5. Mis on rahvus ja identiteet ning kuidas on nad omavahel seotud? Millist mõju avaldavad etnilised vähemused ühes riigis? Mis on integratsioon ja assimilatsioon ning milles seisneb nende peamine erinevus? Andke hinnang Eesti integratsioonipoliitikale. Rahvus – inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel. Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Etnilised vähemused võivad hakata oma õigusi taga nõudma, neil pole nii palju võimu kui põlisrahvusel. Integratsioon ehk lõimumine Assimilastsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine Integratsiooni puhul säilitavad vähemused oma kultuurilise eripära ja keele, assimilatsiooni puhul saab mõne põlvkonna jooksul vähemusrahvusest põhirahvuse osa. Eesti integratsioonipoliitika on siiani olnud edukas
15. eksistentsiaalne- olemasolusse puutuv, selle seisukohast oluline IV osa mõisted 1. endogeensus- sisetekkelisus 2. empaatia- kaasaelamine, võime mõista teise inimese tõelisi tundeid 3. seksuaalne- sugueluline 4. erootika- seksuaalsed tundmused ja elamused ning see, mis neid põhjustab 5. moraal-kõlblus, juhindumine reeglitest, mis määravad inimese käitumise ja kohustused ühiskonnas 6. askeet-kõigist elu rõõmudest loobunud inimene 7. identiteet- enesemääratlus, eneseteadvus 8. amputeerima-jäset või elundit lõikuse teel eemaldama 9. kooma- raske teadvusetus 10. koordinatsioon- kooskõla 11. impotentsus- meeste suguvõimetus 12. frigiidsus- naiste sugukülmus 13. lümfisõlmed- lümfisoonte teel paiknev elund 14. prostitutsioon- partnerile seksuaalse lõbu pakkumine raha eest 15. sotsiaalne kompetentsus- oskus suhtlemist alustada ja grupiga liituda
Minu ID-entiteet Identiteet on inimlik vajadus kuuluda kellegi või millegi juurde, samastuda teatud eluviisiga, mõttestiiliga ja väärtushinnagtutega. Kõik see on enesemääratlus, mille üheks põhjuseks on , et inimene tunneb hirmu üksinuse ees. Samas on see põhjus hea, sest kes meist tahaks olla üksinda. Seetõttu hakatakse otsima ja ühinema kellegi või millegi tugeva ja targaga, oma tegevuste aluseks võetakse teiste inimeste kogemusi, vältides nii üksikuks jäämist. See võib olla rahvus, isik, mingi grupp, harrastus ning siis on igal inimesel samaaegsel palju ühtekuuluvusi. Identiteedis eristatakse kõige enam välimist ja sisemist
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkus Tsivilisatisoon on kõige suurem kultuurilis-eneseteaduslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsiooni kuulumise määrab vastava inimhulga enesemääratlus. Enesemääratlusel on neli määratlust: keel, tavad, religioon ja ajalugu. Samuel Huntingtonil, Francis Fukuyamal ja Pippa Norrisel on kõigil omad maailmavaated ja arvamused tsivilisatsioonidest ja nende kokkupõrke võimalikkusest. Tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesi alustas Samuel Huntington. Ta kinnitas 1996. aastal ilmunud sama pealkirja kandvas raamatus, et pärast külma sõda ei domineeri
ja ebamäärane rahvahulk, üldsus. Mõjutab kultuuritarbimist, hariduse kättesaadavust ehk mõjutavad igapäevaseid võimalusi. Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust põhjustavad liialt väikesed sotsiaaltoetused ning võimalused näiteks lapse kõrvalt tööl käia, samuti puue ehk erivajadus. 5. Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel. Rahvuse aluseks on identiteet, mis eristab teistest. Identitet on inimese või grupi enesemääratlus - vastus küsimusele "kes me oleme?" või "kes mina olen?". Identiteet võimaldab inimesel samastuda või idenfitseeruda mõne suurema inimkooslusega. Etniliseks vähemuseks nimetame me rahvusgruppe, kes elavad mujal riigis, omades oma traditsioone ja tavasid. Ehk etniline vähemus ehk rahvusvähemus on kogukond, kes elab väljaspool oma riiki. Põhirahvus ehk põlisrahvas on rahvusgrupp, kes elab oma ajaloolisel territooriumil ja kes juhib ühiskonnakorraldust, seadusandlust jne. 6
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse
kuna kultuuri eliidil on tahtmatus koostööst osa võtta, sest neid kritiseeritakse. „Eliidi“ mõiste käsitlus muudab arusaama ka kultuuri eliiti, mis võib panna neid vabamalt tundma nind aitama kaasa meedia ja eliidi vahelisele suhtlusele. Vastasel juhul võib nende omavahelisi suhteid veelgi teravdada. 5. Eliidi enesemääratlus ja avalikkuse hinnang eliidile võivad olla vastuolus nagu tuli välja artiklist „Eliidiinimeseta pole ka eliiti“, kus Marju Lauristinil, kes kuulub eliiti oli asjadest üks arusaam, kuid mitteeliidil vastupidine. Näiteks ei nõustunud Priimägi naisega, öeldes, et kui kõigis kriteeriumites, mis Lauristin ütles, – jõukus, teadmised, päritolu, andekus, õilsus,
Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). Siiski on soomeugri keelesugulusel oluline osa eestlaste identiteedis. Kahest hõimust : MARID Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks
· Rühmasisene hierarhia, selged soorollid (millega täna võideldakse). Naine ja lapsed kui omand, sati · Miks - ellujäämine võimalik vaid rühma liikmena, väljaspool perekonda-sugukonda-kooslust praktiliselt võimatu · Arengusuund individuaalne otsustusõigus, valikuvabadus, individuaalsed õigused. Rühm lahustub autonoomseteks indiviidideks · Autonomiseerumisprotsessi kultuurierinevused! Autonomiseerumise peegeldus teadvuses. Meie ja Mina · Pikka aega enesemääratlus Meie kaudu (jaagu poeg, jõetaguse külast), mitte erladiseisev Mina. Nimede saabumine! · Koos rühmast eristumisega kujuneb eneseteadvus, arusaam, et mina olen olemas, mina olen väärtus! · Mina ajaloolise "avastamise" elemendid/sammud (I.Kon): Individuaalne otsuselangetamine (naisevõtt, elukutse valik) Siseelu /hingeelu teke varjatud mõtted, peidetud unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese
hoolimata faktist, et eesti keel on riigi keel. Ning keelekümblusklassid, mis aitavad integreerida, on koolides ainult vabatahtlikud. Vallikivi märgib ära ka selle, et noores eas, eriti just lasteaedades ja algkoolides toimub lõimumine ja keeleõpe oluliselt kiiremini kui hilisemas eas ning just selle tõttu tuleks kogu integratsiooni rahad esialgu suunata ühtse eesti keelse haridussüsteemi loomisle. Mänguplatsil ei ole sõpruse loomise eelduseks rahvuslik enesemääratlus. Autor toob välja, et palju Eesti muukeelsed pered juba üritavad oma lapsi panna eesti keelsetess koolidesse, et nende elu muuta võimalikult lihtsaks võiks ka Eesti riik kaasa aidata. Näitena kasutab Vallikivi Inglismaa haridussüsteem, mis on suutnud kõikidele rahvusgruppidele tagada võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saamiseks ilma, et nad oleks kaotanud oma rahvusliku identiteedi. Leian, et antud probleem Eestis on vägagi aktuaalne. 1999. aastal bakalauruse lõputööna
Sündis Viljandimaal, ÕPPID Riia kubermangugümnaasiumis ja hiljem astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda.1983 püstitati talle Tartusse mälestussammas. Ta on kirjutanud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Ta oli oma aja kohta väga tark noormees, sest oskas mitmeid keeli( ladina, inglise, eesti, rootsi kreeka prantuse vene jne). Ta julges rõhutada eestlust, oli rahvuslik enesemääratlus, teadmiste kirjanduste lootus. Täitis kõik nõudmised eesti ilukirjanduses peale ühe- tema looming ei jõudnud lugejate ette. TEOSED: Ood Kuu, ,,laulja", ,,Mardi Luteruse päeval","Päevaraamat" jne. 11. Faehlmann. Eluaastad. Mida kirjutas? Tuntumad teosed. Friedrich Robert Faehlmann ( 31.12.1798) Ao mõisas Järvamaal surnud 22.04.1850, maetud Raadi kalmistule
plagiaat – loomevargus, st. esitatakse teiste loodud mõtteid enda omana sotsiaalne kihistumine - rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine (alam-, kesk- ja kõrgklass) sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sotsiaalne tõrjutus - olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises identiteet - ühiskonna või kogukonnaliikme enesemääratlus mitmekultuurilisus - ideoloogia, mis peab oluliseks, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad sooline võrdõiguslikkus - naistele ja meestele võrdsete võimaluste pakkumine kõigis eluvaldkondades demokraatia – valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate kaudu demokraatia tunnusteks on: 1)võimude lahusus ja tasakaalustatus, 2) seaduste ülimuslikkus, 3)inim-
). Seksuaal orientatsioon hakkab arenema varakult lapse eas ning enamasti kujuneb lõplikult välja murdeeas. Varajane või hilinenud murdeiga võib kahjustata seksuaal orientatsiooni: inimene kannatab seksuaaltraumades, ei kujune normaalselt välja geneetilise identiteedi või soorolli kritiseerimisel või halvustamisel teiste poolt ja saab häiritud negatiivsete (pere-)eeskujude mõjul. Iga inimese seksuaalset arengut mõjutavad: geneetiline kood (x/y), geneetiline identiteet (sooline enesemääratlus), sooline roll (kultuuriline nais- või meeskäitumine) ning seksuaalne orientatsioon (isiklikus arenguloos väljakujunev suundumus). 4 Heteroseksuaalsus Heteroseksuaalsus ehk heteroseksuaalne sättumus on seksuaalne sättumus, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme enamasti vastassoost isikute poole ning enamasti vastassoost isikutele suunatud seksuaalkäitumine.
