Andme- ja tekstitöötlus (1 kodutöö - referaat - teema "Puit") (0)

Puidu teke

• Tipukasv ehk pikkuskasv ehk primaarne kasvamine on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes;
  
• Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel paikneva kambiumi rakkude jagunemise tulemusel. Kambiumirakk jaguneb kaheks identseks rakuks, millest aga ainult üks jääb kambiumi rakuks, teine muutub kas tüve või puukoore rakuks. Sellest saab püsirakk, mis võib veel ühe või ka rohkem kordi poolduda. Selliselt tekivad sõltuvalt olukorrast niinerakud (floeem), millest seejärel tekib sisemine tüvi (ksüleem) ja välimine korp . Raku jagunemine toimub sagedamini sissepoole ja seetõttu leiab palju tihedamini aset puidurakkude teke. Koore osakaal tervel puutüvel on ainult 5 kuni 15%. Pärast püsiraku viimset pooldumist toimub puiduraku muutumine juhtimis-, tugevdus - või talletusrakuks (Fengel, 1984).
  

Kasvuperioodid

• Puhkeperiood (novembrist veebruarini);
  
• Mobiliseerimisperiood (märtsist aprillini );
  
• Kasvuperiood ( maist juulini): Puidurakud , mis sellel aastaajal arenevad, on õhukese kesta ja heleda värvusega ning moodustavad niinimetatud varase puidu, kevadpuidu. Selles paiknevad ka toitainete liikumiseks vajalikud juhtimisrakud;
  
• Hoiustamise periood (augustist oktoobrini): Puidurakud, mis sellel ajal tekivad, on väikese sisemahuga, paksu kestaga ja tumeda värvusega ning moodustavad niinimetatud hilispuidu (sügispuit).
  

Kestandumine

Koostisosad

• Tselluloos (40–50%);
  
• Ligniin (20–30%);
  
• Hemitselluloos (20–30%);
  
• Lisaained (1–3%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad , tärklis, sahharoos , valgud , fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool , vaik, tärpentin;
  
• Tuhk (0,1–0,5%, vihmametsapuudel kuni 5%) (Hoadley, 1990).
  

Puiduliigid

Okaspuit

• Trahheiid: piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega (vt Joonis 1. Oksapuu tangentsiaallõige: trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid. Nende puidusubstantsi osakaal on 90–100%. Läbi niinimetatud tühimike, täpsemalt membraaniavade, toimub veevahetus rakkude vahel. Radiaalsuunas hoolitsevad (koordumise suunas) puukiired (risttrahheiidid) veetranspordi eest. Nende puidusubstantsi osakaal on 4–12%;
  
• Parenhüümrakk: enamasti ristküliku- kujulised rakud, mille ülesandeks on toitainete ja kasvuainete juhtimine, sealhulgas tärklise ja rasvade salvestamine . Koordumise suunas moodustuvad nad samuti puukiiri ja ümbritsevad vaigukanalid, sel juhul on tegemist ka epiteelrakkudega. Epiteelrakud toodavad vaiku , mis vaigukanalitest välja voolab. Ka okaspuud , mis vaigukanaleid ei oma (näiteks nulg), suudavad vigastuse juurde traumaatilisi vaigukanaleid moodustada.
  

Lehtpuit

• Juhtkude : soon ( trahheed ), soon rahheiidid, vasitsentrilne trahheiidid. Kaks viimast neist vaheastmed arengus trahheiidist sooneni;
  
• Tugevdus kude: libroformkiud, kiudtrahheiidid;
  
• Salvestamiskude: puukiire parenhüümrakk, pikiparenhüümrakk, epiteelrakk .
  

Troopikapuit (vihmametsapuit)

Kodumaised puuliigid

Töötlemine ja kasutusalad

Puit ehituse- ja konstruktsioonimaterjalina

Eelised ja puudused

Puit ehitusmaterjalina

Puit konstruktsioonimaterjalina

• Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon;
  
• Resonants - ehk kõlapuit - muusikainstrumentide jaoks;
  
• Töödeldud puit - liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer ;
  
• Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid, erineva paksusega fiiberplaadid või vineer;
  
• Tööriistade käepidemed või varred;
  
• Materjal mitmete spordivahendite tarbeks;
  
• Ajalooline veesõidukite ehituseks (Gaebeler, 2006).
  

Taaskasutus, aineline ja energeetiline kasutamine

• Suitsutamispuit - toiduainete konserveerimiseks;
  
• Tselluloosi tooraine, millest valmistatakse sealhulgas paberit ja tselluloosiprodukte nagu tselluloid ja viskooskiud;
  
• Tooraine keemiliste produktide jaoks nagu tõrv ja puusüsi;
  
• Lähtematerjal viina tootmiseks (Hoadley, 1990).
  

Viidatud allikad