Fosforväetised (0)

5 VÄGA HEA

Sisukord

Sisukord……………………………………………………………………..2 Sissejuhatus………………………………………………………………….3 Fosforväetis………………………………………………………………….4 Fosforväetiste jaotamine……………………………………………………..5 Erinevad fosforväetised ja nende olulised komponendid……………………6 Superfosfaat ………………………………………………………………….8 Väetamine fosforväetistega...............................................................................9 Kokkuvõte …………………………………………………………………..10 Kasutatud kirjandus………………………………………………………….11
Sissejuhatus
Keemia osatähtsus põllumajanduses on väga suur. Väidetakse, et umbes 25% teraviljasaagist saadakse tänu väetistele. Väetisteks nimetatakse aineid, mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad saaki või parandavad selle kvaliteeti. Väetised võivad olla kas otsesed , kus taim omastab ained juurte kaudu, või lehtede kaudu „toitmine”, kus taim omastab ained lehtede kaudu.
Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Mineraalväetiste tootmine aina kasvab, aga kahjuks pole täiustunud väetiste kasutamise tehnoloogia . Väetiste ulatuslik kasutamine mõjub keskkonnale mitmekülgselt, kutsudes eile nii soovitud kui ka soovimata tagajärgi. Väära kasutamise tõttu tekivad suured väetise kaod ning selle tagajärjel ka elukeskkonna saastumine. Näiteks kandub suurem osa põldudele viidud väetistest põhjavette ja atmosfääri. Mineraalväetiste kasutamise kogus ühe hektari kohta aastas on Eestis 86 kilogrammi. Võrreldes 1989 aastaga on vähenemine olnud umbes kolmekordne .
Enimkasutatud mineraalväetised on lämmastikväetis taimede lämmastikuvajaduse rahuldamiseks, kaaliumväetis, mis suurendab taimede talvekindlust ning fosforväetisi fosforitarbe rahuldamiseks. Fosfor on üks tähtsamaid keemilisi elemente, mida taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks. Erinevalt nitraatidest on fosfaadid väga püsivad ega redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiabki rakendust fosforväetistena.
Fosforväetis
Fosforväetis on lihtväetis, mille toimeaine on fosfor. Fosforit sisaldub ka mitmes teises mineraal - ja orgaanilises väetises. Esimesena kasutati fosforväetisena pikka aega kondijahu . Hiljem hakati saksa keemiku J. Liebigi ettepanekul seda väävelhappega töötlema, mille tulemusena saadi taimede poolt paremini omastatav väetis – superfosfaat. 1842 toodeti Inglismaa keemiatööstuses esimest korda superfosfaati, mis on praeguseks üks enim kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi. 1922 hakati fosforväetisi tootma ka Eestis. Superfosfaaditehas lasti Maardus käiku 1965. aastal. Enam Eestis fosforväetisi ei toodeta.
Fosforväetiste põhitoorained on apatiit ja Eestis suurtes kogustes leiduv fosforiit . Fosforväetiste toomiseks kasutatakse ka fosforhapet. Apatiit ja fosforiit on vees praktiliselt lahustumatud, kuid väga vähesel määral nad siiski lahustuvad happelistes muldades. Seetõttu on fosforväetisena otstarbekas kasutada lahustuvaid fosfaate – leelismetallide ja ammooniumfosfaate või kaltsiumdivesinikfosfaati.
Fosforväetisi tarvitatakse pulbrina või graanulitena. Fosforväetiste norm sõltub liikuvate fosforiühendite sisaldusest mullas, kasvatatavast kultuurist, planeeritud saagi suurusest ning fosforväetise liigist. Külvi ajal viiakse fosforväetis mulda paiklikult. Pealtväetamisel on fosforväetise mõju väike, pealtväetatakse ainult rohumaid.
Fosforväetiste jaotamine
Fosforväetisi jaotatakse erinevate näitajate alusel. Enamasti jaotatakse fosforväetisi lahustuvuse järgi ja fosforisisalduse alusel.
Lahustuvuse järgi jaotatakse fosforväetised vees lahustuvaiks, nõrkades hapetes lahustuvaiks ja raskesti lahustuvaiks.
Vees lahustuvate fosforväetiste hulka kuuluvad liht- ja topeltsuperfosfaat, fosfor on neis Ca( H2PO4 )2H2O – na. Vees lahustuvaid fosforväetisi võib kasutada kõigil muldadel ja kõigi kultuuride väetamiseks. Granuleeritult sobivad nad külvieelse väetisena.
Nõrkades hapetes lahustuvad fosforväetised on pretsipitaat, defluoreeritud fosfaat, termofosfaat ning toomas- ja martäänjahu, taimed omastavad neid osaliselt, fosfor on neis kas CaHPO4H2O – na või Ca4P2O9 – na. Nõrkades hapetes lahustuvaid fosforväetisi kasutatakse põhiväetisena, suurim mõju on neil happelistel muldadel.
Raskesti lahustuvates fosforväetised on näiteks kondijahu ja fosforiidijahu. Nendes väetistes on fosfor Ca3(PO4)2 – na, mida enamik kultuurtaimi ei omasta. Raskesti lahustuvad fosforväetised on vähetõhusad, meid kasutatakse ainult tugevalt happelistel muldadel.
Fosforisisalduse alusel jaotatakse fosforväetised madalaprotsendilisteks, kontsentreerituteks, ja kõrgeprotsendilisteks. Madalaprotsendilisteks peetakse neid väetisi milles on vähem kui 10% fosforit, kontsentreerituteks neid, milles on 11-26% fosforit ja kõrgeprotsendilisteks neid, milles on üle 26% fosforit.
Erinevad fosforväetised ja nende olulised komponendid
1) Aluseline räbu toomasfosfaadidtoomasräbu on terase sulatamisel saadud fosfaaträbu töötlemise saadus , mille olulised komponendid on kaltsiumsilikofosfaadid. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 12 % P2O5, kui fosfor väljendatakse anorgaanilistes hapetes lahustuva fosforpentaoksiidina, kusjuures vähemalt 75 % deklareeritavast väetises sisalduvast fosforpentaoksiidist peab olema lahustuv 2 % sidrunhappes; või 10 % P2O5, kui fosfor väljendatakse 2 % sidrunhappes lahustuva fosforpentaoksiidina. Osakeste suurus: vähemalt 75 % materjalist peab läbima 0,160 mm avadega sõela, vähemalt 96 % materjalist peab läbima 0,630 mm avadega sõela.
2a) Lihtsuperfosfaat on peenestatud mineraalse fosfaadi ja väävelhappe reaktsiooni saadus, mille oluline komponent on monokaltsiumfosfaat, sisaldab kaltsiumsulfaati. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 16 % P2O5. Fosfor väljendatakse neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva P2O5-na, kusjuures vähemalt 93 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema lahustuv vees.
2b) Kontsentreeritud superfosfaat on peenestatud mineraalse fosfaadi ning väävelhappe ja fosforhappe reaktsiooni saadus, mille oluline komponent on monokaltsiumfosfaat; sisaldab kaltsiumsulfaati. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 25 % P2O5. Fosfor väljendatakse neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva P2O5-na, kusjuures vähemalt 93 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema lahustuv vees.
2c) Kolmekordne superfosfaat on peenestatud mineraalse fosfaadi ja fosforhappe reaktsiooni saadus, mille oluline komponent on monokaltsiumfosfaat. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 38 % P2O5. Fosfor väljendatakse neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva P2O5-na, kusjuures vähemalt 93 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema lahustuv vees.
3 ) Osaliselt solubiliseeritud fosforiit on toode, mis saadakse peenestatud fosforiidi osalisel solubiliseerimisel väävelhappe või fosforhappega ning mille olulised komponendid on monokaltsiumfosfaat, trikaltsiumfosfaat ja kaltsiumsulfaat. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 20 % P2O5. Fosfor väljendatakse anorgaanilistes hapetes lahustuva P2O5-na, kusjuures vähemalt 40 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema vees lahustuv.
4) Dikaltsiumfosfaat on toode, mis saadakse mineraalsetest fosfaatidest või kontidest pärineva solubiliseeritud fosforhappe sadestamisel ning mille oluline komponent on dikaltsiumfosfaatdihüdraat. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 38 % P2O5. Fosfor väljendatakse leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva P2O5-na. Osakeste suurus: vähemalt 90 % materjalist (ammooniumtsitreedi lahuses lahustuv fosforpentaoksiid) peab läbima 0,160 mm avadega sõela.
5) Kaltsineeritud fosfaat on toode, mis saadakse peenestatud fosforiidi termotöötlemisel leeliseliste ühendite ja ränihappega ning mille olulised komponendid on leeliseline kaltsiumfosfaat ja kaltsiumsilikaat. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 25 % P2O5. Fosfor väljendatakse leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva P2O5-na Osakeste suurus: vähemalt 75 % materjalist (ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv fosforpentaoksiid ) peab läbima 0,160 mm avadega sõela.
6) Alumiiniumkaltsiumfosfaat on amorfne kuumtöötlemise ja peenestamise saadus, mille olulised komponendid on alumiinium- ja kaltsiumfosfaadid. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 30 % P2O5. Fosfor väljendatakse anorgaanilistes hapetes lahustuva P2O5-na, kusjuures vähemalt 75 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema lahustuv leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses.
7) Peenestatud fosforiidihiib on mineraalsete fosforiidihiibade peenestamissaadus, mille olulised komponendid on trikaltsiumfosfaat ja kaltsiumkarbonaat. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 25 % P2O5. Fosfor väljendatakse anorgaanilistes hapetes lahustuva P2O5-na, kusjuures vähemalt 55 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema lahustuv 2 % sipelghappes Osakeste suurus: vähemalt 90 % materjalist peab läbima 0,063 mm avadega sõela.
Superfosfaat
Kõige lihtsamaks fosforväetiseks on fosforiidi- ja apatiidijahu, kuid siin sisalduv vees raskesti lahustuv kaltsiumfosfaat on taimede poolt aeglaselt omastatav. Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastatav. Kaltsiumdivesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. See on üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi.
Toodetakse ka niinimetatud topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati (CaHPO4) ehk pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele mullas esinevate või taimejuurte poolt eristavate hapete mõjul.
Väetamine fosforväetistega
Fosforväetiste kasutamine on laialt levinud, sest fosfor pole elusorganismidele mullas liiga toksiline . Fosforväetised on ka sellepoolest kasulikud, et nad soodustavad suhkrute sünteesi. Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana , kas siis istutusauku, või sügisel mulla kobestamisel 8-10cm sügavusele, kus paiknevad kõrvaljuured. Suvisel perioodil on fosforväetised efektiivsed ainult lahustatud kujul.
Fosforväetisi kasutatakse näiteks tomatite väetamisel. Kui mulla temperatuur on alla 15 0C ei suuda tomat mullast fosforit omastada. Seda juhtub eriti varakevadel, taimed muutuvad purpurse varjundiga tumeroheliseks. Sellisel juhul lisatakse taimedele fosforväetist. Ka noored tomatitaimed vajavad kõige enam lisaväetamist fosforväetistega. Vastasel juhul viljade areng peatub ja esimeste kobarate viljad valmivad hiljem jäädes kirsisuurusteks. Tomatitele sobivad kergestilahustuvad fosforväetised. Tomateid väetatakse väetisepakenditel olevate õpetussõnade alusel kuni jahedamate ilmade saabumiseni. Kui taimel hakkab külm, on seda pealt näha : lehed ilmuvad poole pealt, aga pärast pealmised omandavad violetse varjundi. Selline värvus annab teada fosfori puudusest mis tuleneb juuresüsteemi halvast tööst madalal temperatuuril. Väetamine fosforväetisega siin ei aita. Tuleb leida sobiv kliima.
Ka põllukultuuride kasvatamisel raskmetallidega saastatud muldadel soovitatakse kasutada rikkalikult fosforväetisi. Põhjuseks on asjaolu, et fosforväetised vähendavad ohtlike raskmetallide liikuvust mullas. Ulatuslik fikseerumine vähendab nii omastatavust taimede poolt kui ka nende toksilisust taimedele.
Kokkuvõte
Fosforväetised on mullast elavhõbeda rikkamad väetised, mis on ühed enim levinumatest väetistest Eestis. Fosforväetised soodustavad noorte taimede varast arengut, muudavad nende juurestiku tugevamaks, suurendavad mururohelise vastupidavust põua vastu, parandavad murukamarate tihedust.
Samas viiakse fosforväetise liigse kasutamisega mulda ebasoovitavaid elemente nagu näiteks fluor ja väävel. Fosfor on üldiselt mullas väheliikuv, kuid kui teda sinna palju satub, suureneb liikuva fosfori hulk ja seega võib fosfor ikkagi sattuda hüdrosfääri. Fosforväetisega üleväetamisel kanduvad fosfaadid pinnaveega veekogudesse ja põhjavette, põhjustades vee saastumist ning veekogude kinnikasvamist. Fosforväetised soodustavad ka mürgiste sinivetikate vohamist ning sellest seisukohast on juhiseks nende kasutamise vähendamine. Samuti soovitatakse vähendada lämmastikväetiste kasutamist, kuid väga head alternatiivi siiski välja pakkuda pole.
Kasutatud kirjandus
Karik, H. „Üldine keemia”, Kirjastus Valgus 1976, lk 99
Tamm, J. Past, V. Tamm, L. “Üldine ja anorgaaniline keemia”, Kirjastus Koolibri 1997, lk 150-151
Karik, H. Ratassepp, V. „Üldistav keemia”, Kirjastus Valgus 1990, lk 185
Toimetajad : Teinberg, R. Roosvee H-E. „Eesti põllumajandusentsüklopeedia” 1. köide, Eesti entsüklopeediakirjastus 1998, lk 198
http://hot.ee/teekaaslane/keskkond.html
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:31976L0116:ET:HTML
http://www.eria.ee/public/files/Infoleht_167.pdf

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 37 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Enitsirk Õppematerjali autor

sissejuhatus, fosforväetis, jaotamine, erinevad fosforväetised ja nende komponendid, superfosfaat, väetamine fosforväetistega, kokkuvõte, kasutatud kirjandus.

Sisukord

Sisukord……………………………………………………………………..2 Sissejuhatus………………………………………………………………….3 Fosforväetis………………………………………………………………….4 Fosforväetiste jaotamine……………………………………………………..5 Erinevad fosforväetised ja nende olulised komponendid……………………6 Superfosfaat………………………………………………………………….8 Väetamine fosforväetistega...............................................................................9 Kokkuvõte …………………………………………………………………..10 Kasutatud kirjandus………………………………………………………….11

fosforväetis superfosfaat väetamine

Kasutatud allikad

https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:31976L0116:ET:HTML

Sarnased õppematerjalid

docx

Fosfor- ja lämmastikväetised

mille kaod tekivad nitraatide väljauhtumise ehk leostumise ja mullas toimuva lagunemise (denitrifikatsiooni) tulemusena mullas tekkinud gaasilise lämmastiku kaod aga lämmastikoksiidi ja gaasilise lämmastiku kujul. Lämmastikväetiste efektiivsus sõltub: o väetatava kultuuri bioloogilistest iseärasustest o ilmastikust o mulla omadustest (Hu%) Fosforväetised Fosfor on üks tähtsamaid elemente, mida taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks. Erinevalt nitraatidest on on fosfaadid väga püsivad ega redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Fosfori looduslikud mineraalid aptiit, fosforiit on vees praktiliselt lahustumatud. Jagatakse kas raskesti lahustuvateks (kondijahu, fosforiidijahu, pretsipitaat jt.), mis muutuvad osaliselt lahustuvateks

Keemia

docx

VÄETAMISÕPETUS

· Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer · Justus Von Liebig- mineraalse toitumise teooria · ,, Tünnilauateooria " · Toitainete täieliku tagastamise teooria Väetiskoguste väljendamine · Väetis -kg/ha ;t/ha (200kg/ha ammoomiumsalpeetrit) · Toiteelement (N, P, K, Mg, B jne) -kg/ha (80kg/ha N; 15kg/ha P jne) · Toimaine (N;p2O5;K2O jne)

Maastikuhooldus

pdf

Väetamine ja keemilised elemendid taimes

makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda. Taimetoiteelementide jaotusprintsiipe rakendatakse eelkõige väetustarbe määramisel. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime

Aiandus

odt

Agro kontrolltöö

Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei tohi ületada saagi formeerumisel puudu jäävat lämmastiku kogust 3. Kaalium ja tema vormid mullas-Kaalium Taimedes 0,4… 1,6%. Kõige kõrgem on sisaldus õitsemise ajal. Soodustab sahhariidide sünteesi. Soodustab vee tungimist juurtesse vähendades samal ajal transpiratsiooni. Parandab eelkõige saagi kvaliteeti. Üleväetamisel takistatud magneesiumi omastamine – kaaliumi “luksustarbimine” 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas- Taimedes 0,1…0,3%. Asendamatu nukleoproteiidide, nukleiinhapete, fermentide, vitamiinide jne. koostises. Puudusel kasv pidurdub, kasvuperiood pikeneb, saak ei valmi. Üleküllusel lüheneb kasvuperiood ja paraneb teraviljade seisukindlus. Liigsel üleküllusel valmib saak enneaegselt 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid-Taimedes 0,5…4%. Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete,

Agraarpoliitika

doc

Keemia - FOSFOR

FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes

Keemia

doc

Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine

II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas

Taimekasvatus

pdf

Fosfor

FOSFOR - P (kr.k. phosphoros - valguskandja) (Pildiallikas: http://www.theodoregray.com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG ) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2

Keemia

pdf

Agrokeemia konspekt

Maardus segafosfaat • 1956. a. Maardus pulbriline lihtsuperfosfaat • 1971. a. Maardus granuleeritud lihtsuperfosfaat • 1969. a. Kohtla-Järvel lämmastikväetiste tehas – AS Nitrofert Väetiskoguste väljendamise viisid: • Füüsilistes kogustes – Kg, t, g, Mg • Tingväetisena – Ammooniumsulfaat (20,5% N) – Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena – Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK Taimede toitumine Taimetoiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning milledest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga. Taimedes on kokku avastatud üle 70 keemilise elemendi. Kõige enam on taimedes süsinikku (45%), hapnikku (42%) ja vesinikku (6,5%).

Biokeemia

Rohkem sarnaseid