Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võlaõiguse eriosa KT (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saame teenuse osutamise lepiguid jagada?

Lõik failist

Võlaõiguse eriosa KT #1 Võlaõiguse eriosa KT #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 210 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TriinJJ Õppematerjali autor
Võlaõiguse eriosa kontrolltöö küsimused koos vastustega

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
81
pdf

Lepinguo�igus kollokviumid

■ rikkuja vastutus ○ Vastastikune kohustus – § 111 lg 1 kasutatakse siis, kui teine pool üldse pole oma kohustust täitnud, nt võib keelduda raha maksmisest ○ Piisav seos – § 110 lg 1 → § 107 heastamine võimalik teha teatud aja jooksul ● Lepingulise kohustuse rikkumise mõiste: kus on see reguleeritud ja kuidas seda kontrollitakse (s.t rikkumise tuvastamine), üld- ja eriosa normide kohaldamine (slaid 16) ○ Lepingulise kohustuse rikkumine on sätestatud §§ 100 jj. ■ Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. ○ ÕKV kohaldamise eelduseks on kohustuse rikkumine ja rikkuja vastutus ○ Kohustuse rikkumise mõiste tuleneb § 100, seotud rangelt objektiivsete kriteeriumitega

Lepinguõigus
thumbnail
1
docx

Võlaõiguse eriosa eksam

1. Millal läheb üle müüjalt ostjale asjaga seotud omandiõigus ja kas omandiõiguse üleminekut mõjutab tasu maksmine? Müüjalt ostjale läheb üle asjaga seotud omandiõigus üldjuhul asja üleandmisel. Abstraktsiooni printsiibist lähtuvalt peab müüja tegema ostjaga lisaks võlaõiguslikule tehingule ka asjaõigusliku tehingu. Asjaõigusliku tehingu alusel toimub omandiõiguse üleminek ühelt isikult teisele. Antud tehingu suhtes kehtib vormivabadus. Kuna praktikas tihti ei sõlmita vallasasjaga seotud omandiõiguse üleandmiseks lepingut, siis omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle asja üleandmisega. Samas peab ka ostja tegema kõik endast oleneva, et omandiõigus saaks üle antud. 2. Kas liisingulepingu suhtes on tarbijakrediidilepingute kohta käivad sätted kohaldatavad? Palun põhjendage oma seisukohta! Jah, liisingulepingu suhtes on tarbijakrediidilepingute kohta käivad sätted on kohaldatavad. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- võ

Õigusteadus
thumbnail
5
doc

Lepinguõigus

1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING ­ asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETU

Õigusõpetus
thumbnail
46
docx

Lepinguõigus

mastaap/standard ja kas see on täidetud? Standard on § 103, § 104, § 119 § 218 lg 1 (mittekohase täitmise vastutus sõltumata vääramatu jõu asjaolust). Oluline on küsida, kas esineb mõni välistus, mis tuleneb § 101 lg 3, § 103 lg 2, § 218 lg 4. Lisaks küsida kokkuleppe kohta § 106 lg 2, § 221 lg 2, § 42 lg 3 p1. 4. ÕKV-> täiendavad eeldused, seejuures tuleb vaadelda nii üld- kui eriosa. Siis tuleb vaadelda sisu ja tagajärgi. Müügilepingu rikkumise puhul tegu tavaliselt mittekohase täitmisega. Oluline on teada, mis ajahetkel rikkumine olemas oli. Riisiko üleminek ostjale-> § 214 lg 2, ta ei saa nõuda, et temale antaks uus asi. Vastutuse puhul lasub see müüjal alati, kui mittevastavus on olemas juba asja üleandmise hetkel. Siis tuleb kontrollida vastutust välistavad asjaolusid § 218 lg 4, § 219, § 220, § 221 lg 1 ja § 101 lg 3

Võlaõigus
thumbnail
13
doc

Käsundi ja töövõtuleping

TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a) Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega ti

Õigus alused
thumbnail
136
doc

KASUTUSLEPINGUD

KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss

Õigus
thumbnail
6
docx

Töövõtuleping

TÖÖVÕTULEPING § 635. Töövõtulepingu mõiste (1) Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (2) Kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt käesoleva seaduse §-des 620-626, § 628 lõigetes 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631-634 sätestatut. (3) Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. (4) Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. § 636. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks

Õigusteadus
thumbnail
78
doc

Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused

LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta

Lepinguõigus




Kommentaarid (1)

girlie14 profiilipilt
Teele Mikk: Väga hea kui oleks ka sel aastal sama töö :)
23:56 01-02-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun