline) mitte-sumeri maailmaga, sest erinevalt merede ja kõrbedega muust maailmast suhteliselt eraldatud Egiptusest oli Sumer eristavate geograafiliste piirideta. Sumeri linnriikidest olid III at alul tähtsaimad Ur (sealt on piibli järgi pärit Abraham – rahvaste - eelkõige juutide, aga ka araablaste - isa), Uruk, Kiś, Lagaś, Nippur, Umma. Linnriigid kujunesid templite ümber ja kuulusid ühele sumerite jumalaist. Nii oli Nippuri omanikuks õhujumal Enlil, Uruki omanikuks taevajumal An (Anu) jne. Maapeal esindas jumalat preesterkuningas – en ehk ensi. Hilisemal perioodil kaldus võim sumeri
Esimesi jõude nimetatakse ka kontaktjõududeks. Nendeks on näiteks elastsusjõud. Näiteks noole lendulaskmiseks peab vibu olema vinna tõmmatud või raskuse tõstmiseks tuleb lihaseid kokku tõmmata. Kontaktjõudude hulka kuulvad ka hõõrdejõud. 14 Jõude saab eristada ka vastastikmõjude järgi. Seda tegime osalt juba eespool5 ja siin piirdume klassikaliselt eristavate jõududega. 5.3.1.Raskusjõud, kaal Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Miks esineb selline tõmbumine? Täielikku seletust nähtusele veel pole. Tõmbumist seletatakse gravitatsioonivälja toimega, kuid gravitatsioonivälja vahendajaid, gravitatsioonikvante (gravitone) pole katsetes suudetud avastada. Raskusjõu suurus leitakse valemist F = mg. Raskusjõud on vektor, mis on alati
annaabi.ee 
