Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsüstiit-püelonefriit-GN (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miks tekib tsüstiit sagedamini naistel?
  • Millega seostatakse tsüstiiti meestel?
  • Missugused on bakterid mis põhjustavad tsüstiiti?
  • Missugused tegurid soodustavad tsüstiiti haigestumist?
  • Missusgused on haige kaebused ja sümptomid tsüstiidi korral?
  • Kuidas diagnoositaksemissugused on muutused?
  • Missuguseid neeruosasid haarab püelonefriit?
  • Missugused on ägeda püelonefriidi tekitajad ?
  • Mida võib kaevata ägeda püelonefriidiga patsient ?
  • Kuidas ravitakse püelonefriiti?
  • Missuguseid neerude osasid kahjustab GN?

Lõik failist

  • Miks tekib tsüstiit sagedamini naistel?
    Anatoomiline iseärasus – lühike kusiti, mis asub päraku läheduses, mis on küllastatud bakteritega
  • Millega seostatakse tsüstiiti meestel?
    Mingi muu kuse-suguelundkonna haigus – prostatiit, gonorröa . 50+ eesnäärme suurenemisega, sageneb tsüstiit, sest põide jääb jääkuriin .
  • Missugused on bakterid , mis põhjustavad tsüstiiti?
    E. Coli, staphylococcus , enterokokid
  • Missugused tegurid soodustavad tsüstiiti haigestumist?
    Sage külmetumine
    jääkuriin
    Seksuaalne aktiivsus
    Halb isiklik hügieen
    Rasedus
    Diabeet
    Kateeter , hospitaalinfektsioon
    Östrogeeni vähesus
    immuunpuudulikkus
  • Missusgused on haige kaebused ja sümptomid tsüstiidi korral?
    Kipitav valu urineerimisel, eriti lõpus. Harva palavik , külmavärinad. Kõhuvalu, ebamugavus alakõhus. Noktuuria, düsuuria. Pollakisuuria – sage urineerimine . Uriin hägune, halva lõhnaga. hematuuria . valulik vahekord .
  • Kuidas diagnoositakse/missugused on muutused?
    Sümptomaatika, uriini analüüs – leukotsüüdid, epiteelrakud , üksikud erütrotsüüdid; tsütoskoopia
  • Soovitused tsüstiidihaigele/ravi
    lamamisreziim
    Juua palju vett – 3-4 l päevas. Jõhvikamahl.
    Palju puu ja juurvilju.
    Vältida vürtse.
    Urineerimine peale vahekorda, pesemine.
    Vältida külmetamist
    Urineerida lõpuni. Iga 2h
    Hügieen! Tualetis, õige alupesu
    AB, valuvaigistid , spasmolüütikumid
    Tööleht neeruhaigused
  • Missuguseid neeruosasid haarab püelonefriit ?
    Püelonefriit – põletik neeruvaagna limaskestal, mis on tekkinud bakteriaalsest infektsioonist. Hiljem päsmakesse.
  • Missugused on ägeda püelonefriidi tekitajad ?
    Soolemikroobid: E. coli, enterokokid, pseudomonas , stafülo ja streptokokid
  • Kirjelda ägeda püelonefriidi riskifaktoreid
    Sagedased külmetused
    Naised – anatoomia
    Jääkuriin – rasedus, eesnääre
    Immuunsuse langus
  • Mida võib kaevata ägeda püelonefriidiga patsient?
    Palavik, iiveldus, nõrkus, valud nimmepk, valulik urineerimine,
  • Kirjelda uriini leidu püelonefriidi korral?
    Leukotsütuuria
    Proteinouuria
    Bakteruuria
  • Kuidas ravitakse püelonefriiti?
    Voodireziim
    Piirata soola, rohkelt vedelikku
    AB, diureetikumid
    Tööleht 3
  • Missuguseid neerude osasid kahjustab GN?
    Neerupäsmakeste immuunpõletik.
    Krooniline: mõlemapoolne , päsmakeste häving , neerude sidekoestumine - kortsneer
  • Kirjelda GN tekkemehhanismi
    Pärast haiguse läbipõdemist (nt angiin) 3 n –haigus tekib vastusena streptokoki antigeenile. organismis tekivad antikehad . Päsmakestes tekib põletik.
  • Kuidas GN on seotud infektsioonidega ja missugune vorm on seotud infektsioonidega?
    Äge GN; haigus tekib vastusena streptokoki antigeenile. organismis tekivad antikehad. Päsmakestes tekib põletik
  • Uriini leid GN
    oliguuria
    Proteinuuria, hemotuuria, silindrid, neeruepiteelrakud
  • Sümptomid/kaebused GN korral
    Äge: hommikuti tursed näos ja silmadel; astsiit; hüpertensioon ; peavalu; oligooruia, uriini muutus;
    Krooniline: hematuuria, proteinouuria. Kaalulangus, tursed, peavalu, uimasus.
  • Ravi põhimõtted GN
    Voodirežiim, rahu, füüsilise koormuse vähendamine. Uriini mõõtmine ja kaalumine.
    Diiet – piirata soola, valku.
    Ravimid : AB, glükokortikosteroidid, MSPVA
    Tursete korral nahahooldus
  • Tsüstiit-püelonefriit-GN #1 Tsüstiit-püelonefriit-GN #2 Tsüstiit-püelonefriit-GN #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Normy Õppematerjali autor
    1. Miks tekib tsüstiit sagedamini naistel?
    Anatoomiline iseärasus – lühike kusiti, mis asub päraku läheduses, mis on küllastatud bakteritega
    2. Millega seostatakse tsüstiiti meestel?
    Mingi muu kuse-suguelundkonna haigus – prostatiit, gonorröa. 50 eesnäärme suurenemisega, sageneb tsüstiit, sest põide jääb jääkuriin.
    3. Missugused on bakterid, mis põhjustavad tsüstiiti?
    E. Coli, staphylococcus , enterokokid
    4. Missugused tegurid soodustavad tsüstiiti haigestumist?
    Sage külmetumine
    jääkuriin
    Seksuaalne aktiivsus
    Halb isiklik hügieen
    Rasedus
    Diabeet
    Kateeter, hospitaalinfektsioon
    Östrogeeni vähesus
    immuunpuudulikkus..............

