Ladina- Ameerika kujunemine Enne iseseisvussõdasid oli kolooniate majanduslik olukord suhteliselt kehv, sest kaubelda tohtis ainult oma emamaaga ja ka kõiki tooteid ei võinud toota, sest need imporditi emamaalt, mis kallindas nende hinda. Elanikkonnast moodustasid suure osa indiaanlased, kes elasid vabade inimestena. Ühiskonnas valitses kastistruktuur, esimese kasti moodustasid nn püreneelased (nendest koosnes kõrgem ametnikkond, kes olid sündinud Hispaanias. Rikkad saatsid oma naisi selle staatuse saamiseks koguni Hispaaniasse sünnitama); teise
1. Miks olid eurooplased edukad koloniseerijad? Neil olid igal pool juba vallutatud alad, kuhu sai ka kolooniaid rajada. 2. Kas Läänemere-äärsed rahvad võitsid ja mida nad kaotasid kristianiseerimise ja kolonisatsiooniga? Süvendas lõhet emamaaga, tehes kolooniatest tooraine tarnijad ja emamaa tööstustoodangu tarbijad. Levitas tsivilisatsiooni. Kolonistid koopeerisid asumaadel oma kodumaa elukorraldust. Läänemere idaosas oli Saksa ordu ja saksa kaupmeeste, vaimulike, aadlike ja talupoegade koostöös orduriik, mis kindlasti mõjutas Läänemere rahvaid kultuuriliselt ja keeleliselt. See ei olnud nii rahvarohke ja linnastunud kui Ida-Euroopa, samas osati mingil määral kirja, mis
kolmanda maailma riikides. Kodusõdade toetamine uute relvade kasutamine. Tänu sellele toimus kiire sõjavarustuse areng. Arengumaadele suruti peale ebasoodsaid lepinguid Eestlased on olnud NSVL liidu armee kooseisus kolmanda maailma riikides. Kuhu lähed, kolmas maailm ? Igal Aasia , Aafrika ja Ladina-Ameerika riigil on omane arengutee. Ainuke ühisjoon on raske majanduslik olukord. Kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga. Asumaa peamine ülesanne oli varustada emamaad igasuguste saadustega. Kolmanda maailma riigid pidid täitma võlakohustusi. Arengumaade iseloomulikuks jooneks oli sisepoliitilne ebastabiilsus. Kolmas maailm tänapäeval NSVL ja idabloki kokkuvarisemine tekitas uue olukorra. Kahepooluseline maailm lakkas olemast. Tänu kiirele majandusarengule tõuseb kiiresti elatustase. Mõistet ,,kolmas maailm" kasutatakse siiamaani vaesemates riikides.
*Vastuolud rahvaste vahel. *Vastuolud erinevate usundite vahel *vastuolud erinevate ühiskonnaklasside vahel *Vastuolud riikide rühmade vahel. 3. nimetage muudatusi majanduselus 20 sajandi alguses kuidas konkuretsi suurenemine majanduselus võis viia riikide vahelise konfliktini. Tehnilised uuendused ja leiutised. (eriti side ja transport) masinad. Suureneb vajadus tooraine, tööjõu ja turgude järele. Konkurents suurfirmade vahel suureneb. Ettevõtted on seotud emamaaga ja nõuavad emamaa toetust konkurentsis. 4. kuidas tähtsustasid tööliskonda erinevaid ühiskondlikud liikumisi? kommunistlik liikumine- töölised on peamine löögijõud, temokraadid nägid töölistes valijaid , vanameelsed tahtsid töölisi poliitikast eemal hoida 5. mõiste suveräänsus toetudes 20 sajandi alguse arusaamadele? sõltumatus teistest riikidest võimalus toimida rahvusvahelisel areenil ainult oma huvidest lähtudes. 6
eraldada impeeriumitest vähemusrahvad ja saavutada laialdane autonoomia. Tagajärgedeks olid aga sovinismi kasv mille käigus suruti maha väikerahvad, genotsiidede tahtlik ja füüsiline hävitamine, Esimene maailmasõja puhkemine ja impeeriumite lagunemine selle käigus. Imperialism-suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks. Koloonia- territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, aga on selle valitsuse all Euroopa tsivilisatsioon-Lääne-Euroopas kujunenud inimühiskond, poliitiline kord ja kultuur, mille juhtmõtted olud isikuvabadus, eraomand, turumajanuds, demokraatia, ühte religioon(kristlus) Šovinism-suurrahvaste natsionalism, marurahvuslus, kus oma rahvast peetakse teisteks paremaks. Natsionalism-rahvuslus Rassism-teooria, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud ebavõrdseteks rassideks.
tööstusharud, pangandus, tekkis siseturg eeldused iseseisvumiseks Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid Maailm 20. sajandi alguses: PÕHJA RIIGID LÕUNA RIIGID 1.Iseseisvad tööstusriigid 1. Sõltuvad riigid, kolooniad 2. Industriaalne TV 2. Agraarne TV, indust. üksikutes harudes 3.Tööjaotus, tihedad 3. Omavahel ei suhtle, ainult sidemed, kontrollisid kaubavahetus emamaaga maailmamajandust 4.Kiire areng loodusvarade 4. Arenesid hankiva tööstuse rikkas piirkonnas ja linnades. piirkond ja istandused Ülejäänud vähem jõukad ja põllumajanduslikud. Eeldused infoühiskonnale üleminekuks Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus. Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid. Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng.
kohana. Kui emamaa oli ülerahvastatud, siis emamaa üritas üleliigsed elanikud kolooniatesse suunata/meelitada/saata. I etapp ümberasumiskolooniatesse suunatakse üleliigsed eurooplased II etapp - põliselanikkond hävitati või tõrjuti viljastamata aladele III etapp traditsioonilised tootmisviisid hävitati TULEMUS: ümberasumiskolooniad kas iseseisvusid või kasvasid emamaaga kokku (kui see võimalik oli). Näiteks Siber kasvatati emamaaga kokku. 1.3.4. Lõuna-ja Põhja-Ameerika iseseisvumine 1. Kuidas toimus Põhja-Ameerika iseseisvumine? Pärast Seitsmeaastast sõda hakkas Briti valitsus asumaid maksustama. See ei meeldinud Põhja-Ameerika kolooniatele. Maksustamine ei olnud nende meelest õiglane (kuna neil puudub esindus parlamendis) ning nad astusid 13 kolooniaga Briti valitsuse vastu. 4.juulil 1776
20.SAJANDI ALGUSEKS JAGUNES MAAILM PÕHJA- JA LÕUNA-RIIKIDEKS PÕHJA-RIIGID LÕUNA-RIIGID ·ISESEISVAD RIIGID, ·KOLOONIAD, SÕLTUSID IMPEERIUMID EMAMAAST ·INDUSTRIAALNE TOOT- ·AGRAARNE TOOTMISVIIS, MISVIIS, KONTROLLISID TÖÖSTUS VAID EMAMAAD MAAILMA MAJANDUST HUVITAVAS VALLAS ·OMAVAHEL TIHEDAD ·OMAVAHELINE SUHTLUS SIDEMED, TÖÖJAOTUS PUUDUS, KAUBAVAHETUS ·TÖÖTLEV TÖÖSTUS, EMAMAAGA OMAVAHELISED KAPITALI- ·HANKIV TÖÖSTUS JA VOOD ISTANDUSED KOLOONIATE ISESEISVUMINE · PÕHJA-RIIKIDEL VÄHENES TEHNOLOOGIA ARENGU TÕTTU VAJADUS TOORAINE JÄRELE · KOLOONIATE HALDAMINE KUJUNES TÜLIKAKS JA KULUKAKS · KOLOONIATES OLI TÕUSNUD HARIDUSTASE JA TEKKINUD ISESEISVUSEST HUVITATUD HUVIGRUPID · PORTUGALI JA HISPAANIA KOLOONIAD ISESEISVUSID EMAMAADE NÕRKUSE TÕTTU ISESEISVUSSÕDADEGA INFOÜHISKONNA EELDUSED
Kolmanda maailma mõistega hakati tähistama riike, mis ei kuulunud ei arenenud ega ka Nõukogude Liidu ja tema Ida ja Kesk Euroopa liitlaste hulka. Termin kujunes kolooniaimpeeriumite lagunemise, uute iseseisvate riikide tekkimise ning mitteühinemise tulemusena. Ühised jooned: Majandus raske olukord keksendunud vaid ühele alale põllumajanduse suur osakaal tihedalt seotud emamaaga Igapäevaelu: näljahäda joogivee puudus haigused, kehv arstiabi epideemiad madal harikustase narkotööstus ja kaubandus üldine madal elatustase Sisepoliitiline elu: ebastabiilne sagedased võimu vahetused kodusõjad sõjalised riigipöörded 2. Milles seisnevad Pärsia lahe piirkonna, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika peamised probleemid?
· Inglismaa tõstis tolle nt teele. 1773.a pingestus olukord veelgi: Ida-India kompanii sai ainuõiguse müüa suur partii teed asumaades tollivabalt. Järgnes nn Bostoni teejoomine. Inglismaa tõlgendas seda mässuna ja kehtestas sunniaktid: piirati kohalikku võimu, majutus inglise sõduritele, suleti Bostoni sadam) Iseseisvussõda 1775-1783 1774. kogunes Philadelphias I kontinentaalkongress. Konflikti emamaaga püüti lahendada rahumeelselt. Radikaalsete jõudude survel alustati boikotti Inglise toodetele.1775.a toimus Lexingtonis esimene relvastatud kokkupõrge Inglise väeüksuse, Punakuubede ja kolonistide vahel. USA lipu sünd. Algul sooviti taastada 7-aastase sõja eelne olukord. Kui rahumeelsed otsused ei olnud võimalikud, otsustas II kontinentaalkongress 1776.a Briti kuningliku valitsuse volitused Ameerikas lõpetada. Loodi
Tinglikult võib sellesse rühma paigutada ka Alžeeria, mida Prantsusmaa püüdis ümberrahvastamise teel teha osaks Prantsusmaast. 2) Majanduskolooniad • Olid maad, arvuka põlisrahvastikuga ja mida valitseti majandusliku kasu saamise eesmärgil, püüdmata rahvastikuvahetust läbi viia (enamik Aasia ja Aafrika kolooniatest). 3) Naabruskolooniad • Olid maad, mille annekteerisid naaberriigid, kuid erinevused ei võimaldanud kiiret kokkusulamist emamaaga – näiteks Vene impeeriumi ja Osmani impeeriumi (Türgi) poolt liidetud maad. Kolm suurimat koloniaalriiki 20.sajandi alguses: 1) Briti impeerium – territoorium 33,7 miljonit ruutkilomeetrit. Hõlmas Kanada, Austraalia, India, Aafrikas Egiptusest Lõuna-Aafrikani ulatuva vööndi ja mitmeid väiksemaid kolooniaid. 2) Vene impeerium – territoorium 21,8 miljonit ruutkilomeetrit. 19. sajandil oli vallutanud täiendavalt Soome, Bessaraabia, Poola, Kaukaasia ja Kesk-Aasia,
2) Raha tuleb nafta (ka gaasi) müügist. 3) Vähe arenenud töötlev tööstus. 4) Lahendamata paljud sotsiaalsed probleemid (nt. haridus naistele). Riigid: Saudi-Araabia, Oman, Kuveit, Katar, Bahrein, Araabia Ühendriigid, Brunei, Liibüas (P-Aafrikas) ISTANDUSRIIGID: 1) On enamasti väikese pindala ja rahvaarvuga saareriigid, mille majanduses on valitseval kohal istandused, kuid paljudel on esikoha saavutunud puhkemajandus. 2) Tihedad sidemed endise emamaaga. 3) Suhteliselt kõrge elatustase. 4) Eelkõige Kariibi mere regioon. Riigid: Treinidad, Jamaica, Dominicani Tobaco. VÄHIMARENENUD RIIGID: 1) SKP väga madal (mõnedel alla 1000 dollari) 2) Rasked loodusolud, vähe loodusvaru, 15 riigil neist puudub merepiir 3) Domineerivad agraarsed tootmisviisid (nt. korilus, varaagraarne) 4) Nõrgalt arenenud töötlev tööstus või puudub üldse. Valitseb elatusmajandus majandus,
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgestamisest. Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. Koloniaalvallutused ja imperialism: Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Imperialism- Suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. soov pärismaalasi tsiviliseerida jne.
demokraatia küsimus jäi aga lahendamata. KOLMAS MAAILM: 1)Mis on Kolmas maailm? (lk 80) Kolmas maailm tähistab riike, mis ei kuulunud arenenud lääneriikide (esimese maailma) ega NSV Liidu ja tema Kesk- ja Ida-Euroopa liitlaste (teise maailma) hulka. Kolmas maailm ehk arengumaad(Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid). 2)Millised on nende probleemid? Millest on need tingitud? (lk 81-82) 1.Majanduslik olukord. Selle tingis tõsiasi, et kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga. Tihti oli asumaa peaülesanne emamaa varustamine tooraine või põllumajandussaadustega. Pärast iseseisvumist katkesid varasemad sidemed ning noored riigid pidid ennast ise ära majandama. Arenenud riigid pakkusid majandusabi, aga vastutasuks tahtsid nad juurdepääsu maavaradele ning majanduslikke/poliitilist kuulekust. Tekkisid võlad ega suudetud enda majandust arendada. 2.Pidev näljahäda. 3.Joogivee puudus. 4.Haigused. 5.Epideemiad. Need on tingitud majandusraskustest. 6
Kreeka käsitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili. Samuti 8. Sajandil algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmbas Vahemerd ja Musta merd. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse,Sitsiiliasse,Prantsusmaale,Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaagu kogu Musta mere rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus. Kreeklastel oli huvi võõraste maade vastu ,sest neil kodumaal oli vähe metalli ja eriti rauda ning seetõttu olid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkonade naabruses. Paljudest kolooniatest said peagi rahvarohked ja jõukad linnad.Kolonisatsioon omakorda edendas kaubabahetust välismaaga kui ka Vahemere eri piirkondades elevate kreekaste endi vahel.
a) tööd tehakse peamiselt käsitsi b) peamiseks kasutatavaks ressursiks on maavarad c) tööd tehakse peamiselt masinatega d) tootmisüksusteks on uurimis- või teadusasutused e) peamised majandusharud on metsandus, kalandus ja jahindus f) majandustegevust korraldab riik 35 Millised väited iseloomustavad koloniaalsüsteemi! 1.tööd tehakse peamiselt masinatega 2. kaubavahetus on ainult emamaaga 3. aeglane sõltuvindustrialiseerumine 4. teeninduse osakaal on üle 50% 5. on hästi välja kujunenud teedevõrk 6. valdav osa töötajaid on hõivatud põllumajanduses 36 Millises ühiskonna arenguetapis on tabelis toodud Riik riigid? Põhjenda Imiku- Kirja- suremus oskus vastust!
Prantsuse Indo-Hiina (Vietnami) sõda 1945.a.-1954.a. ja Alzeerias 1954.a.-1962.a. Holland Indoneesias 1945.a.-1949.a. Portugal peaaegu kõigis oma kolooniates. Hiljem (1980nendatel aastatel) metropolid lihtsalt leppisid tõsiasjaga. 3. Kolmanda maailma riikide sarnased tunnused: · Majanduslik mahajäämus Lääneriikidest. Põhjuseks- endiste kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga ja koloonia ülesandeks oli metropoli varustamine toorainega või põllumajanduse saadustega. tööstuse ja põllumajanduse arengutase oli madal monokultuuride kasvatamine (näiteks teravili, suhkruroog, kohvi, banaanid) või orienteeritus maavarade ekspordile (nafta Araabiamaadel) suur riigivõlg suurriikidele ja rahvusvahelistele organistatsioonidele majanduslik sõltuvus suurriikidest - kas endisest emamaast, USA-st või NSVL-ist
olulisel määral olla mitte-eestlased. Piiride avanemine tähendab Eesti jaoks nii seda, et ilmselt kiireneb integreerumata elanikkonna osa (peamiselt hilisimmigrantide) suundumine teistesse Euroopa Liidu riikidesse, aga samas võivad nende asemele tulla uusimmigrandid näiteks hiljuti liitunud Bulgaariast või Rumeeniast. Eestis adapteerumist ja integreerumist takistab venekeelsete immigrantide tugev kultuuriline seos Venemaa kui emamaaga (Lensment 2005). Seda seost on neil suhteliselt lihtne säilitada ka teistes riikides ja tuleb tõdeda, et Euroopa Liit meenutab paljudele vene immigrantidele nende ajaloolist päritoluriiki, kus sisepiirideta liikumine suurel territooriumil olenemata paikkonna etnokultuurilisest taustast oli ka omal ajal ühisidentiteedi oluline toiteallikas. Eesti euroopastumine on olnud suurel määral naaberrahvaste ja niinimetatud vanade Euroopa
olla valitud riigiametisse Kodanike kohustused: sõjaväeteenistus ( relvastus tuli ise hankida ) riigimaksude tasumine ( väiksed, kuna riiklikud kulutused väiksed ) Kreeklaste kolonisatsioon: Kolonisastsiooni põhjused: põllumaa nappus ( Kreeka mägine maastik ) rahvaarvu kasv poliitilised pagulased Massiline väljaränne algas 8. saj. eKr. Kolooniad: kehtestasid polisliku korralduse säilitasid tiheda sideme emamaaga ( kaubandus, uued kolonistid, kultuurisidemed ). HELLAS Kreeka ja kreeklastega koloniseeritud alad. HELLEENID kreeklased. Kultuurivahetud Idamaadega ja oma kõrgkultuuri kujunemine: 8. saj. eKr. Tihenesid kontaktid Idamaadega, mille põhjuseks olid : kreeklaste kolonisatsioon arenenud laevandus Idamaade kultuurisaavutusi: võeti aktiivselt üle kohandati oma vajadustele Selle tulemusena välja kõrgkultuur. Näited:
Busani sadam allub linna keskvalituse kontrollile, mis annab efektiivse staatuse provintsis. Lokeeritud Naktongi jõe suudmesse, asub Busan sügaval kaitstud lahes, mis kohtub Jaapani Tsushima saartega umbes poolel teel üle Korea väina kahe riigi vahel. 2005. aasta seisuga elas Busani sadama piirkonnas üle 3,5 miljoni inimese. Busani sadam ühendab endas 120 aastat ajalugu ning koosneb Põhja, Lõuna, Gamchuni ning Tadaepo sadamast. Olles ühenduses emamaaga tõstesilla kaudu, jaotab Yongi saar sadama kaheks osaks. Välismaine kaubandus on fokusseeritud idapoolsesse sadamasse ning kalastustegevused läänepoolsesse, mis on väiksem. 2007. aastal omistati Busani sadamale kümnes koht maailma hõivatuimate sadamate kogutonnaaži eest ja kuues koht hõivatuima sadamate 20-jalaste TEU’de käitlemise eest. Maailma suurimate konteinersadamate tabelis seisab Busan 5. kohal. 2010. aastal käideldi Busanis 14 180 000 TEU’d ning 2011
hulka.MIL MOEL OSALESID KOLMANDA MAAILMA RIIGID KULMA SÕJA AEGSES VASTASSEISUS?- Arengumaadele suruti peale ebasoodsad lepingud, lääneriigid ja NSV Liit toetasid inimvaenulikke diktatuure. MILLISED OLI KOLMANDA MAAILMA ÜHISED PROBLEEMID?-Näljahäda, joogivee puudus, haigused, epideemiad, AIDS. MIS PROBLEEME PÕHJUSTAS?- raske majanduslik olukord, kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga. KUDAS PROBLEEME LAHENDADA PÜÜTI?- Võeti vastu arenenud riikide pakkumisi ja abi, kuid vastutasuks pidid vaesemad andma ligipääsu maavaradele. Tänu sellele pidid noored riigid kannatama vaesust ja näljahäda. b) PÄRSIA LAHE PIIRKOND-MAJANDUSE ISELOOMULIKUD JOONED- Peamine rikkus on nafta. VALGE REVOLUTSIOON- Soov muuta oma maa läänelikumaks- maareform, naistele meestega võrdsete õiguste andmine, kiire tööstuse areng.
6) Iseloomusta Inglismaa valitsuse koloniaalpoliitikat. Inglismaast kujunes 19. Sajandil suurim koloniaalriik, neil oli asumaid pea terves maailmas. See tugines paljuski eri kohtadesse rajatud sõjaväebaaside võrgule. Terve impeerium moodustas ühtse turu koos odavate toorainete, tööjõu ja kaubateedega. 7) Mida tähendas dominiooni staatuse saamine asumaale? Et tol asumaal oli nüüd omavalitsus, parlament, kohtusüsteem jne ehk too koloonia oli nö oma emamaaga võrdne. 8) Milles seisnes hiilgava isolatsiooni poliitika? Riik ei soovinud luua püsivaid liite teiste riikidega, vaid hoida oma käed vabad ja olla eraldatud. 32. Ameerika Ühendriigid. Kodusõda 1861. 1865. aasta A. Lincoln 1860. aastal võimule saanud Ameerika president. Monopol suurettevõte, mis valitseb tootmist mitmes produtseerimisharus. 1) Millisteks poolteks jagunes USA kodusõjas?
ja 18. sajandi valgustusfilosoofiale. Inglise filosoof John Locke (1632-1704) kirjutas, et kõik inimesed on siia ilma sündinud vabade ja võrdsetena. Vabadus on iga inimese lahutamata õigus. Igal inimesel on õigus seda vabadust ka kaitsta, kui see on ohus. Sellega on seletatav ka inimeste õigus astuda välja türannia vastu. Neid hakati nimetama lojalistideks Selle ühiskonnakihi moodustasid peamiselt suurmaaomanikud, kuninga ametnikud ja hiljuti Ameerikasse rännanud inimesed, kel olid emamaaga veel tihedad sidemed. Enamik Põhiseaduslikul Nõukogul osalenud saadikutest sai aru, et Iseseisvussõja ajal vastu võetud Konföderatsiooni Artiklid ei tööta. Tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Osa delegaate soovis tugeva võimuga keskvalitsus, mis piiraks osariikide õigusi. Neid hakati nimetama föderalistideks (st föderatsiooni ehk liitriigi pooldajad). Teised pooldasid nõrka keksvõimu. Neid kutsuti antiföderalistideks ehk konföderatsiooni (riikide liidu, mitte
siseturg –eeldused iseseisvumiseks Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid Suur ülemaailmne majanduskriis pärast II maailmasõda - iseseisvumine 6.Iseloomusta riikide vahelist kaubandust 20 saj. emamaa-koloonia? Emamaa ja tema koloonia (emamaale: tooraine, põllumajandussaadused, kolooniale: masinaid kaupu) Emamaa ja teise emamaa koloonia ei vahetanud kaupu Emamaa ja emamaa (2 erinevate kolooniatega tööstusriiki vahetasid omavahel kaupu) Koloonia ja koloonia (2 erineva emamaaga kolooniat ei vahetanud omavahel kaupu Koloonia andis emamaale (sõltuvalt asukohast): karusnahku, tubakas, indigo, puit, teravili, liha, suhkur, kohv, puuvill, toornahk, kuld 7.Nimeta majandussektoreid (oskad liigitada majandustegevused erinevatesse sektoritesse) 1) Hankiv (primaarne ehk esmasektor) nt: nafta ammutamine, kalapüük 2) Töötlev (sekundaarne) nt: kondiitritoodete valmistamine, mööbli tootmine 3) Teenindav (tertsiaalne) nt: finantstegevus, side- ja postiteenused 8
Sancti Spiritus, 98,283 Manzanillo, 97,038 Cardenas, 80,832 Palma Soriano, 76,179 (Wikipedia, 2003) Kuuba linnades elab 69 % rahvastikust. Linnadeks loetakse asulaid, milles elab üle 2000 inimese. (EE, 1990) Linnade paiknemine Kuubal: Kuuba on suhteliselt kitsas saar ja linnu on palju. Kõige tähtsam linn Havana asub Põhja- Kuubal ranniku ääres. Loodi Havana 1515 Hispaania kolonistide poolt. Arvatavasti sobis rannikuala kõige paremini kaubavahetuseks emamaaga. Ülejäänud suuremad linnad asuvad enamuselt rannikualadelt natuke kaugemal, vähemalt nii palju kui see Kuuba puhul võimalik on. Enamus linnu Kuubal on rajatud Hispaania konkistadooride poolt. Kuna linnu oli kergem rajada rohkem sisemaale, siis Kuuba rannikualadel väga palju linnu pole. Nii oli kergem linnu röövlite eest kaitsta. Meri on iseenesest üsna lähedal, kaubavahetust linna aukoht ei seganud. (Wikipedia, 2006) Kuuba töötlev tööstus
Eestis elavate venelaste puhul on oluliseks osaks poliitilise identiteedi kujunemisel kodakondsus. Tihti soovitakse omada mitut kodakondsust (eesti ja vene), mis viitab vajadusele luua mitmikidentiteete. Suure osa - hinnangu alusel ligemale kolmandiku Eesti elavate venelaste riiklik identiteet on topelt-identiteet, teatud grupil isegi kolmekordne (vene, nõukogude ja eesti). Seda identiteedi kahevahel-olekut saab iseloomustada mitut moodi, ühelt poolt on raske katkestada sidemeid emamaaga, teiselt poolt tuntakse teatud vajadust adaptatsiooniks ning integratsiooniks asukohamaaga. Kodakondsuse valikul peavad inimesed oma hoiakute ja väärtushinnangute alusel ka reaalselt käituma. Kuid lisaks identiteedile on kodakondsuse valikul oluline ka kasulikkuse kriteerium. Ka need, kes teevad oma otsuse sunnitult (näiteks ei saa eesti keele oskamatuse tõttu Eesti kodakondsust), ei ava kodakondsuse kaudu otseselt oma veendumusi. Siiski näitab
13.märtsil 1938 ansluss (Austria on ühendatud Saksamaaga). Lääneriigid avaldasid protesti, aga see oli tühine, reaalselt midagi ette ei võetud. Soome ja Tsehhoslovakia ainukesed riigid, mis peale IMS demokraatia säilitasid. Slovakias ligikaudu 14,7 milj elanikku (6,5 tsehhi; 3,25 saksl; 3 slovak; ungarlased; poolakad). Sakslaste osa Sudeedimaa (sudeedi sakslased). Hitler rendas kampaaniat, et sudeedi sakslased on Tsehhosl. tagakiusatud, allasurutud tuleks liita emamaaga. Tegelikult ei olnud Sudeedimaa kunagi Saksamaa koosseisus olnud. 1938.a sügisel nõudis Saksamaa konkreetselt Sudeedimaa loovutamist. Kas vabatahtlikult või sõjaga! Tsehhoslovakia selja taga (garant) oli Prantsusmaa, aga polnud valmis sõdima. Sekkus hoopis Inglismaa, kes tahtis probleemi rahumeelselt lahendada 29.09.1938 Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia): Tsehhoslovakia peab loovutama Sudeedimaa. Ts
-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Tekkisid vastuolud aristokraatide ja lihtrahva vahel. Polised seetõttu tihti sisemiselt ebastabiilsed. Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema. 8. saj eKr algab kolooniate rajamine Lõuna-Itaaliasse, Sitsiilia saarele, Musta mere ja Egiptuse rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus. See maa oli pea eranditult kitsa ülikute ringi käes. 8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda Peloponnesose sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr)
vabariik. PRANTSUSMAA VABARIIK Uus konstitutsioon annab presidendile suure võimu: President on riigipea, valitsusjuht ja sõjaväe ülemjuhataja PRES või isegi parlamendi laiali saata, kuid parlament presidendilt võimu võtta ei saa PRESi ametiaeg on 7 aastat PRESi valib rahvas otsestel valimistel. De Gaulle pidi siiski loobuma koloniaalpoliitikast 1960 iseseisvusid PRi asumaad Aafrikas sideme emamaaga sälitasid nad 1958. loodud Prantsuse Ühenduse raames PRi majanduslik areng kiirenes tunduvalt 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgi de Gaulle PRi ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas 1966 lahkus PR NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSVLiga. 1958 vahetus PRi parteipoliitiline süsteem Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa
vabariik. PRANTSUSMAA VABARIIK Uus konstitutsioon annab presidendile suure võimu: President on riigipea, valitsusjuht ja sõjaväe ülemjuhataja PRES või isegi parlamendi laiali saata, kuid parlament presidendilt võimu võtta ei saa PRESi ametiaeg on 7 aastat PRESi valib rahvas otsestel valimistel. De Gaulle pidi siiski loobuma koloniaalpoliitikast → 1960 iseseisvusid PRi asumaad Aafrikas → sideme emamaaga sälitasid nad 1958. loodud Prantsuse Ühenduse raames PRi majanduslik areng kiirenes tunduvalt → 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgi de Gaulle PRi ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas → 1966 lahkus PR NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSVLiga. 1958 vahetus PRi parteipoliitiline süsteem → Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa
Vene kultuur Eestis Eesti on venelaste jaoks alati olnud emamaaga võrreldes vabamaks paigaks. Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud
oli alanud juba peale kodusõda 1920ndatest a. alates, valmistudes järk-järgult maailmasõjaks ajal kui muu maailm relvi hävitas lootes nii sõjad maailmas lõpetada. (1920ndate patsifismiajastu) 1930-ndate lõpus valmistus maailm sõjaks (N.Liit, Saksa riik, Itaalia; Jaapan ja USA finantsringkonnad). 1935.a. alates taastas sõjaväe ka Saksa riik, kes nägi ette taastatud Saksa riigi kaitsmist ja kõigi saksa elanikkonnaga alade liitmist emamaaga. Kõige kauem sõjaks end ettevalmistanud N.Liit eesotsas Staliniga, pidas läbirääkimisi nii Saksa poole kui lääneriikidega. Stalin valis liidu esmalt Saksamaaga, kuna ainult Hitler oli nõus sõda alustama. – Stalin, sõlmis salakokkuleppe esmalt Saksaga, lääneriikide vastu (MRP 23.08.1939.a.) hiljem leping ka lääneriikidega Saksa riigi vastu (nn. MRP2 15.10.1939.a.) Sõja nö. sünnitunnistuseks loetakse esimest 23.aug1939.a. sõlmitud MRP, millega jaotati Saksa ja N
hävitamisele (N: armeenlaste genotsiid Türgis). Peep Reimer 2 2. Imperialism ja maailma rahvad / rahvusvahelised suhted (õpik lk.14-21): 2.1. Koloniaalvallutused ja imperialism: (Vt. lisaks ka õpik lk.14-21) · Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15.sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega. · Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. · Koloniaalvallutus aktiviseerus 19.sajandil, kui hakati jagama /vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni asjast kõrvale jäänud riigid. · Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust).
Lübecki õiguse linnades oli ka foogt, kes oli maahärrade esindajaks ning kelle kompetentsi kuulusid kohtasjad. Alguses seadis linnafoogti ametisse kuningas või kuninglik asehaldur, mis näitab ka võimudelahususe funktsioneerimist. Kohtuotsuste apelleerimisel pöörduti lõpuks Lübecki linnaõiguse emamaa Lübecki poole, kes võttis asjas viimase otsuse. See näitab, et Tallinn, Lübecki linnaõiguse kandja, oli tihedalt seotud talle antud linnaõiguse emamaaga. Lübecki linnaõigus kehtis Tallinnas kuni 1865. aastani. 5. Abielu- ja perekonnaõigusenormid Lüübeki õiguses 5.1. Abielu kehtivuse tingimused abielu sõlmisid omavahel mees ja naine omal tahtel. Kui naise sugulased ei olnud abieluga nõus, jäi naisele kogu tema varast ainult riided. Abielu oli kehtetu kui kumbki pool oli juba kellelegi abielus. Tingimused täpsemalt: 1. kui mees ja naine ühendavad endid abielus ja kummalgi on enne seaduslikke lapsi,
PRANTSUSMAA V VABARIIK Uus konstitutsioon annab presidendile suure võimu. President on riigipea, valitsusjuht ja sõjaväe ülemjuhataja. President võib isegi parlamendi laiali saata, kuid parlament presidendilt võimu võtta ei saa. Presidendi ametiaeg on 7 aastat. Presidendi valib rahvas otsestel valimistel. President de Gaulle ajal pidi Prantsusmaa siiski loobuma koloniaalpoliitikast. 1960. a. said iseseisvuse Prantsuse asumaad Aafrikas. Sideme emamaaga säilitasid nad 1958. a. loodud Prantsuse Ühenduse raames, mis on siiski veidi tsentraliseeritum kui (Briti) Rahvaste Ühendus. Prantsusmaa majanduslik areng kiirenes tunduvalt. 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgis de Gaulle Prantsusmaa ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas. 1966.a. lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSV Liiduga. 1958. a
..]" (T. Abel, Balti biidermeierist mõeldes. Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 1 (6), 2011, lk 14. Vt ka: A. Allikvee, Estica baltisaksa kunstis, 18001860. Neli baltisaksa kunstnikku, lk 1527.) Samution Stavenhageni Otepää kiriku vaatel (ill 10) arhitektuuri ja maastiku kõrval tähelepanu pööratud talupoegadele. Nemad olid Balti kodumaal aastasadu olnud n-ö võõras komponent,aga just neist kujunes kohaliku omapära alus ja peamine erisus võrreldes Saksa emamaaga, mille maastik ja ruumiline pärand oli siiski Baltikumiga küllaltki sarnane. (On teada, et isegi pärast 1919. ja 1939. aasta ümberasumist Saksamaale meenutas baltisakslastele Heimat'it tihtipeale siinne talupojakultuur ja eesti keel. Vt: U. Plath,Heimat: Rethinking Baltic German Spaces, lk 78.) Nendes kunstiliselt n-ö vähemväärtuslikes töödes põimitakse sageli osavalt asja- armastajalikkust äärmise detailitruuduse ja läbitöötatusega. Dokumenteerimist ei või siiski
(hauakambrid). Etruuriast pärineb ka ennustuskunst. Nad panid oma usulisi tõekspidamisi kirja. Oma ainuvõimu 8.-6. saj eKr hakkasid nad alates 5. saj eKr kaotama Rooma tõusu tõttu. Itaalia on paljuski mõjutatud kreklastest. Kreeklased rajasid kolonisatsiooni käigus lõunarannikule (Taras/Tarentum) ja Sitsiiliasse (Sürakruusa) palju linnu, kus paljud neist ka elasid. Kokkupuude emamaaga oli neil sage. Nad tõid Itaaliasse oliivi- ja viinamarjakasvatuse, linnriikliku korralduse, tähestiku, mündid, eeposed ning ka jumalad. Kreeka kirjameestelt pärinevad vanimad ülestähendused Itaaliast. Rooma linn tekkis Tiberi jõe alamjooksule, tollasesse Latiumi maakonda. Varaseim Rooma linna osa pärineb 10. saj eKr, kui asustati Palatiumi küngas. Arvatakse, et ühtne linn kujunes välja ~600 eKr. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale rajati kindlus. Tnp
Uus konstitutsioon annab presidendile suure võimu. President on riigipea, valitsusjuht ja sõjaväe ülemjuhataja. President võib isegi parlamendi laiali saata, kuid parlament presidendilt võimu võtta ei saa. Presidendi ametiaeg on 7 aastat. Presidendi valib rahvas otsestel valimistel. President de Gaulle ajal pidi Prantsusmaa siiski loobuma koloniaalpoliitikast. 1960. a. said iseseisvuse Prantsuse asumaad Aafrikas. Sideme emamaaga säilitasid nad 1958. a. loodud Prantsuse Ühenduse raames, mis on siiski veidi tsentraliseeritum kui (Briti) Rahvaste Ühendus. Prantsusmaa majanduslik areng kiirenes tunduvalt. 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgis de Gaulle Prantsusmaa ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas. 1966.a. lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSV Liiduga.
vabatahtlikult püüdes oma ühiskonna seisundit parandada, muutusi korraga palju. Ebaõnnestunud innovatsioon või akulturatsioon viivad halvema elu juurde. Võti positiivne areng taastada on suunduda tagasi oma endise kultuuri juurde. · assimileerumine a + b + c = a . Püsima jääb tugevaim rahvas, teised sulanduvad ja kaotavad oma eripära. · sulatusasi a + b + c = x. Ükski etniline grupp pole domineeriv, seotus emamaaga kaob, tekib uus identiteet. Ameerika. · kultuurimosaiik a + b + c = a + b + c. Kultuurilised eripärad säilitatakse. Mingit unifitseerimist ei toimu. Peavad olema sarnased, et keegi ei saaks domineerima hakata, kuid samas piisavalt erinevad, et kultuuriline eripära säiliks. Tavaliselt on assimileerumine ja sulatusahju tulemuseks siiski kultuurimosaiik. Doominoteooriad - hilisemad muutused on määratud varasematest muutustest
LIIDUVÄLINE: Jaapan Suurriigil peavad olema: 1) Suur territoorium= emamaa (metropol) + kolooniad Näiteks Suurbritannia kolooniate (Austraalia, India, Egiptus jne) territoorium kokku ületas Suurbritannia enda territooriumi 100 kordselt. Prantsuse kolooniad Alzeeria, Maroko jne 2) Suur rahvaarv 3) Arenenud majandus, omab kolooniaid NB! Hiina on suurriik tänapäeval, 20. Sajandi algul alles kolooniamaa KOLOONIA= territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Sõltub emamaast kolmel tasandil: 1) Poliitiliselt: · Koloonias kehtiva emamaa seadused · Koloonia kõrgem juht on emamaa parlament või riigipea (kuningas, president, peaminister jne.); kohapeal valitseb tema nimel asehaldur. NB! DOMINIOONIS, mis on arenenud välja klassikalisest kolooniast, kehtivad oma seadused ja on oma võimuorganid. Näiteks oli SUURBRITANNIA dominioon 19.saj. lõpul Kanada
vaadata on murekohti. Paljuski muljeid, mis on tek erinevatel uurijatel, riigiõiguslikku suhet vaadatatud kirikupol valdkonnas. Oluline see, et üheski dokumendis ei ole täpselt ikseeritud, milline on emamaa ja provintside suhe. On akte, mis ühte või teist valdkonda puudutavad aga üldist riigiõiguslikku seisukohta pole. Nt aministratiivselt võetuna olid Eesti ja LIiivimaa kindralkubermangu staatuses. Rootsi jaoks moodustavad välisprovintsid8 provitsid , mis pole emamaaga samas staatuses), mõisteti et tegu on välisprovintsidega. Teada seda, et käibele jäävad mõisted herstogkond( Liivimaa, Eestimaa hertsogkond). Teatav paralelism kindralkubermangu ja kahe hertsogkonna vahel. Rootsi kuningad valitsevad Eesti ja Liiivmaa hertsogkonde. Stockholmist vaadates oli siinne ala üks tervik. Selge see, et Eesti ja lIivimaa vahel tehakse paljudes eluvaldkondades selget vahet. Eesti on vabatahtlikult liitunud, teinud lepingu ( per pacto),
Iseseisvad riigid impeeriumid Poolkolooniad Neist suurimad olid USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. Industriaalne Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levisvaid nendes kohtades, millest emamaa oli huvitatud Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, Omavahel ei suheldud, kaubavahetus vaid kujnes tööjatus ja kapitalivoolud emamaaga Maavarade leiukohad Rohkem arenenud olid hankiva tööstuse-ja istandusepiirkonnad Põhja riigid: Kanada, USA, Euroopa, Venemaa, Jaapan, Austraalia. Lõuna riigid: ülejäänud 39. Rahvusvaheliste firmade (RVE) osa kaasaegses maailmamajanduses; näited rahvusvahelistest firmadest 20 · RVE-del on juurdepääs loodusvaradele
1809 Aleksander I kuulutas Rootsi võimu lõppenuks, kuid jättis kehtima Rootsi võimu aegsed seadused, ühiskondliku korra ja eriõigused. Soome sai oma valitsuse (senati), Soomega liideti ligi sada aastat Vene valduses olnud Viiburi lään ehk Vana-Soome, kehtima jäid Rootsi võimu aegsed seadused ja asutused, sisuliselt jäi Soome ühiskondlikult, õiguslikult, keeleliselt, usuliselt ja põhiosas ja halduslikult Venemaast sõltumatuks. Emamaaga oli ühine vaid välis- ja sõjapoliitika. Soome jätkas haldusaparaati, majandus- ja kultuurielu omal jõul. 1812 pealinnaks sai Helsingi, 1827 Turu tulekahju, 1828 ülikool suundus Helsingisse. 1830-40ndatel algas maa industrialiseerimine, 1858 alustas tööd esimene soomekeelne ühiskool (Jyväskylä progümnaasium).1860ndate aastate alguses sai senati juhiks rahvuslik ärataja J. V. Snellmann, tema töö tulemusena sündis uus keelemäärus
/ Saab põhjendada riigi asukohaga, milline ühiskond on, ajalooga jne. Võrreldes keskmist eluiga saab ka teada, mis demograafilises arengujärgus on riigid. 36. Erinevused kujunesid, kuna vanasti oli maailm jagunenud iseseisvateks riikideks ja kolooniateks, mis olid sõltuvad oma emamaast. Seetõttu arenesid emamaad ise kiiremini ning pidurdasid kolooniate üldist arengut, samal ajal mingit kindlat tööstusharu arendades. Kolooniad kauplesid põhiliselt ainult emamaaga ning seetõttu oli areng üldse väike. 20 sajandil toimus kolooniate iseseisvumine. Iseseisvunud kolooniad aga olid emamaadest kõvasti maha jäänud. Seetõttu ongi maailm jagunenud arenenud põhjaks ehk endisteks emamaadeks ning lõunaks ehk endisteks kolooniateks. Erandiks on Põhja Ameerika, kuna see oli arenenud riikide koloonia ja võitles end üsna varakult iseseisvaks. 37. Võrrelda saab: · Pindala · Rahvaarvu · Rahvastikutihedust
noored haritlased nagu Jakob Hurt ja üliõpilased, kes hakkasid tegema ettekandeid ja algatasid kultuurisi ettevõtteid. 1870. aastaks olid olemas Eesti avalikkust kandev seltskond, kes seltsikõnede, ajakirjanduse ja luuletuste kaudu pöördus rahva poole sõnastatud rahvusliku sõnumiga. 30) Kirik ja religioon: Luteri usu kirik: Luteri kirik oli Baltisaksa vähemustele vajalik hingehoolde pakkuja ja ühtekuuluvustnde kinnistaja, kehtestades ühtlasi sidet emamaaga. Lisaks lootsid baltisaksa ülemkihid hoida ja tugevdada kiriku abil oma vaimset mõju põlisrahvastele. Jumalateenistused olid eraldi eestlasele ja baltisakslastele. Eesti talurahvale oli kirik vajalik ja tähtis. Kool oli tugevasti seotud kirikuga, rahvakooli võrgu laienemine luteri usu sügavamat juurdumist maarahva teadvuses. Vaimulike raamatute lugemine mõjutas inimeste hoiakuid ja arusaamisi maailma asjadest. Vanad loodususundist pärit tavad ja kombed kadusid 19. sajandiks
36. TEAB MAAILMA JAGUNEMIST ARENENUD JA ARENGUMAADEKS/PÕHJAKS JA LÕUNAKS NING SELGITAB ERINEVUSTE KUJUNEMISE PÕHJUSI; Erinevused kujunesid, kuna vanasti oli maailm jagunenud iseseisvateks riikideks ja kolooniateks, mis olid sõltuvad oma emamaast. Emamaad arenesid ise kiiremini, kuna kasutasid kolooniate ressursse ja kasutasid neid turgudena ning pidurdasid kolooniate üldist arengut, samal ajal mingit kindlat tööstusharu arendades. Kolooniad kauplesid põhiliselt ainult emamaaga ning seetõttu oli areng üldse väike. 20 sajandil toimus kolooniate iseseisvumine. Iseseisvunud kolooniad aga olid emamaadest kõvasti maha jäänud. Seetõttu ongi maailm jagunenud arenenud põhjaks ehk endisteks emamaadeks ning lõunaks ehk endisteks kolooniateks. Erandiks on Põhja-Ameerika. 41 37. ISELOOMUSTAB JA VÕRDLEB KAARTIDE NING STATISTILISTE ANDMETE ABIL RIIKE,
topograafialt kui geoloogialt. Sageli iseloomustab saarte elustikku tervete organismigruppide puudumine, enamustelt kaugematest saartest puuduvad maismaaimetajad, võib olla siiski hülglasi ja käsitiivalisi (nahkhiiri). Väga paljude saarte elustik on võrrelduna mandritega kummalise ülesehitusega koosnedes sageli suurest hulgast endeemsetest liikidest (liigid, kes elavad vaid väga väiksel maalala, näiteks ühel saarel). Saared tekivad põhimõtteliselt kahel moel: ühenduse katkemisel emamaaga või kerkides merest. Esimestel on elusorganismid juba olemas, teistel peavad nad sinna jõudma. Stardipositsioonid on väga erinevad. Merest kerkivad saared enamasti vulkaanilise tegevuse tõttu, sageli on saare tekkeks mingi nn. kuum täpp (i.k. hot spot). See on püsiva vulkaanilise aktiivsusega koht vahevöös. Kuum magma murrab aeg-ajalt läbi maakoore ja tekib saar. Laama liikumisel tekib terve saarte rida. Nii on moodustunud näiteks Hawaii ja Galapagose saared
jms. Nad juhtisid siiski tähelepanu mitmetele Aafrika aktuaalsetele probleemidele. Jeffery Herbst on tegelenud riigipiiridega ning ta on leidnud, et 44% neist on kas lihtsalt sirgjooned või meridiaanid, mis on lihtsalt kaardile projetseeritud. Marina Ottaway vaidleb talle vastu ning ütleb, et tegu pole mitte piiride vaid riikide kunstlikkusega – kui riigid loodi, siis said nende valitsejateks mingid isikud peamiselt kokkuleppel emamaaga ning need autoritaarseid juhte hoiti lihtsalt kasulikkuse huvides võimul. Aafrika Liit asutati 2002. a mõttega luua täiesti uus organisatsioon, millel pole seost AÜOga. Asutajaliikmeid oli 53 – kõik Aafrika maad peale Maroko, küll aga Lääne-Sahara. Mitmed liikmesriigid peatavad tihti enda kuulumist organisatsiooni, tegu võib olla nt mõne kodusõjas maaga, mille valitsus ei saa liidult tunnustust.
rahvusvahelise õiguse aktide väljatöötamisel selles valdkonnas (kaasa arvatud pikemat aega ettevalmistamisel olev vastav ÜRO dokument). Kultuurautonoomia funktsiooniks on antud rahvusriigis koos põhirahvusega elava rahvusvähemuse (minoriteedi) kogukonna oma rahvusliku kultuuriidentiteedi säilitamine ja arendamine (keel, tavad, kultuur, kirjandus jne. jne.) ning samas loomulik integreerumine antud riigi keskkonda. Tavaliselt lisandub sidemete säilitamine kunagise emamaaga ning selle arengusuundade vahendamine, samuti enda tutvustamine põhirahvusele, viimasega heade sidemete loomine. Reeglina moodustatakse kultuurautonoomia korraldamiseks vastava rahvuskogukonna (minoriteedi): 1) ühiskondlikud esindusorganid; 2) palgalised täitevorganid; 3) vajalikud asutused kultuurautonoomia funktsioonide korraldamiseks. Kultuurautonoomia ei ole niivõrd poliitline, kui sotsiaal-kultuuriline nähtus. Ta tegutseb rangelt asukohamaa seaduste alusel ja raames
annaabi.ee 
