ka majandusajaloos. Tarvel: Algab 23. augustiga 1939 ja lõppeb 20. augustiga 1991, mis jagatud üheksaks perioodiks: - Nn. baaside aeg – 23. august 1939-16. juuni 1940 Osalise okupatsiooni (eeltakti) aeg. Alguseks kas vastastikuse abistamise pakt (28. sept 1939) või MRP (parem) allakirjutamisega 23. augustil. Poliitilise ajaloo sündmustega täpselt dateeritav periood. - Esimene Nõukogude (punane) aasta Alguseks, kas 16. juuni 1940, mil NSVL esitas Eestile ultimatiivse nõude täiendavata Punaarmee üksuste sisselaskmiseks kogu Eesti territooriumile, või (parem) 17. juuni 1940. a, mil üksused tegelikult sisse tulid. Sellega algas Eesti täielik okupatsioon 21. juunil – juunipööre või 21. juulil – Riigivolikogu kuulutas välja Nõukogude võimu või 6. augustil – Eesti liideti formaalselt NSVL-iga. Perioodi lõpuks võib lugeda Tallinna vallutamist Saksa vägede poolt – 28. august 1941.
.................33 Seminarid / loengud Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost PUUDU Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil Ristisõjad Eestis – „Muistne vabadusvõitlus“ 1207-1228 Suur nälg 1695-1697 Põhjasõda Eestis ja katk 1700-1711 Liivi sõda Vene tsaaririik 19. saj II pool-1917 (saksa, vene ja eesti eliit) Esimene maailmasõda 1914-1918 Eesti Vabadussõda 1918-1920 Eesti Vabariik 1920-1940 (eesti eliit) ENSV Nõukogude Liidu osana 1944-1989 (eesti ja vene eliit) Eesti Vabariik „liitudevahelisel ajal“ 1991-2004 (eesti eliit) Eesti Vabariik Euroopa Liidu osana 2004-... (eesti eliit) Muutuste teljed ja katkestused (kaotatud põlvkonnad): Poliitika Institutsioonid Rahvastik (rahva tajumine, demograafiline vetsupott) Majandus Ühiskond ja kultuur Katkestused (aastad): 1710 Katkuepideemia Eestis
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri
42. Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas
ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u
Nõukogude Eesti 1. Nõukogude okupatsiooniaparaat. 1944. a kehtestati Eestis taas Nõukogude võim. Okupatsiooniaparaadi kolm peamist osa olid: · EK(b)P 1957.a EKP. Parteid juhtis N. Karotamm - EKP keskkomitee esimene sekretär. Kõik vabariiki puudutavad otsused tehti EKP keskkomitees, kuid suunised tulid Moskvast. · Täidesaatev võim kuulus ENSV Rahvakomissaride nõukogule, mis 1946.a kandis nime ENSV Ministrite nõukogu. · Seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis ametlikult pidi olema kõrgeim riigivõimuorgan, kuid tegelikult oli kõige väiksema tähtsusega võimu organ nõukogude ühiskonnas. Ülemnõukogu saadikud pidid heaks kiitma juba varem valmis tehtud otsuseid. Saadikud ei olnud kutselised poliitikud vaid inimesed, kes täitsid saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid
sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parteiliigetel oli madal haridustase. EK(b)Pd juhtis põhimõtteliselt 1941. aastast Nikolai Karotamm, aga ametlikult alles 1944. aasta sügisest. *1925 astus Karotamm Hollandis kommunistlikku parteisse, 1926 läks NSVL ja jäi sinna elama. 1940 juunis suunati ta Eestisse ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks ning septembris sai temast EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer.