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    Neeruhaigused

    Äge püelonefriit Krooniline Äge glomerulonefriit Krooniline Krooniline Neerukivitõbi Kusepõiepõletik ehk püelonefriit ehk glomerulonefriit neerupuudulikkus tsüstiit krooniline neeruvaagnapõletik Mõiste Bakteriaalne põletik Loiult kulgev Neerupäsmakeste Krooniline Progresseeruv Neerus kivid Põletikulised neeruvaagnas ja mikroobide poolt immuunpõletik immuunpatoloogiline seisund, mille puhul muutused põie

    Sisehaigused
    thumbnail
    46
    doc

    Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

    KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES  Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis.  Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.  Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 5

    Sise- ja närvihaigused
    thumbnail
    54
    docx

    LASTEHAIGUSED

    VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke,

    Meditsiin
    thumbnail
    97
    pdf

    Farma eksami TABEL - kursusele

    RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v.​ toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

    Meditsiin
    thumbnail
    86
    pdf

    Bakterid

    Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam

    Bioloogia
    thumbnail
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    16 retro- tagasi retrograadne amneesia (mälukaotus) semi- pool- semipermeaabel (poolläbilaskev) sub- allpool subfebriilne (kerges palavikus) supra- ülalpool supraventrikulaarne (vatsakestest kõrgemal (ekstrasüstoli päritolu)) tahhü- Kiire tahhükardia (südame pekslemine) tsüst- põie- tsüstiit (põiepõletik) uni- üks unilateraalne (ühepoolne) vaso- veresoonte- vasokontraktsioon (veresoonte ahenemine) -algia valu neuralgia (närvivalud) -eemia veri aneemia (kehvveresus) -ektoomia eemaldamine tonsillektoomia (kurgumandlite eemaldamine) -foobia hirm klaustrofoobia (hirm suletud ruumide ees)

    Esmaabi



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun