Kuuba (3)

3 HALB

Kuressaare Gümnaasium
Kuuba
Referaat
Koostaja : Urmo Saar
10E
Kuressaare 2006
Sisukord

Sisukord

Kuuba majandus

Kasutatud kirjandus
Kuuba majandus
Kuuba on ikka veel kommunistlik riik ja tema eesotsas on endiselt Fidel Castro. Nagu diktatuurile kohane, on riigi majandus valitsusega tihedalt seotud ja reguleeritud. Kuuba majanduse põhilised sissetulekuallikad on suhkur, tubakas , kohv, kala ja turism . Tänu viimase populaarsuse kasvule maailmas on Kuuba majandus suutnud end pisut korrastada ja uusi reforme ellu viia. Suuremas jaos eksporditakse suhkrut ja tubakat Hollandisse ning Kanadasse, kuigi kõige lähedasem ja tulusam oleks eksportida USAsse. Ameerika võitleb endiselt Kuubal vohava sotsialismiga ja on kehtestanud majandusblokaadi Kuuba suhtes. Oma jälje majandusse on jätnud kunagine NSVL . Peale selle lagunemist kadusid ka toetused, mida NSVL Kuubale maksis. See oli majandusele tõeline katastroof, millega kaasnes dollari kasutuselevõtt Kuubal. Nii nagu oli meil Eestis paarkümmend aastat tagasi, on praegu Kuubal, järjekorrad, defitsiit, peale rummi ja sigarite on puudus enam-vähem kõigest.
Niisiis , Kuuba arengutaseme näitajad:
SKT- 33, 92 miljardit dollarit, umbes 3000 $ inimese kohta aastas (2004a)
Tööhõive- 4, 55 miljonist töövõimelisest inimesest on 2,5 % töötud.
24% põllutöölised, agraar
25% tööstussektoris
51% teenindussektoris (1999a)
Energiatarbimine- 13.4 miljardit kWh (2002a) Üle 90 % kasutatakse fosiilkütuseid energia tootmisel.
Transpordi ja sidevahendite hulk- Telefone- 574 400, mobiile 17 900. (2002a)
Keskmiselt 1 telefon 10 inimese kohta.
Raadioid- 3, 9 miljonit (1997a)
Telekanaleid, televiisoreid- kanaleid 58, telekaid 2, 64
miljonit.
Internetikasutajaid 120 000. Eraisikutel on keelatud
arvuteid
osta ja kasutada, seda saavad teha vaid turistid.
Kuubal on teid umbes 61 000 km, millest pool on
asfalteeritud .
Statistika põhjal on Kuuba inimese elatustase mitu korda madalam kui Eestis. Kuuba majanduse nõrgaks lüliks on liigne sõltuvus turismile. Ainuüksi 36 miljardit krooni Kuuba eelarvest laekub turismilt. Minu arvates jääb Kuubal Infoühiskonnani jõudmisest veel kõvasti puudu. Diktatuuri püsimine ja jäik poliitika tegid Kuubast n.ö. NSVL vasallriigi, mis majanduse põhimõtteliselt hävitas. Sellega kaasnev sotsialism ei suuda enam viia riiki heaoluühiskonnani ning tuleks viia läbi suuri reforme, et Kuuba arengu jälle paika saaks. Ei oskagi liigitada Kuubat arengutaseme järgi kuhugi riikide hulka, sest Kuuba on omaette eriline nähtus, aga arenenud maade hulka ta ilmselgelt ei kuulu. Pigem on tegemist seisva arengumaaga, vähemalt senikaua , kui püsib ainuvõim.
Kuuba rahvastik
Kuubal elab 11,346,670 (Juuli 2005) Tegemist on rahvaarvu poolest keskmise riigiga.
Rahavstikutihedus: 102 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes suuremate naaberriikidega: USA- 30,7 in. ruutkilomeetri kohta, Mehhiko 53,8. Tähendab, et riigi pindala kohta on rahvast piisavalt, võib-olla isegi liiga palju.
Rahvastiku vanusestruktuur: 0-14 aastased 19.6%
15-64 aastased 70.1%
65+ aastased 10.4%
Rahvastiku keskmine vanus 35 a.
Rahvaarvu kasv 0, 33 %. (2005a).
Migratsioon -1, 58 / 1000 elaniku kohta aastas.
Oodatav eluiga: meestel 75 a
naistel 80 a
Etniline jaotus:
mulatid 51%, valged 37%, mustanahalised 11%, hiinlased 1%.
Rahvastiku paiknemine : Suurem osa inimesi elab Kuuba pealinnas La Habanas või selle lähistel. Rahvastik paikneb tihedamalt idapoolsel saare osal. Aga kuna rahvaarv on väikese pindalaga riigi kohta üsna suur, siis on ülejäänud saar üsna ühtlaselt asustatud. Väljaarvatud saare keskosa, mis on mägine, merepinnast u 1500- 2000m. Rahva kolimise linna põhjustab turismi ja teenindava sektori areng.
Rahvaarvu kasvu graafik : 2005 aastal oli Kuuba rahvaarv 11 346 670 inimest.
Rahvaarvu kasv 0, 33 %, see tähendab, et aatas suureneb rahvaarv 37 444 inimese võrra.
Võtsin rahvaarvu kasvu arvestamiseks 15 aastased vahed, alates 2005 - 2050 , et paremini välja tuua rahvaarvu kasvu. Võrreldes maailma rahvaarvu kasvuga on see umbes 3 korda aeglasem tempo. Maailma rahvastik kasvab viimasel ajal umbes 1,5 % aastas. Kindalt ei saa midagi nii pika aja peale ette ennustada. Tabel lähtub praegusest statistikast ja on oletus.
Kuuba
Kuuba 10 suuremat linna + rahvaarv:
La Habana, 2,201,610 – Kuuba pealinn. Ühtlasi Kuuba ainus linnastu, mille kogu- populatsioon on 2,662,300 ( Butler , 2003)
Santiago de Cuba , 423,392
Camagüey, 301,574
Holguín, 269,618
Santa Clara, 210,220
Guantánamo, 208,145
Bayamo, 144,664
Victoria de Las Tunas , 143,582
Cienfuegos, 140,734
Pinar del Río,139,336
Matanzas, 127,287
Ciego de Avila, 106,225
Sancti Spiritus, 98,283
Manzanillo, 97,038
Cardenas, 80,832
Palma Soriano, 76,179
(Wikipedia, 2003)
Kuuba linnades elab 69 % rahvastikust. Linnadeks loetakse asulaid, milles elab üle 2000 inimese.
(EE, 1990)
Linnade paiknemine Kuubal:
Kuuba on suhteliselt kitsas saar ja linnu on palju. Kõige tähtsam linn Havana asub Põhja-Kuubal ranniku ääres. Loodi Havana 1515 Hispaania kolonistide poolt. Arvatavasti sobis rannikuala kõige paremini kaubavahetuseks emamaaga. Ülejäänud suuremad linnad asuvad enamuselt rannikualadelt natuke kaugemal, vähemalt nii palju kui see Kuuba puhul võimalik on. Enamus linnu Kuubal on rajatud Hispaania konkistadooride poolt. Kuna linnu oli kergem rajada rohkem sisemaale, siis Kuuba rannikualadel väga palju linnu pole. Nii oli kergem linnu röövlite eest kaitsta. Meri on iseenesest üsna lähedal, kaubavahetust linna aukoht ei seganud.
(Wikipedia, 2006)

Kuuba töötlev tööstus

Tööstuslikud toorained

Metallimaakidest on Kuubal mangaani , mida eksporditakse USA'sse. Samuti kaevandatakse Kuubal nikli-koobalti maaki , mida kunagi töödeldi edasi New Orleansis . Kuubal on hulgaliselt madalakvaliteedilist väävlit. Kuubal on suhteliselt palju maaki terase tootmiseks. Sajand tagasi eksporditi seda maailma laiali. Toiduainetööstus: piima-, lihafarmid, kalapüük. Tubakas, kohv, suhkur, tsitrus, juurviljad , puuviljad. ( Pease ; 1996), (Wikipedia;2007)

Tööstusharud

Kuuba majandus toetub suuresti oma kõrgeltarenenud meditsiinitööstusele ja biotehnoloogiale. Suureks ekspordiartikliks on vaktsiinid viiruste ja bakterhaiguste vastu, mida eksporditakse rahvusvaheliselt. Kuuba tööstus riigistati 1968 aastal. Alates 1985 aastast on Kuubal töötanud suhkrutööstus, mille tarbeks imporditi varasemalt Nõukogude Liidult masinaid. Teised toiduainetööstused toodavad juustu, võid, jogurtit, jäätist, nisujahu, pastat, külmutatud juurvilju ja puuvilju, alkohoolseid jooke ja karastusjooke. Kergetööstus hõlmab tekstiili-, jalatsi-, seebi-, hambapasta ja pappkastitööstust.. Teised tööstused on naftatööstus (Kuubal on 4 naftarafineerimistehast koguproduktiga 301,000 barrelit päevas), tubaka-, keemia-, ehitus-, tsemendi-, agraarmasinate-, nikli- ja terasetööstus. 1990'ndatel ületas turism suhkrutööstuse tulu ja sellest ajast peale on suhkrutootmine pisut tahaplaanile jäänud. (Industry)

Tööstustoodete import

Mineraalkütused, õlid, masinad , elektroonikaseadmed, tehnika, teravili ja sõidukid.
Suurimad Kuuba impordipartnerid: Venetsueela, Hispaania ja Hiina.

Tööstustoodete eksport

Suhkur, nikkel , tubakas, meditsiinitooted and kalapüügi saadused.
Kolm suurimat Kuuba ekspordipartnerit: Holland , Kanada ja Venetsueela.
(Kuuba; 2007)

Masinatööstus

Masinaid kasutatakse paljudes tööstusharudes. Ise masinaid eriti ei toodeta, neid imporditakse arenenud maadest , kellel selliseid vananenud masinaid enam vaja ei ole. Suure osa masinaid impordib Kuuba USA'st umbes 150 miljoni dollari eest aastas. Masinatööstus on Kuubal tähtis osa nii toiduainetööstuses kui keemiatööstuses.
Agraar: 5.1%
Tööstus: 27.2%
Teenindav : 67.6% (2006 est.)
Viimasel ajal on Kuuba keskendunud just turismile, milles masinatega on suhteliselt vähe tegemist. Turismist tuleb üsna suur osa Kuuba majandusu sissetulekust . (Factbook; 2007)

Kuuba energiamajandus

Elektrienergia

Elekter – toodang:

miljardit kWh (2005)
Elekter – tarbimine:

miljardit kWh (2004)
Elekter – eksport:
0 kWh (2004)
Elekter - import:
0 kWh (2004)
Kui võrrelda Kuuba elekritootmist Eesti omaga , kus see on 9,2 miljardit/kWh, siis rahvaarvude suhet vaadates on Kuuba vähemarenenud riik kui Eesti. Elektrienergia import ja eksport Kuubal puudub, arvatavasti nii geograafilise asukoha kui poliitiliste põhimõtete tõttu.

Energiavarad , nende eksport/import

Nafta - toodang:
72,000 bar/päevas (2005 est.)
Nafta - tarbimine:
204,000 bar/päevas (2004 est.)
Nafta - eksport:
NA bar/päevas
Nafta - import:
NA bar/päevas
Nafta – ametlikud reservid :
259 miljonit bar (2006 est.)
Maagaas - toodang:
704 miljonit kuupmeetrit (2004)
Maagaas - tarbimine:
704 miljonit kuupmeetrit (2004)
Maagaas - eksport:
0 kuupmeetrit (2004 est.)
Maagaas - import:
0 kuupmeetrit (2004 est.)
Maagaas – ametlikud reservid:

miljardit kuupmeetrit (1 Jaanuar 2005 est.)
Energiavarade poolest ei ole Kuuba just kõige jõukam riik. Puudub igasugune eksport/import nii nafta kui maagaasi valdkonnas. (Factbook; 2007)

Elektrijaamad

Elektrikatkestused on Kuubas igapäevane nähtus, sest riigi elektrijaamad on aastakümneid vanad ega suuda tipptarbimise ajal piisavalt elektrit toota. Elekter on Kuubas defitsiit, mida on mitmed turistid öelnud. Aga kuna aastane keskmine temperatuur on seal 25.5 kraadi, siis ei kulu elektrit majade kütteks. Tööstusettevõtted on üldiselt riigistatud ja energiatarbimine on samuti riigi kontrolli all. Kui veel paar aastat tagasi oli Kuuba elekter odav tavainimestele, siis viimase paari aastaga on hind järsult mitmekordistunud elektripuuduse tõttu. Igatahes tuumajaamu Kuubal pole.
Enamus elektrit toodetakse soojuselektrijaamades fossiilkütustest , 94.7% (2003). Hüdroelektrijaamade toodang moodustab ainult 0.5% kogutoodangust. Muu elektritoodang (tuul, biomass , puit, geotermaal ja päike) moodustab ligikaudu 5% elektri toodangust. Elektrijaamade hulgast moodustab soojusenergiajaamad 98%, 1.4& on hüdroelektrijaamu. (ETV; 2005), (EEDRB; 2007)

Minu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks:

Seda olukorda, mis on hetkel Kuubas, ei oska mina kohe mitte mingil juhul ette kujutada. Aga ma tean et riik ei ole kuigi rikas ja seetõttu vaevleb ta ka energiapuuduses. Selleks, et Kuuba olukord paraneks peaks arvatavasti parandama oma suhteid naaberriikidega. Ilmtingimata ei ole vaja loobuda oma sotsialistlikust korrast, aga kergem oleks sõlmida mingeid majanduslikke leppeid arenenud naaberriikidega. Alternatiivseid energiaallikaid ei oska soovitada, sest eks see ole rohkem rikkamate ja tehnoloogiliselt arenenumate riikide pärusmaa. Looduslike võimaluste poolest on võimalik nii tuule- kui päikeseenergia, aga ka geotermaalenergia ja biomass. Siiski osutuvad sellised arendused veel pisut liiga kalliks.

Kuuba turism

Kuuba kui turismimaa :

Kuuba turismilt oodatakse 5.35mln USD suurust kasu 2007 aastal. 2017 aastaks loodetakse juba 9.5 mln USD kasumit. Nõudluse kasvu oodatakse 2007 aastal kuni 2.7% ja vahemikus 2008- 2017 iga aasta kohta umbes 2.8%.
Kuuba on maailma 176 arvestatava riigi seas turismi koha pealt kokkuvõttes 74. riik. Turismi panuse poolest riigi majandusele on Kuuba 64. ja turismi kasvu poolest alles 164. (WTTC, 2007)

Turismi arengueeldused Kuubas:

Kuubal koheldakse praegugi turiste väga hästi, sest turismi kasumist tuleb paljude inimeste elatis . Kuubas käiakse just sageli huvi ja uudishimu pärast. Poliitiliselt on tegemist sotsialistliku riigiga ja paljudele pakub see huvi. Geograafiline asukoht on hea. Kuuba on Kariibi mere saar. Kliima on soe, ilusat randa on palju. Kuubal on väga häid omadusi, mis võiks temast teha suure turismimaa. Ku vaadata statistikat, siis Kuuba asub üsna keskpärasel kohal ja üllatavalt on ennustatav turismi kasv ainult 2.7%, mis asetab Kuuba viimaste riikide hulka nimekirjas.

Vaatamisväärsused:

Peamiseks külastusobjektiks on pealinn Havana, millel on ilus, kuid paraku restaureerimata vanalinn. Havannas on palju vanu ja huvitavaid ehitisi nagu näiteks San Cristobali katedraal või siis Valge Maja uhkem koopia Capitolio. Lisaks on pealinnas uhkeid väljakuid, mida tasub külastada, näiteks Plaza de la Revolucion või Plaza Vieja. Kui näiteks internetist otsida Kuuba vaatamisväärsuste kohta, siis peamiselt tuuaksegi välja ainult Havanna uhkemad paigad. Ülejäänud piirkondi kindlasti külastatakse reisi käigus ka, aga põhirõhk on siiski pealinna uurimisel . Ilusa looduse imetlemiseks on võimalik minna Varaderosse, kus on ilusad rannad ja mõnusad hotellid. (World66, Cuba)

Reisid Kuubasse:

Reise Kuubasse pakuvad ka mitmed Eesti turismifirmad näiteks Domina World Travel. Lennureis viib otse Havanna lennuväljale. Täpsema reisikirjelduse leiab erinevate turismifirmade kodulehelt, aga algpunktiks on üldiselt ikka pealinn, kuhu saab lennukiga. (Domina, 2007)

Turism ja sisemajanduse kogutoodang:

Kuuba turismitööstus moodustab sisemajanduse kogutoodangust 2007 aastal ligi 4%. Kasvu oodatakse kuni aastani 2017 igal aastal 5%. Turismimajandus moodustab aga 13.1% kogutoodangust. Sellele oodatakse kasvu kuni 15.5% 'ni. Nii, et kokku peaks moodustama turism Kuuba sisemajanduse kogutoodangust ligi 20%. (WTTC, 2007)
Kasutatud kirjandus

http://geography.about.com/library/cia/blccuba.ht m enamalt jaolt on referaadi sisu saadud sealt. Referaat põhineb sealsetele faktidele.

http://geography.about.com/library/cia/blcmexico.ht m info Mehhiko rahvastikutihedusest.

http://geography.about.com/library/cia/blcusa.ht m info USA rahvastikutihedusest.

http://www.postimees.ee/260705/online_uudised/172281.php maailma rahvaarvu kasvuprotsent.

Maailma atlas (2004) Lk 78-79, riikide kaart.

http://www.epl.ee/artikkel/327951 Kuuba ajaloost.

http://www.ekspress.ee/viewdoc/7FEDA37A1DC4F44EC2256F7F004FFBD8 Kuuba majandus, turism.

http://www.estravel.ee/estraveller/may_june2001/kuuba.html info Kuuba kohta üldiselt.

Kasutatud kirjandus:
Wikipedia, 2003 [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Cuban_cities (16.12.2006) /internetis/
Butler, R. , 2003 [WWW] http://www.mongabay.com/igapo/Cuba.ht m (16.12.2006) /internetis/
EE, 1990, Kuuba, lk 274 (15.12.2006) /entsüklopeedias/
Wikipedia, 2006 [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Havana (16.12.2006) /internetis/

Kasutatud kirjandus

1. Pease;1996 [WWW] http://www.webcom.com/~lpease/collections/hidden/freeport-cuba.ht m (11.03.2007) /internetis/
Wikipedia; 2007 [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Cuba#Industry (11.03.2007) /internetis/

Industry [WWW] http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Cuba-INDUSTRY.html (11.03.2007) /internetis/

Kuuba; 2007 [WWW] http://www.fita.org/countries/cuba.html (11.03.2007) /internetis/

Factbook; 2007 [WWW] https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/cu.html (11.03.2007) /internetis/

Kasutatud kirjandus

Factbook; 2007 [WWW] https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/cu.html (11.03.2007) /internetis/

ETV; 2005 [WWW] http://www.etv24.ee/index.php?0534009 (11.03.2007) /internetis/

EEDRB; 2007 [WWW] http://www.iaea.org/inis/aws/eedrb/data/CU-elich.html (11.03.2007) /internetis/

Kasutatud kirjandus

WTTC, 2007, Kuuba kui turismimaa [WWW] http://www.wttc.travel/bin/pdf/temp/1cuba.html (08.04.2007) /Internetis/

World66, Cuba, Vaatamisväärsused [WWW] http://www.world66.com/centralamericathecaribbean/thecaribbean/cuba/havana/sights (08.04.2007) /Internetis/

WTTC, 2007, Turism ja SKT [WWW] http://www.wttc.travel/bin/pdf/temp/1cuba.html (08.04.2007) /Internetis/

Domina, 2007, Reisid Kuubasse [WWW] http://www.dominatravel.ee/ (08.04.2007) /Internetis/

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 84 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

84 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

urmosaar Õppematerjali autor

referaat geograafia kuuba

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Kuuba

2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast Õiguskord: Hispaania ja USA õigus, kommunistlikud õigustraditsioonid; ei tunnusta RK jurisdiktsiooni Religioonid: mitteusklikud 49%, rooma-katoliku 40%, ateistid 6%, protsetajdid 1%,

Geograafia

doc

Kuuba

1.Sissejuhatus.................................................................................................................3 2.Tähtsamad faktid.........................................................................................................4 2 Sissejuhatus Teen selle referaadi Kuubast, sest mulle meeldib see riik ja see on minus tekitanud sügavat huvi. Tahtsin Kuuba kohta rohkem teada, kui ma enne teadsin ja ka see oli üks põhjustest miks valisin just selle riigi. Kuubat kutsutakse Kariibi saarte pärliks, sest seal on olemas kõik huvitav ajalugu ja tänapäev, kaunis loodus ning nostalgiahõnguline olustik. Kuuba on suurim saar Kariibimeres. Kuubal on tõeliseid paradiisirandu, kus imepeen valge liiv vaheldub sinirohelise kristallpuhta veega ning seda pilti raamivad Kuuba rahvuspuud võimsad kuningpalmid.

Geograafia

doc

Saudi-Araabia

Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid langeb alla 100 mm ja sellepär

Geograafia

docx

Saudi Araabia referaat

Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10 Linnastumine ...........................................................................................11 Energiamajandus ....................................................................................12-17 Põllumajandus .............................................

Geograafia

doc

Itaalia

Tapa Gümnaasium 2009 Referaat ITAALIA http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6 Looduslikud tingimused lk 6 - 8 Arengutaseme is

Geograafia

pdf

Ungari rahvastiku iseloomustus

Ungari rahvastik Martin Jeret 11A Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. rahvaarv. Ungaris elab 9,905,596 inimest. Ungari kuulub rahvaarvult väikeriikide hulka. Maailmas on ta 82. kohal. Tsehhis(10,211,904), Boliivias(9,775,246 ) ja Somaalias (9,832,017) elab enam-vähem samapalju inimesi. 2. rahvastiku paiknemine. Ungaris on 107,27 inimest ruutkilomeetri kohta. Armeenias (104,27), Kuubal (103,30) ja Süürias (109,64) on sarnane keskmine rahvastikutihedus. Ungaris on üldine tihedus 25 inimest ruutkilomeetri kohta. Linnades on see muidugi suurem. Budapest on suur linn ja selles on tihedus üle 1000 inimese

Geograafia

odt

Referaat Ungarist

Kuressaare Gümnaasium UNGARI Uurimustöö Xf klass Juhendaja: Kaarin Peet Kuressaare 2007 1 SISUKORD 1.Riigist üldiselt......................................................................................................................4 1.1 Rahvastik.....................................................................................................................5 1.1.1 Rahvastiku võrdlus naaberriikidega.....................................................................5 1.2 Haldusjaotus................................................................................................................6 2. Loodus................................................................................................................................6 2.1 Maavarad.....................................................................................................................6

Geograafia

doc

Jamaica majandusgeograafiline ülevaade.

Narkootikumid. Neid pakutakse sageli müüa otse tänaval. Ent kui soovite proovida, siis tuleb arvestada, et karistused vahelejäämise korral on väga karmid. Kanepil ja kokaiinil selles osas vahet ei tehta. Politsei korraldab sageli läbiotsimisi. Lennujaamas nuusutavad narkokoerad üle kogu pagasi. . Kauplemine. Mida suveniiriks osta? Rumm, ehted, merekarbid, kohalikud kunsti- ja käsitööd, värvikad riided, vürtsid, muusikariistad ja muidugi reggae helikandjad. Kuuba sigaritega ei tasu minna USA-sse, kuna need on seal endiselt embargo all. Soovitav pole osta korallitükke ega kilpkonna kilpe, kuna korallid ja kilpkonnad on kaitse all. Mõned tänavakaupmehed võivad olla väga agressiivsed. Ära kunagi maksa kaupmehele esimest hinda. Ole humoorikas ja näita respekti. Kauplused on lahti E-R 8-16 või 17, L 8-13. Pangad on avatud E-N 2-14, R 9-12 ja 14-17. Käibemaks on 15% ja see on enamasti juba hinnale lisatud. Liiklus. Vasakpoolne

Geograafia

Rohkem sarnaseid