Rahvus - rahvusesse kasvatakse, ühendab keel, kultuur, usk, kujuneb kasvades ja õppides Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühishüve - kaup/teenus, mida inimesed tarbivad ilma turuvahenduseta (nt haridus, kultuur) Mittemajanduslik ühishuve - tervisehoiu- ja haridussüsteem, politsei
fiskaalpoliitika majanduspoliitika, mis mõjutab majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste kaudu G-8 maailma juhtivad tööstusriigid ja Venemaa haldussuutlikkus otstarbekohane valitsemine heitunu pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunu häälte ülekandmise põhimõte valimistel kandidaatidele antud hääle ülekandmine erakonnakaaslastele sõltuvalt asukohast valimisnimekirjas identiteet ühiskonna või kogukonnaliikme enesemääratlus indikatiivne ostukorv näitaja, milles väljenduvad tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavad kaupade ja teenuste maksumused, on tarbijahinnaindeksi aluseks inflatsioon raha väärtuse ja elanike ostujõu vähenemine inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutumine aluseks võetava ajaperioodiga inimarenguindeks suhtarv, mille alusel järjestatakse riike; aluseks keskmine eluiga, kirjaoskus ja SKP ühe inimese kohta
Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik valik". Friedrich Robert Faehlmann(1798-1850) Üks Õpetatud Eesti Seltsi (1838) algatajaid. Eesti kirjanduses oli F esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Ta oli arst, eesti keele uurija ja kauaaegne ÕES-i esimees. Looming Luuletused, jutud ja kunstimuistendid. F rõhutas eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust
teaduskeele arendamisest ja reeglipärasest kirjakeelest ning piirdus keele rikastamisel keele enda vahenditega. Eesti kirjakeele normid kujunesid välja nende kahe liikumise ettepanekutest. 1920.-1930. aastatel omandas eesti kirjakeel ühtse normitud kuju. 2. Eesti sugulasrahvad Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). 2.1 Saamid Saamid, ehk laplased, on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal ning nad kõnelevad saami keelt. Kokku on maailmas 80 000100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas
rahvuslik identiteet. Kuidas ja kas üldse saab rahvaluule kujundada noore inimese rahvuslikku identiteeti? Tartu Ülikooli 1. kursuse tudeng Kätlin arvas rahvaluulest ja rahvuslikust identiteedist nii: Eestlaste identiteet on kujuunenud sama kirjuks kui rahvad, kes Maarjamaast sõdade ja rännete käigus üle on käinud. Igaüks neist on jätnud killukese enda kultuurist meile ning seeläbi on "sulatusahjus" kujunenud meie oma enesemääratlus. Rahvaluule on otseseks identiteedi kujunemise algeks, sest see seob meid esiisadega, aitab meil mõista tollast maailmapilti ning õpetab mõistma kui oluline on juurte olemasolu. Et teada, kuhu läheme, peame teadma, kust tuleme. Kätlini arvamusest võib järeldada seda, et ka tänapäeval leidub noori, kes tahavad pidada ja peavadki rahvaluulet ja erinevaid pärimusi meie rahvuskultuuri tähtsaks osaks. Ta lisas veel: Rahvaluule on enamuse jaoks arhailine mõiste
termomeetrid, läbipaistvad topsid vee liikumise uurimiseks erinevates pinnastes, katseklaasid, soojendi, filterpaber, sõelad, termos jää lühiajaliseks säilitamiseks, erinevaid materjale 5 märgamise uurimiseks. 3 LOODUSÕPETUSE LÕIMING TEISTE ÕPPEAINETEGA Antud õppeaines kujundatakse väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, matemaatika- ja ettevõtlikkuspädevust. Teemad on olulised läbivate teemade ,,Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng" ning ,,Tervis ja ohutus" käsitlemisel. Lõiming kunsti- ja tööõpetusega: elusolendite ja nende elukeskkonna ning pinnavormide joonistamine, voolimine või meisterdamine, looduslikest materjalidest piltide valmistamine; matemaatikaga: koguste mõõtmine ja võrdlemine; rühmitamine; mahuühikud; võrdlevate
Suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni vaba töökorraldus töötaja peab omategevust ise kavandama ja korraldama teadus, uurimisasutused ja avastuste- leiutiste rakendamine 1.3 Rahvused ja rahvusvähemused Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel. Rahvuse aluseks on identiteet, mis eristab teistest. Identiteet on inimese või grupi enesemääratlus-vastus küsimusele ,,kes me oleme?,, või ,,kes mina olen?,, Identiteedi aluseks on kas sugu (olen mees/naine), rahvus (olen eestlane), usuline kuuluvus (olen muhameedlane) või teatud juhtudel isegi sotsiaalne klass (kuulun tööstusklassi). Põhirahvus: Rahvus, mis on ühiskonnas enamuses või valitseval positsioonil. Vähemus: on rühm inimesi, kes on mingil põhjusel antud ühiskonnas madalamal positsioonil kui domineeriv ehk valitsev rühm. 1.4 Heaoluriik
Imidz on ANTROPOMORFNEehk inimkujuline. Temas väljendub teatud inimtüüp. Imidzireklaam ei räägi mitte kaubast, vaid selle võimalikust tarbijast. KAUBAREKLAAM _ ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest, osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteedi. On pigem informatiivne. Imidzireklaam ehitub üles tarbijakeskselt, esmatähtis on tarbija emotsionaalne enesemääratlus, kauba omaduste Avalik arvamus kellegi avalikult arvatud ARVAMUS või kogum selliseid KAUP Turunduse seisukohalt: on toote vajaduste ja soovide rahuldamise allikas või vahend. Turunduse objektiks on ainult need tooted,mida kasutatakse turul, vahetusprotsessis.Selline toode on kaup ta ei ole jõudnud veel vahetusprotsessi. Kaup on toode, mida pakutakse ja omandatakse vahetusprotsessis st turul. + kauba konseptsioon tarbija/inimese teadvuses. KAUP e mida me mille vastu vahetame
Isikuandmete kaitstus Positiivsed õigused (nt. tutvumine andmetega) Privaatsuse komponendid: Identiteet: nimi, isikukood, etniline kuuluvus , füüsilised omadused (kujund), sotsiaalne kuuluvus (vanemad) Seotud isikuandmete kaitsega Omaette olemise ruum- -Kodu (eelkõige) -Muu personaalne ruum- Elukoht, töökoht vms Elukeskkond- -Õigus nõuda puhast ja segamatut elukeskkonda Sotsiaalne enesemääratlus- -Õigus valida suhtlusring ja –viisid -Pereelu korraldamine -Sotsiaalsete kontaktide valimine -Seksuaalne orientatsioon Kehaline enesemääratlus- -Kehalist autonoomiat puudutavate otsuste tegemise õigus -Raviotsused, abort, ilukirurgia… Privaatsuse piirid: Kooskõlas seadusega Vajalik demokraatlikus riigis Riigi julgeolek Ühiskondlik turvalisus (üldisem)- Põhjendatud oht ühiskonnale; riigist
üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD kuvandiR) 2. kaubamärgi eksponeerimine (kohustuslik propagandas ja kommR, fakulatatiivne imidzireklaamis, VÄLISTATUD-sotsR) 3. levitaja KASU laad (otsene kommR, kaudne propagandas ja sotsR, kummatki imidzireklaamis) (Isiklik enesemääratlus kuvandireklaami abil?) 1.3 Propaganda põhiliigid Propaganda põhiliik on propagandategevuse ERINEVUS kommunikatsioonimudeli alusel. Kommunikatsiooni mudeli alusel eristub kaks propaganda põhiliiki: 1. Proaktiivne propaganda (suhtekorraldus ning agitatsioon) INITSIATIIVNE REKLAAMITEGEVUS 2. Reaktiivne propaganda (propagnadasõda) MAJANUDSLIK vm REKLAAM KONKURENTSIVÕITLUSES 1.4 Propagandategevuse liigid Propagandategevus(kihutustöö)-vastab prop
võimalusi leides kui häid ühiskondlike eluvorme luues 1 Üritus leida traditsiooni ja tulevikunõudmiste vahelist pingest need kultuurisisud, mil oleks tähendus ka tulevikus 1 Oma kogemuse pidev reorganiseerimine rekonrueerimine, mis suurendab võimet suunata järgmiste kogemuste suunda. 1 Protsess, mille tulemusel inimene üha enam teab, kes ta on, kus ta on, mis ta teeb ja mis tal tuleb teha. Haridus on jätkuv lõputu enesemääratlus, kes ma oles, kus paiknen, kus olen, mida ma olen saavutuanud, mis mul teha tuleb kõige eelnevaga. Haridus on: 1 Inimese enese leidmine(suutmised, tahtmised, mõtted) 1 Enese loomine (kasvatus, käitumise muutmine, moraali muutmine) 1 Enese ületamine (tuleb näha vaeva, arenguga tuleb tegeleda, väljumine mugavus tsoonist) Froneesis- praktiline tarkus (igal pool leida praktiline lahendus, inimene on tark ja leiab lahendaus. Haridus inimene:
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?
Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? Arusaamine (teiste inimeste soovide,arvamuste jne mõistmine), meelelahutus, arvamuse mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus. 4. Millised sõnumid on verbaalsed?
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3....
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8
See on lühike teksti või artikli esitus. Annab lugejale teada, millest on töös kirjutatud ja mida võib sellest oodata. Mis on resümee? See on lühike kokkuvõte kirjutatud või suulisest tööst või kõnest. Mis on retsensioon? See on kriitiline hinnang mingi tööle, nt tekstile, artiklile või mingi esseele. Retsensioon võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. 1-40 Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et
See on lühike teksti või artikli esitus. Annab lugejale teada, millest on töös kirjutatud ja mida võib sellest oodata. Mis on resümee? See on lühike kokkuvõte kirjutatud või suulisest tööst või kõnest. Mis on retsensioon? See on kriitiline hinnang mingi tööle, nt tekstile, artiklile või mingi esseele. Retsensioon võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. 1-40 Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel
Enesekäsitlus või arusaam endast on tõlgenduslik – inimene tõlgendab, mida tema jaoks tähendab olla see, kes tahetakse olla (nt tõlgendus heast õest). Tegelikkuses on meie igapäevaelu täis tõlgendusi: me tõlgendame nt seda, kuidas inimesed meisse suhtuvad jne. Meie teod lähtuvad olukordade tõlgendamisest, sellest, millised tahame olla, ja endale püstitatud eesmärkidest. Ka teistel on oma roll meie määratlemisel. Nii on meie enesemääratlus piiratud selliste kategooriatega nagu nt rahvus, perekond, töö ja vaba aja tegevused. Nt kui mu vanemad pole eskimod ja meil puudub otsene vereliin eskimotega, siis on minust ebaadekvaatne pidada end 3 eskimoks. MacIntyre järgi oleme üksnes kaasautorid „oma loos“ - meid ümbritsev kujundab ja suunab meie elukäiku. Oleme tugevalt mõjutatud oma sotsiaalse elumaailma poolt, kust lähtuvad ka meie uskumused, väärtused, sihid jms
juhtida läbivatele teemadele ,,Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine" (hotelli pidamine, liikluse korraldamine jne) , ,,Keskkond ja jätkusuutlik areng" (ressursside otstarbekas kasutamine), ,,Teabekeskkond" (leia meedias ilmunud graafik ja koosta ise ülesanne) ja ,,Tervis ja ohutus" (sõidukite liikumise kiirust ja haiguste levikut puudutavate graafikute uurimine). Samuti saab ülesannete lahendamise käigus arendada ettevõtlikkus-, enesemääratlus-ja õpipädevust ning sotsiaalset pädevust. Ülesannete keerukust saab valida vastavalt klassi tasemele, samas saab tublimatele anda keerukamaid ja mitterutiinseid ülesandeid ning lasta neil ka ise ülesandeid koostada. Kolleegide poolt valmistatud materjale leiab Koolielu portaalist http://koolielu.ee/pg/waramu/browse2/curriculumSubject/78905838 ning matemaatikaõpetajate virtuaalse võrgustiku kodulehelt: http://mott.edu.ee. Laia matemaatika 12
takistada majanduse arengut. Konservatism kui radikaalsuse kaotanud liberalism 19.saj Briti juhtiv liberaalne partei kaotab sajandi lõpuks oma äkilisuse, põhiteesiks saab traditsioonide austamine. Konservatism Prantsusmaal pärast revolutsiooni levivad Briti konservatiivide suunad, ent põhivastasteks pole mitte liberaalid, vaid vasakpoolsed. Traditsioonilise konservatiivse suuna väljakujunemine, enesemääratlus kui stabiilsuse hoidja suures radikaliseerumise protsessis. Muud Euroopa piirkonnad üldlevinud vasakpoolse poliitilise kultuuri teke, konservatiivid kui parempoolne, ent pigem varjujäänud pool. Ida-Euroopas konservatism kui rahvuslus, muud sarnased jooned L-E'ga puuduvad. Kesksed mõisted: traditsioon ja aeglased muutused, kiired poliitilised otsused kui radikaalsus; uskumus inimloomuse ebatäiuslikkusest, inimese poliitilise võimetuse tunnistamine;
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine
Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias Uushumanism oli edumeelne pedagoogikas uund 18 ja 19. saj Saksamaal, mis seadis eesmärgiks Vana-Kreeka kasvatusideaali (isiksuse harmoonilise ja igakülgse arengu). Võrdsus, vabadus ja enesemääratlus. 2. Nimetada kirjanduszanrid, mis said alguse antiikajal (nimetada nende zanrite tähtsamaid esindajaid Kreekas ja Roomas)? http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreekakirjandus.htm Eepos Homeros (Ilias, Odysseia); Hesiodos (Theogonia, Tööd ja päevad), tragöödia ja Rooma eepika (Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja
Vanimaid rahvaid on Egiptuse ja Kreeka rahvad . Euroopa rahvad tekkisid peamiselt feodalismiajastul. Rass sotsiaalteaduses käsitleme rassidena inimrühmitusi, mis erinevad teatud pärilike joonte poolest. Rassism ideoloogia, mille kohaselt inimkond jagune bebavõrdseteks rassideks, mis teevad ühe rassi teisest halvamaks või paremaks ja see õigustab diskrimineerimist rassi alusel. (näit.: Aaria rass). Rahvuslik identiteet indiviidi enesemääratlus, samastamine mingi rühmaga. Eestlane USA- s või Austraalias ja eestlane Eestis - mis erinevus?