kui rahvusvaheliselt Moskvas võeti 1944. a vastu, et luuakse liiduvabariiklikud välisasjade rahvakomissarid. Selle Moskva kursi muutuse taga oli tollane rahvusvaheline olukord - aeg, kui hakati kõnelema sellest, mis saab pärast sõda. Üheks oluliseks suunas see, et hakati ette valmistama rahvusvahelise organistatsiooni loomist, mis saab hiljem nime ÜRO. 1943. aasta lõpul ja 44. aasta algul polnud kindel, kuidas see rahvusvaheline organisatsioon toimima hakkas, NSV Liidu eesmärk suruda kõik vabariigid rahvusvahelise organistatsiooni liikmeks, see oleks andnud kokku 17 häält NSV Liidule. Selles olukorras oli vaja läänemaailmale näidata, et liiduvabariigid ongi iseseisvad riigid. Ühes sellega anti välja ka koostada liiduvabariiklikud armeed. Samal ajal kolmanda olulise atribuudina, mis pidi näitama liiduvabariigi iseseisvust on see, et hakati kiirkorras välja töötama rahvushümne, mis pidid olema igal vabariigil rahvuslikud
Eesti NSV-s mõnevõrra pehmem. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Välispoliitika Pärast 1944. aastal Eesti taasvallutamist ning sovetiorganite taasloomist Eestis, moodustati 17. septembril 1944. aastal Võrus, Eesti NSV Välisasjade Rahvakomissariaat, kuid kuna kogu NSV Liidu välispoliitiline suhtlus toimus endiselt läbi NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi, siis ENSV VäRK oma välisesindused välismaal puudusid. ENSV VäRK ülesanded piirdusid riigisiseste ülesannetega sõjakeerises Eestist lahkunute, Saksamaale tööle viidute, sõjapõgenike, -vangide, sõjast osavõtnute ja Eestisse tagasi pöörduda soovivate, sunddeporteeritutega jms seotud probleemidega. Harvade eranditena osales ENSV VäRKi esindajad ka NSV Liidu VäRKi poolt teostatavas rahvusvahelises poliitikas. Hans Kruus osales 1947. aastal NSV Liidu ja Soome
........................................................................................................................................76 PTK 39 - 44............................................................................................................................................................ 76 EESTI NSV..........................................................................................................................................................76 ENSV 1944 1950.............................................................................................................................................77 ENVS 1950 - 1978............................................................................................................................................. 78 ENVS 1978 - 1988............................................................................................................................................. 78
ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 Laos ja Kamboodza Ladina-Ameerika: Kuuba 4. Millised riigid kuulusid sotsialistlikku sõprusühendusse? Miks jäid Jugoslaavia ja Hiina sotsialistlikus sõprusühendusest välja? 4. NSVL, Vietnam, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Mongoolia, Kuuba. Jugoslaavia ja Hiina jäid välja, sest nad olid seotus Marshali abiplaaniga ehk USA abiga. 5
kuuendiku kaugusel vardast on kujutatud kuldne sirp ja vasar ning nende kohal kuldääristuses punane viisnurk. Eesti NSV loomise poliitilised käsitlused Eesti NSV tekkimise kohta on olemas mitmeid erinevaid poliitilisi käsitlusi. Valdavad käsitlused on, et Nõukogude Liit ja Nõukogude Liidu väed okupeerisid Eesti Vabariigi. Sellele vastandub käsitlus, et Eestis toimus NSV Liidu kaasabil juunipööre, mille tulemusel tekkis ENSV. Mõlemas käsitluses tõlgendatakse samasid sündmuseid erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. Eesti NSV riigivõim ja haldusaparaat Vastavalt ENSV konstitutsioonile oli "ENSV poliitiliseks aluseks töötava rahva saadikute Nõukogud, mis on kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus ENSVs linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu
..............................................................................................10 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Pildid.............................................................................................................13 2 Sissejuhatus Teema ENSV 1945-1953 iselooomustab totalitaarne ainupartei süsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolsevistliku parteiga (VK(b)P ehk NLKP- ga), ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (OGPU, NKVD), primitiivne üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid
peamiseks allikaks MVV tundmaõppimisel. Aastatel 1200-1208 sõdisid ristirüütlid liivlaste ja latgalitega tänapäeva Läti aladel. Lõpuks liivlased alistati ja latgalid alistusid. 1208.a toimus sakslaste esimene sõjaretk Eesti aladele, rüüstati Ugandi maakonda ja hävitati Otepää linnus. Eestlased tegid vasturetke 1210.a, kui hakati piirama Võnnu linnust (tänapäeva Cesis). Rüütlitele saadeti Riiast abiväge ja eestlased taganesid Koiva (läti keeles Gauja) lisajõe Ümera äärsetesse metsadesse. Ootamatu rünnakuga jälitajad purustati. Lahingu tähtsus seisnes eelkõige julguse andmises edasiseks võitluseks
