Aktsiisid (0)

Aktsiisid on kaudsed maksud . Selles osas sarnanevad aktsiisid käibemaksuga. Maksukoormust kannab lõpptarbija, kes kasutab aktsiisikaupa ettevõtlusväliselt, kuid maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad, kes toodavad või impordivad kaupu. Tarbimist maksustatakse toote hinna suurendamise kaudu. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi.
 

• Aktsiisid on tarbimismaksud , millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi.
  
• Maksustamine ei tohi sõltuda kauba paritolust
  
• Aktsiisid on kaudsed maksud(Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt , kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks . )
  
• Aktsiis on ühetasandiline maks(Erinevalt käibemaksust on aktsiis on ühetasandiline maks. See tähendab, et aktsiisikohustus tekib vaid üks kord kas kauba tootmisel või Eestisse toomisel (täpsemalt küll aktsiisilaost väljastamisel) ja hilisematel müügietappidel mingit täiendavat maksustamist enam ei toimu. Kuna aktsiisimäärad ei sõltu maksuobjekti väärtusest, vaid on fikseeritud kauba ühiku kohta (erand on tubakaaktsiis, milles osa maksust on seotud toote maksimaalse lubatud jaehinnaga), siis puudub ka vajadus hilisemaid müügietappe maksustada)
  
• Regulatiivne eesmärk(Aktsiisidel on lisaks tavapärasele fiskaalsele eesmärgile märgatav tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom[3]. Aktsiisidega piiratakse tervisele või keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist. Aktsiisi kogumist võib põhjendada ka näiteks vajadusega koguda täiendavat raha maksustatavate kaupade tarvitamisest tingitud kulutuste katteks (nt alkoholismist põhjustatud haiguste ravi, teede ehitus). Aktsiiside kaudu püütakse mõjutada tarbijate eelistusi, näiteks eelistama lahjemaid alkohoolseid jooke või keskkonnale ohutumat kütust. )
  
• Perioodiline ja ühekordne maks
  
• Neutraalsuse põhimõte(kauba maksustamine ei tohi sõltuda müüja või tootja isikust)
  
• Sihtkohamaa printsiip(maksustamine toimub kauba tarbimiskohas)
  
• Aktsiisid on erieesmärgiga maksud(Kuigi aktsiise peetakse erieesmärgiga maksuks, ei ole suuremale osale aktsiisidest laekuvale rahale seaduses kindlat kasutusotstarvet ette nähtud. Alkoholi- ja tubakaaktsiisist eraldatakse 3,5% Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5% kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile )
  
• Aktsiisikaup
  

Alkohol
Tubakas
Kütus
Pakend
Elektrienergia

• Eesmark on Tarbimise reguleerimine (erieesmärk)
  

Ümberjaotusfunktsioon
Riigitulude saamine ( fiskaalne eesmärk)
Kahju kompenseerimine

• Moiste Aktsiisimaksu kogutakse spetsiifiliste kaupade(ostul, müügil v tootmisel)
  
• eesmärgiga
  

hankida riigitulu ,
piirata luksuskaupade tarbimist v
jaotada ümber ressursse.

• Aktsiisi kehtestamise mõju(Kuna aktsiisid mõjutavad kauba hinda ja seetõttu võib aktsiisidega maksustamine takistada kaupade vaba liikumist ühisturul, siis harmoniseeritakse Euroopa Liidus aktsiisialaseid maksueeskirju. Peamine harmoniseerimise alane õigusakt on nõukogu 25. veebruari 1992. a direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisikaupade ja nende hoidmise, veo ja kontrolli üldise süsteemi kohta (nn süsteemidirektiiv). Direktiiv puudutab kolme aktsiisi – alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi. )
  

Aktsisiipolitika(Maksupoliitiliste otsuste tegemisel lдhtutakse enamasti vajadusest mingi kauba tarbimist piirata ja/ v riigitulusid maksimeerida.)
Aktsiisisüsteemi peetakse
limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vдhemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas, alkohol ja kьtus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei uleta 10-15;

• limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vдhemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas, alkohol ja kьtus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei ьleta 10-15;
  

keskmiseks, kui aktsiisiga maksustavate kaubagruppide arv on 15-30;
laialdaseks, kui enam kui 30 kaubagruppi on aktsiisiga maksustatud.
ATKEAS ulesehitus
Üldosa:
Üldmõisted
Aktsiisiga maksustamise üldpõhimõtted
Saatedokumendid
Järelevalve jm
Eriosa:
Alkoholiaktsiis
Tubakaaktsiis
Kütuseaktsiis
SARNASED MAKSUD
Keskkonnamaks
Luksusemaks
Meelelahutusmaks
Hasartmängumaks
Lõbustusmaks
Teede ja tänavate sugemismaks
Reklaamimaks
Parkimistasu
Loomapidamismaks
Täielik maksuvabastus nii tarbitud kui kaasamüüdavatele kaupadele jäi kehtima ainult nende reiside puhul, mis läbivad väljaspool Euroopa Liitu asuvat sihtpunkti (siia hulka kuuluvad ka nn eriterritooriumid, nt Ahvenamaa ). Eesti-sisesel reisil ei saa rakendada mingeid maksuvabastusi.