-20. Kuu vanuselt muutuvad lapsed eneseteadlikkuks. Ja 2 aastaselt suudavad nad oma emotsioone väljendada. o Teesklusvõime- kujutlusvõime tuleb mängu u 2. Eluaastal. Lapsed hakkavad mängima nukkudega ja annavad karule süüa, just kui too oleks näljane. o Võime eristada teesklust tegelikkusest 3. Ja 4. Eluaasstased on stabiilsed teeskluse-tegelikkuse eristamises. Enesemääratlus või enesehinnang · Enesemääratlus ehk identiteet võib tähistada kõiki aspekte enda kohta välimust, isiksust, võimeid, samuti sugu või rahvusgruppi.. me kõik võrdleme ennast teistega. Ja mõistame et mõnda asja oskame hästi, mõnda mitte. Varased soolised erinevused ja soolise identiteedi arenemine · SOOLISED ERINEVUSED LASTEL LÄÄNE ÜHISKONDADES
et keegi teine talle seda ütleks. Näiteks vastu sõbralikumad, kui me mitte kuidagi mõni iidol. 1990. aastatel toodi Ameerika ei suuda olla loogilised? psühholoogiasse mõiste empty self Õpetajate seas on üsna levinud naiivdeterministlik tühi mina. Terminit kasutatakse inimeste arusaam, mille loomes on kohta, kellel puudub selge enesemääratlus osalenud ka psühholoogid see, mis on ja kes ei usu vaba tahte võimalikkusesse. juhtunud inimese lapsepõlves, kujundab Elukäiku määravad nende tema kogu ülejäänud elukäiku. Kui lapsepõlves meelest saatus, horoskoobid, geenid, oli mingi trauma, siis usutakse, suured inimesed ja muu selline, mis täidab et inimene elab kogu ülejäänud elu seda nende personaalset tühjust
gruppide, sotsiaalsete gruppide, usuliste veendumuste, kohalikus ja globaalses kontekstis. - Olulised teised esmatähtsad sotsiaalse maailma vahendajad ja kujundajad; indiviid on mõjutatud oma erinevate rollide, käitumise kujundamisel ja enesehinnangus ,,olulistest teistest". - Üldistatud teine (G.H. Mead) sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks ühiskonna või grupi kesksed normid ja väärtused. - 'Peegel-mina' (C. H. Cooley) enesemääratlus, mis põhineb hinnangul endast läbi teiste hinnangu mõistmise. · Identiteet tähendab indiviidi teadmist selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedid on kujundatud läbi pideva interaktsiooni meie igapäevases elus. Identiteedid on: individuaalsed ja personaalsed (eristumine teistest), kollektiivsed ja sotsiaalsed (jagatakse teistega/rühmaga), ,,kehastunud" (ingl. k. embodied).
mistõttu suhtlemine on takistatud). Sotsiopetaalses ruumis saavutavad lapsed üksteisega kontakti kiiremini (näiteks ümarlaud). Kõik laste jaoks loodud keskkonnad peavad toetama lapse arengut, tervist ja heaolu. Ruum ja tegevus peavad kahtlemata omavahel kooskõlas olema. Laps saab endast teadlikuks kui mingisuguste sündmuste põhjustajast (kui mina toimin nii, siis leiab aset selline sündmus). Lapse enesemääratlus ja enese teadvustamine käivad läbi ruumi (mina ja miski muu). Lapsed kiinduvad omandisse ja enda isiklikesse asjadesse – see loob neile turvatunde. Omakorda peavad kõik keskkonnad toetama ka lapse kompetentsuse arengut (soov olla kompetentne on oluline lapse arengumotiiv). Füüsilist maailma õpib laps tundma ennekõike eksperimenteerides. Keskkonnas tegutsedes areneb ja muutub täiuslikumaks kahtlemata ka silma ja käe koordinatsioon. Et kasvatuslikud mõjud oleksid
Teraapias: Patsiendilt ladestunud/varjatud tunnete ülekandmine (N: lapsepõlvega seotud) ÜLEKANNE TERAPEUDILE Psühhodünaamika positiivsus: see on kujundanud üldist mõtlemist, ideid uutele teooriatele (egops), oli esimene seletav teooria ja lõi keskkonna hilisematele; suhtlemine kontrolli asemel, tunded ja alateadvus, lapsepõlv-deprivatsioon insait-ülekanne, hälbeline käitumine. Psühhodünaamilise ST negatiivsus: liialt bioloogiline - enesemääratlus mitte nii oluline, naise rõhutud seisundit kinnistav, liialt meditsiiniline mudel, st patsient on passiivne; keskklassi normist kõrvalekalle = hälve, klient on vastutav on puuduliku ravitulemuse eest, verbaalselt võimekate eelistamine, vähe tähelepanu keskkonnale/selle reformidele. Kaasaeg: 1. PSÜHHOSOTSIAALNE INDIVIDUAALTÖÖ (Hollis, Woods 1981): inimene omasituatsioonis: süsteemiteooria (situatsioon, käitumine, rolliteooria) + psühhoanalüütiline (stress)
enesekindlus). Suvalisus. Konstrueeritud kellegi huvides. Imidz seda on. Imidz in inimkujuline inimese sarnane(sp saabki küsida et kas a on soe või külm, mees või naine jne). · KAUBAREKLAAM ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne. · IMIDZIREKLAAM ehitub üles tarbijakeskselt, esmatähtis on tarbija emotsionaalne enesemääratlus, kauba omaduste kirjeldamine pole esmatähtis. On pigem fastsinatiivne.(aitab toetada MINU enesemääratust.. räägib sellest, kes mina olen, näen pigem enda peegelpilti.) POSITSIONEERIMINE Liiga palju on imidzikujundust. Tänapäevases konkurentsisituatsioonis on võtmeküsimuseks ERISTUMINE. "Maailmas, kus igaüks võitleb oma klientide pärast, pead Sa oma kliendile andma põhjuse osta just sinult ja mitte konkurendilt."
takistused saab jagada kaheks: muutuste läbiviimise kiirus, avaliku sektori eripära. Sidusrühmad peavad olema kaasatud, informatsiooni vastuolulisus, pikad ja aeganõudvad läbirääkimised, hilinenud otsused, tsentraliseerituse/detsentraliseerituse dilemma, pikad kooskõlastused versus arengueelise kiire rakendamine. Strateegia avalikus sektoris - Eraettevõtte eesmärgiks on konkurentsieelise saavutamine, avalikul sektoril aga organisatsiooni enesemääratlus. Avaliku väärtuse loomine (public value). 3. Kuidas erineb strateegia roll avalikus sektoris ja ärisektoris? Oluliseimaks erinevuseks peetakse väiksemat valikuvabadust avalikus sektoris. Ettevõtted on konkurentsi tingimustes sunnitud enamasti tegema radikaalsemaid valikuid kui avalikud institutsioonid. 4. Milline on strateegilise planeerimise ja strateegilise juhtimise erinevus? Strateegiline juhtimine on olemuselt integreeritud protsess, mille käigus seatakse
ideoloogiale ® Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon ® Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim ® Passiivsed (20) osavõtt juhuslik Valimiskäitumise alus ® Isiklik tasand (isiklikud eelistused) ® Valija sotsiaalne ja perekondlik taust: sotsiaalne ja klassikuuluvus, vanus, sugu, usund, perekond, naabrid, töökaaslased, sõbrad ® Valija parteiline enesemääratlus ® Pikaajalised struktuursed muutused Mõistusliku valiku teooria ® Ratsionaalsed valijad ja poliitikud (ettevõtjad) ® Valija võimalused ratsionaalsuseks: n Eelistuste teadvustamine n Osalus valimistel n Eneseinformeerimine: enda sotsiaalne seisund, poliitiline konkurentsiolukord, alternatiivid, reaalselt teostatavad vajadused, kahjulike alternatiivide tõrjumine ® Poliitiku tegevusmustrid valijate suunas:
baas, arvuti kasutus on sedavõrd erinev 9.veebruar 2011 Kaasaja maailma mitmekesisus Kas globaliseeruvas maailmas saab keegi olla sõltumatu? · Eesti o Energiavarud (gaas, nafta) mujalt, rahad EL ja ühine turutsoon, satelliit puudub jne · Integratsioon vastastikused kasulikud suhted teiste riikide ja organisatsioonidega, pos · Neokolonialism - · Identiteet enesemääratlus o aluseks rass, rahvus, usund vms o kosmopoliit · ühiskonnad jagunevad o kultuuriliselt ühtsed o kakskultuursed o multikultuursed · Kes on vähemus? Meie oma ebavõrdne maailm (J. Valge) · 19. saj maailma keskmine SKT inimese kohta 55% Lääne-Euroopast, aafriklastel 35% · I maailmasõja eel maailma keskmine 30%, Aafrika keskmine 12% · 1950 maailma keskmine 23%, Aasia elanikul 8%
teaduslikku alust moodustavate teadusalade teooriatest, nt perekonnateooria, konfliktiteooria. Annavad teadmise, kuidas tegutseda. Puudutab eelkõige neid nähtusi, millega sotsiaalpedagoogilises töös kokku puututakse. Meetoditeooria (meetodid/tööviisid), mis käsitleb sotsiaalpedagoogilisi töömeetodeid - konkreetsed meetodid. Nt juhtumitöö. Need teooriatüübid põimuvad üksteisega. Raamteooria annab sulle meetodi, millele tugineda. Enesemääratlus- ja raamteooria puudumine...võib ohustada meetoditeooriaid...sotsiaalpoliitilise surve tõttu... Sotsiaalpedagoogika teoreetiline alus koosneb paljudest teooriatest; ühendavaks teguriks on pedagoogiline raamistus ja mõtteviis. Sotsiaalpedagoogika definitsioon: sotsiaalselt institutsionaliseeritud reaktsioon tüüpilistele psühholoogilistele ja sotsiaalsetele probleemidele, mis tulenevad sotsiaalsest desintegratsioonist.
- Füüsiline abitus: teatud sarnasus inimahvi ja imiku vahel - Sõltuvus: füüsiline sõltuvus teistest, aju ja närvisüsteemi paralleelne areng toitmise ja hoolitsemise ajal. Eluperioodide erinevatel etappidelt muutuvad inimesed, kellest sõltutakse - Emotsionaalsed vajadused: lisaks füüsilistele vajadustele on igal inimolendil ka 3 peamist emotsionaalset vajadust vajadus kiindumuse, heakskiidu järele, kindlustunne selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus. Imikueas on emotsionaalsete vajaduste kõrval tähtsamad kas samavõrd või enamgi füüsilised vajadus, oluline roll füüsilisel sõltuvusel, hiljem on tegu peamisel emotsionaalse sõltuvusega - Individuaalsed erinevused: igal inimesel erinevad omadused, geenid loovad vaid eelsoodumuse 49. Mida tähendab sotsiaalne mina? Enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine 50. Mida tähendab desotsialiseerumine? õpitakse rollist loobuma
ANTROPOMORFNE. Temas väljendub teatav INIMTÜÜP. Räägime asjast läbi isiksuseomaduste. Mitte mis, vaid kes? (nt TLÜ kohta võime küsida kes, mitte mis) • KAUBAREKLAAM – ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne. • IMIDŽIREKLAAM – ehitub üles tarbijakeskselt, esmatähtis on tarbija emotsionaalne enesemääratlus, kauba omaduste kirjeldamine pole esmatähtis. On pigem fastsinatiivne. Teadlikult kujundatud imidžiga brändi eelised: Konkurentsieelis eristumise abil Emotsionaalne suhe kauba/kaubamärgi ja inimese vahel Eneseillustreerimise võimalus tarbijale: Konsumerism – eneseväljenduslik, sümbolilise väärtusega kaupade- teenuste tarbimine Positsioneerimine Brändide languse põhjused
Sotsiaalpedagoogilised teooriad saab jagada kaheks: teooriad, mis seotud probleemidega, teooriad, mis seotud lahendustega neile probleemidele Hämaläinen 3ks: Enesemääratlusteooria mis on sotsiaalpedagoogika? (kuhu paigutub teadusena, millised on praktikad?) Raamteooria teadusliku aluse teooriad (nt Bronfenbrenneri ökoloogiline süsteemiteooria jne) Meetoditeteooria meetodid ja tööviisid (tulenevad otseselt raamteooriast, nendega väga seotud) Enesemääratlus- ja raamteooriate puudumine: võib ohustada meetoditeteooriaid sotsiaalpoliitilise surve tõttu. Definitsioon: Sotsiaalpedagoogika sotsiaalselt institutsionaliseeritud reaktsioon tüüpilistele psühholoogilistele ja sotsiaalsetele probleemidele, mis tulenevad sotsiaalsest desintegratsioonist. Sotsiaalpedagogika VS kooli sotsiaaltöö H. Tuggeneri järgi: Identsus mõistena üks ja sama Erinevus määratletavad eri alustelt
annaabi.ee 