jaotamine jaoskondade vahel, noorsõdurite meditsiiniline läbivaatus ettenähtud juhtumitel, maakondlike väteenistuskomisjonide aruannete ning kaebuste läbivaatamine, aruande koostamine iga-aastase noorsõdurite võtmise kohta sise- ja sõjaministeeriumi jaoks. 8. 1888. politseireform. Politseikordnik, urjadnik. 9. juuni 1888 oli politseireform. Politsei moodustasid: maakonna politseiülem (vanemabi, nooremabid, urjadnikud vallas), linna politseimeister (jaoskonnaülem ehk pristav, rajooni ülevaataja, kordnik), tervishoiupolitsei, kriminaalpolitsei, sandarmeeria. Ülesanded: korrakaitse ja seaduste avalikustamine, sõjaväkke võtmise korraldamine, erametsade kaitse, vaesustõendite väljaandmine, raha, kaalude ja mõõtude kontrollimine, epideemiate leviku tõkestamine. Urdjanik täitis maakonnaülema ja tema vanemabi korraldusi, allus vahetult maakonnaülema nooremabile. Ülesanded: korra ja julgeoleku tagamine vallas, õigus algatada jälitustegevust, õigus
Põllumajandusega tegelevate inimeste arv väheneb, saagikus suureneb. 50-60 - kuldsed aastad nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. Majandus 7080ndatel. 1971. valuutakriis - USA teatas, et tühistati seos dollari ja kulla vahel. Mindi üle ujuvale valuutakursile. Valuuta kurss sõltub nõudmisest ja pakkumisest. 1979. loodi EÜ maades oma arveldusühik ECU. Naftakriis. Põhiline osa naftast tuli OPECi maadest - naftat eksportivate maade organisatsioon - enamus liikmetest Araabiamaad, kes kehtestasid Iisraeli toetavatele riikidele naftamüügi embargo. Laienes peaaegu kõigile arenenud tööstusriikidele. Nafta hind tõusis 4 korda. Hakati ostma naftat NLiidust. Arenenud tööstusriikidest hakkas valuuta väljavool. Nende riik8ide eneste tootmine vähenes, tööpuudus kasvas, kensianism enam ei toiminud. 70ndate II poolel uus majandusteooria - monetarism - riik ei tohi majandust mõjutada teisiti kui ainult rahamassi
Kesk-Ameerika: Kuuba, Nicaraqua, Lõuna-Ameerika, Venezuela, Tsiili Indo-Hiina: Laos ,Kambodza, Pirma, Vietnam, Erand- Tai inglaste kohalolek Islami riigid: Indoneesia, Afganistan, Iraan jne. Tunnusjooned sotsiaalsetes riikides: (NL-s 15 liiduvabariiki). Reaalne sotsialism: · Võim riigis ühe loomult kommunistliku partei käes- oli riike kus oli ka formaalselt erinevad parteid (Poola); · Kommunistliku partei totaalne kontroll (ühiskonna organisatsioonid, riigiaparaat); · Kogu majandus oli valdavalt riigistatud ; ERAND: Poolas lubatud eraomand, mille roll aga väike; · Kogu kultuur kommunistliku ideoloogia kontrolli all; (see, kes kiitis ideoloogiat taevani sai ka oma loometööd avalikult näidata, vabalt oma tööga tegeleda) · Sõjaväestatus oli meeletu - organiseeriaks VLO riigid -> Euroopa riigid v.a Jugoslaavia ja
,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud inimesi ja usaldas neid üha enam. Kohalikud inimesed jäidki sisemises võimuvõitluses alla ja oli 1950. aastate alguseks sunnitud loovutama oma senised positsioonid Eesti NSV võimuhierarhias. Seejärel oli Eestil oht kaotada viimanegi isikupära kõikjal maad võtva stalinliku reziimi tingimustes. ENSV vapp ENSV lipp Territoorium ja haldusjaotus Nõukoguliku võimustruktuuri ülesehitamisega üheaegselt muudeti Moskva korraldusel Eesti seniseid piire ja traditsioonilist haldusjaotust. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti
rajoonide täitevkomiteed kureerisid linnade ja 100) valiti 1947. aasta veebruaris. Valimis valdade/külade täitevkomiteesid, kinnitasid õiguslikke kodanikke oli 1947. aastal kokku 804 nende koosseisu ning andsid konkreetseid 172 inimest, poolthääletanute protsendiks suuniseid tegutsemiseks. ametlikel andmetel 96,17. Järgmised ENSV Liiduvabariigi kõrgeimaks seadusand Ülemnõukogu valimised toimusid 1951. aastal, likuks võimuks oli vormiliselt Eesti NSV edaspidi kuni aastani 1980 iga nelja aasta järel, Ülemnõukogu. 1944. aasta septembri keskel tuli 1980. aastatel aga iga viie aasta järel. Alates Võrus kokku Eesti NSV Ülemnõukogu 3
Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega · suhete paranemine Prantsusmaaga b) Pingelised suhted I-Euroopaga: · Hallsteini doktriin SLV on ainus Saksa riik ja Saksa rahva esindaja · katkestati suhted riikidega, kes tunnustasid SDV-d, erandiks NSVL c) W.Brandti uus idapoliitika suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga: · lepingud Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liiduga · SLV-SDV suhete aluste leping (72) d) Lääne-Berliini küsimuse lahendamine 4 võitjariigiga (71): · L-Berliin ei ole SLV osa vaid iseseisev pol. üksus · taastati maismaaühendus L.-Berliini ja SLV vahel 4. Saksamaa taasühendamine a) 1989: · Berliini müüri langemine · ühinemisläbirääkimised (4+2) b) 1990: · 3.okt. SDV ühines SLV-ga
