Rakud ja koed (4)

Rakud ja koed
Biomolekulid –BIOKEEMIA, Rakk –TSÜTOLOOGIA, Kude –HISTOLOOGIA, Elund - ANATOOMIA, Elundsüsteem –ANATOOMIA, Organism –ANATOOMIA
Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime
KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 – vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped
Raku osised e organellid : Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan , Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat , Lüsosoomid, Mitokondrid , Rakutuum
Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud – eluiga 5 päeva Maksarakud – eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud – arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki
EPITEELKUDE : LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL –NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!Veresooned epiteelkoes puuduvad!
VERE ÜLESANDED 1: A.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne B.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne.
VERE ÜLESANDED 2: Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne.
Punalibled e. erütrotsüüdid– ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, ketta kujulised, sisaldavad hemoglobiini , mis seob hapnikku (siis helepunane!) ja osalt ka süsihappegaasi (siis tumepunane!). Erütrotsüütide purunemisel (hemolüüsil) vabanenud hemoglobiin denatureerub – ei seo enam hapnikku!
Valgelibled e. Leukotsüüdid eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Leukotsüütide põhitüübid: 1) Neutrofiilsed granulotsüüdid –fagotsütoos. 2) Basofiilsed granulotsüüdid –– eritavad histamiini – põletik!, ja hepariini – hüübimise takistamine. 3) Eosinofiilsed granulotsüüdid –– põletiku takistamine. 4) Lümfotsüüdid – võitlus infektsioonidega ( antikehad , “mälu” jne.) 5) Monotsüüdid – “suured õgirakud”.
TUGIKOED : SIDEKUDE, RASVKUDE , LUUKUDE, KÕHRKUDE . Tugikudedes tavaliselt rakuvaheainet palju,aga rakke vähe. Erandiks on rasvkude! Tugikoed on elastsed, kuid tugevad SIDEKUDE
on tavaliselt kohev!
MÕISTED: Fibroblastid – noor, arenev sidekoe rakk Fibrotsüüdid – valminud, “täiskasvanud” sidekoe rakk Makrofaagid – “õgirakud”, palju lüsosoome” Kollageenkiud – painduv , kuid venib vähe, eriti palju kõõlustes Elastiinkiud – kudede elastsuse tagajad, kortsud vanas eas!
Sidekude asub “kõikjal, kus ei ole muud kude” Traumast paranemisel täitub koepuue kõigepealt sidekoega – “armkude”. Tihe sidekude – kõõlused, sidemed. Elastne sidekude – veresoonte seintes
RASVKUDE: Palju rakke, vähe raku vaheainet.Rakkudesse kogunevad rasvatilgakesed. Lõpuks moodustab suurema osa rakust rasv . Naisel keskmiselt 20-25% rasva, noorel mehel 15%
Kõhrkude: 1.Kondrotsüüdid ehk kõhrkoe rakud 2.Klaaskõhr e hüaliinkõhr –luude liigespindadel – muudab liigesed libedaks 3.Kiudkõhr – eriti palju kollageenkiude, lülidevahelistest ketastes 4.Elastne kõhr – palju elastseid kiude , asub kõrvalestades, kõris
LUUKUDE: LUUÜMBRIS – luu välimine kiht, sidekoest ümbris, KÄSNAINE – luu sissemine osa , PLINKAINE – luu väliminer osa LUUÜDI , OSTEOBLASTID – luukoe noored rakud, OSTEOTSÜÜDID- luukoe küpsed rakud, OSTEOKLASTID – luud lagundavad rakud
Rakud moodustavad luukoest väga väikese osa, enamik on raku vaheaine . Rakuvaheaine – kaltsiumsoolad , täiskasvanul umbes 1 kg Ca. Hambaemailis soola 97% - organismi kõige tugevam kude. Luukoes asuvad kollegeenkiud nagu betonis raudtalad!
LIHASKUDE : VÖÖTLIHASKUDE, lihaskiud : kiired ja aeglased. SILELIHASKUDE: soolestiku seintes, nahas, veresoonte seintes jm, kontraheeruvad automaatselt. SÜDAMELIHAS, rakud veidi suuremad. Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, enamiku moodustavad lihasrakud.
NÄRVIKUDE: 1.NEURON – närvikoe rakk 2.NÄRVIIMPULSS – annavad edasi närvikoe rakud 3.SOOMA- närviraku keha 4. AKSON – tavaliselt 1, kannab impulssi rakukehast eemale 5. DENDRIIT – tavaliselt mitu, kannavad impulsse rakukeha suunas 6.SÜNAPS – kahe närviraku seos ehk “kohtumispaik” 7.GLIIARAKUD – närvikoe tugirakud
SÜNAPS Keemiline aine:Atsetüülkoliin,serotoniin jpt . Sünapsipilu