Põrandaaluste noorte organisatsioonide kandepind jäi siiski üsna tagasihoidlikuks. Kasutades ulatuslikke repressiivmeetmeid ja osaliselt ka ennetavat tegevust, lämmatas valitsev reziim põrandaaluse noorsooliikumise 1960.-ndate alguses. 1950.-ndate alguseks oli NSVL-i põllumajandus täielikult laostunud. See sundis riigi uut juhtkonda korrigeerima senist põllumajanduspoliitikat. 1953 alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme. 1954 hakati ENSV kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. 1958 likvideeriti masina-traktorijaamad ja müüdi kogu masinapark majanditele, mis omakorda aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Lisaks suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel. Kõigi nende muutuste mõjul hakkasid Eesti NSV kolhoosid 1950.-ndate lõpul otsesest viletsusest välja rabelema. 1960.-ndate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle
..................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula..............................................................................................................................10 Stagnatsioon................................................................................................................12 Venestamine................................................................................................................ 13 Kultuurielu....................................................................................
· Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920. aastatel NSV Liiduks (Nõukogude sotsialistlike Vabariikide Liit): tegemist oli algselt Riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.1945. aastatel ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuka sai 15) 2. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani: Stalini ajal kujunes NSVLis lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Riigipeaks oli NLKP 1. peasekretär grusiin Jossif Vissarionovits Stalin (vene keeles terasmees), tegelik nimi TSUGASVILI (19261953) NB! NSVLis puudus kuni 1989. aastal presidendi ametipost (esimene president oli Gorbatsov 1989- 1991) · Majanduses: a. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile
Rahvuskultuuri arenguks oli hea aeg. Sai vabalt areneda. Kirjanduses Tammsaare looming. Kunstis Viiralt, K. Mägi, K. Raud. Muusikas Tubin, Valgre. Teatris Paul Pinna. Spordis Pajusalu, Paul Keres. Arhitektuuris levis funktsionalism. Ranna Hotell, Seedri tänava ehitised, Hansagümnaasium. 12.05.09 Eesti 19391944 23.08 1939 sõlmisid Saksmaa ja NSVL mitte kallaletungi lepingu (MRP). Eestile oluline selle lisaprotokoll: Eesti jäi NSVL mõjusfääri. 1.09 1939 puhkes II maalimasõda. Algas Saksamaa pealetungiga Poolale. Saksamaa hakkas protokolli täitma. Eesti kuulutas end neutraalseks. Septembris leidis aset Poola allveelaevaga juhtum. Orzel Tallinna sadamasse. Eesti pidi interneerima (relvad likvideeriti ja paar sõdurit paigutati laevale valvele). Laev põgenes Tallinnast
pakt. 28. Septembril see allkirjastati. üldmobilisatsiooni 7.oktoobrist hakati Saksamaale evakueerima baltisakslasi. 9/03/1944 Tallinna suurpommitamine Punaarmee Peale leppe sõlmimist hoidus Eesti välispoliitikas NLile vastandumast. poolt 18/09/1944 J. Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi 16. juunil 1940 esitas NSVL Eestile ultimaatumi, milles nõudis valitsuse valitsuse kohest väljavahetamist ja Punaarmee lubamist maale. 24/11/1944 Kogu Eesti territoorium on langenud 17. juunil kirjutas Laidoner alla ,,Narva diktaadile" , mille kohaselt anti Punaarmee kontrolli alla kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeele, keelustati rahvakogunemised. Esimene nõukogude aasta 21. juunil kogunenud demonstrandid võtsid üle valitsusasutused
kauplustes ja turukottides. 1963. mõjus tootlikkusele ja palgale aastal, kaks aastat enne lubatud üldjuhul positiivselt. Paraku ei ka- küllust, kritiseeris “Rahva Hääl”: jastunud edasiminek samal määral ka Vaatamata suurele kartulitoodangule poelettidel, sest suur osa toodangust on linna sööklates kartulitest puudus. viidi välja (eriti Leningradi). Eesti Meenutagem, et tolsamal aastal hakkas kujunema NSVL sealiha- ja valitses puudus ka saiast ja jahust. piimafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt Seitseaastaku lõppedes pidi NSVL ning kust välja valmistoodang. Vas- kõrgem juhtkond nentima, et riigi tuolulist mõju avaldas maaelule teravil- jasaak oli jäänud 1958. aasta 1960-ndate lõpul intensiivistunud tasemele või (mõnede andmete väikekolhooside ja -sovhooside kohaselt) isegi langenud, mis ühendamine
● 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale. Industrialiseerimine ● Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist. ● Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutui kesksele juhtimisele. ● Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel Industrialiseerimise tulemus ● Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. ● Toodangu kvaliteet oli kehv. Kollektiviseerimine ● Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine. ● Maaelanike liikumisvabadust piirati ● Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u. 9 miljonit in.) Kollektiviseerimise tulemused ● Vähenes viljasaak ja kariloomade arv.
KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda
saared ning Korea poolsaare põhjaosa. Vastupanu nimetamisväärselt ei osutatud, sõja käik kujunes Punaarmee jaoks suhteliselt kergeks. 2.sept olid NL esindajad kohal, kui Jaapan kirjutas alla tingimusteta kapitualtsiooni aktile. II ms oli lõppenud. Ohvrite arv on erinevates allikates erinev. NL kaotas väidetavasti II ms-s 27 miljonit inimest, sh 6-7 milj sõjaväelast, ülejäänud tsiviilisikud. Tõnu-Andrus Tannberg 15.loeng- 2.aprill Hilisstalinistlik NSVL 1945-1953 1. Sõja „demokraatlik impulss“ ja selle tasalülitamine 2. Majanduse taastamine ja prioriteedid 3. Võimustruktuur ja poliitilised olud 4. Vaimuelu kontrollimehhanismid 5. Välispoliitika 6. Jossif Stalini surm 1.Sõja demokraatlik impulss ja selle tasalülitamine Sõja mõju ühiskondlik-poliitilisele atmosfäärile Elanikkonna eneseteadvuse kasv- Sõda muutis tuntavalt NL pol atmosfääri, mis oli välja kujunenud 1930ndate lõpuks
Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks 21. juuli Vabariigiks. 22. juuli Sama riigivolikogu "otsustas” paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liitu. 30. juuli K. Pätsi ja tema perekonna küüditamine Venemaale. NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärgul Moskvas kuulutati Eesti NSV Liitu 6. august vastuvõetuks; algas tööstuse, pankade, transpordi, kaubanduse ja elamute riigistamine; senised organisatsioonid suleti. Kuulutati välja maareform, mille alusel võõrandati usukoguduste, linnade ja oktoober omavalitsuste ning talude üle 30 ha ulatuv maa; pool võõrandatud maast jagati väiketaludeks, pool jäi sööti. 1941 Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis 14. juuni metsavendlus. 22. juuni Saksamaa alustas sõda NSV Liidu vastu.
Ebaõnnestub katolike vastupanu tõttu. Konfliktsete seaduste tühistamine 1886. Katoliiklaste umbusk (mitteametlikult) protestantliku riigi vastu jääb püsima, nad on II järgu kodanikud. 2) Sotsialistide vastane seadus 1878 (Wilhelmi atentaadi katse tõttu). Sotsiaaldemokraatliku partei organisatsioonide (ametiühingud) ja ajakirjanduse keelustamine. Sooviti ka läbi viia reforme mis teevad sotsialistid ja nende organisatsioonid tarbetuks. Saksamaa saab Biscmarcki eestvedamisel Euroopa arenenuima sotsiaalseadusandluse 1880'tel: haiguskindlustus, õnnetuskindlustus, vanaduskindlustus, invaliidsuskindlustus. Sotsialistide populaarsus siiski ei kahane, leitakse, et peaks siiski olema lubatud ka ametiühingud jne. Saksamaa liberaalid ja sotsialistid suhtuvad teatud põlgusega Bismarcki. Sotsialismivastased seadused tühistatakse 1890, siis Bismarck ka lastakse Wilhelm II poolt lahti
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
