1949-2003 (0)

4. Millal toimus?
Hiina RV loomine - 1949
India iseseisvumine - 1950
Palestiina jagamine - 1947
Iisraeli riigi loomine – 14.mai1948
Kuuepäevane sõda – 5-10.juuni1967
Yom Kippuri sõda - 1973
Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1979
Pinocheti diktatuur Tšiilis - 1973-1989
Islamirevolutsioon Iraanis - 1979
Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989
Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel
Husseini kukutamine Iraagis - 2003
5. Kes olid, mida tegid?
Mao Zedong – Hiina RV juht 1949 – 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism .
Deng Xiaoping – Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas.
Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks .
Indira Gandhi – India peaminister, mõrvati
Nelson Mandela – Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president , oli apartheidivastase liikumise aktivist, propageeris leppimispoliitikat, mis lihtsustas üleminekut demokraatlikule riigikorrale.
Desmond Tutu - LAV-I Kirikute nõukogu peasekretär, tema algatusel loodi Ühendatud Demokraatlik Rinne.
Frederik de Klerk - LAV-i juht, kes loobus 1989 rasside eraldamise poliitikast .
ajatollah Homeini – usujuht, kes valitses Iraani , teostas Islami revolutsiooni.
Saddam Hussein - Iraagi president, juhtis Iraaki diktaatorlikult.
Yasser Arafat - Palestiina poliitik , asutas ja juhtis PVO-d.
Juan Peron - Argentiina diktaator, kehtestas Argentiinas diktatuuri, tema õpetustel põhines peronism .
Salvador Allende - Tšiili poliitik ja president, tema valitsus püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat.
Augusto Pinochet - Tšiili diktaator, tegi Tšiilis turumajanduslikke ümberkorraldusi.
6. Mõisted
Mauism – kommunistliku õpetuse suund Hiinas
Suur hüpe – Mao plaan arendada Hiina majandust kiiresti
Kultuurirevolutsioon – Hiinas Mao ajal teisitimõtlejate ja haritute tagakiusamine
Rahvasteliidu mandaatsüsteem - alade ümberjagamiseks mõeldud süsteem, mille kohaselt said mõned riigid volituse hallata teatud maa-alasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama
Neokolonialism - vähemarenenud riikide allutamine suurriikide majanduslikule ja poliitilisele mõjule, kasutades ära nende raskusi
Mitteühinemisliikumine - rahulolematus , et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike
Separatism - liikumine, mis soovib eralduda emamaast
Kolmas maailm – külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka
India Rahvuskongress - juhtis iseseisvusvõitlust
Apartheid - rassieralduspoliitika LAV-is
Aafrika Rahvuskongress - poliitiline organisatsioon põliselanike õiguste kaitseks
Palestiina Vabastusorganisatsioon - Araablaste loodud organisatsioon, mis tahtis kodumaad tagasi võita
Caudillo - autoritaarsete diktatuuride juhid Ladina-Ameerikas
Hunta - sõjaväelaste diktaatorlik valitsus
HIINA
1949a.-Hiina RV loomine->KP esimees M.Zedong->Uus valitsuse tegevusplaan, sotsialismi kiire ehitamine. 1958a.-Suur hüpe->EESMÄRK- kommunism üles ehitada võimalikult lühikese ajaga -> TULEMUSED-vähenes tööstustoodang ja kujunes vastasseis M.Zedongile. 1966a.-Kultuurirevolutsioon-EESMÄRK-rahulolematuse mahasurumine->TULEMUSED- sajad tuhandes haritlased, riigitöötajad jne. Kuulutati vaenlasteks.1976a.-võimule tuli D.Xiaoping->EESMÄRK-muuta Hiina mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks.->TULEMUSED-rahvakommuunide laialisaatmine, põhipanus olmetehnika tootmisel, tingimused välismaiste ärimeeste tegutsemisele.
1950.a-d-halvenesid suhted NSV-Liiduga ja ka teiste idabloki maadega, sõjaline kokkupõrge Indiaga. 1960.a-d- katsetati eismest tuumapommi, mis suurendas ärevust Ida- Aasia piirkonnas, Hiina kuulutas oma välispoliitika aluseksvõitluse Usa ja NSV Liidu vastu, Nõukogude-Hiina suhete teravnemine, mis viis relvastatud kokkupõrgeteni.
1970.a-d- otsiti sidemeid välismaailmaga, sõlmiti diplomaatilised suhted enamiku lääneriikidega Taiwani esindus asendati ÜRO-s Hiina RV esindusega, paranesid suhted USA-ga.
1980.a-d- soojenesid suhted NSV Liiduga, sõlmiti normaalsed sidemed Venemaaga ja teiste omariikluse taastanud v iseseisvuse saavutanud riikidega, teravaks on tänini jäänud suhted Taiwaniga
TOTALITAARSE ÜHISKONNA TUNNUS JA NÄIDE HIINA AJALOOST-
1)võimul üks partei ja ideoloogia-mauism.
2)piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi-massilised tapmised, vangistamised,sundväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine.
3)juhikultus-Mao Zedong.
4)valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks- võitlus ülemvõimu pärast Kagu-Aasias, sõjaline kookupõrge Indiaga.
MIS ANNAB RAHVUSVAHELISTEL ORGAN-LE ALUST SÜÜDISTADA HIINA VÕIME INIMÕIGUSTE RIKKUMISES?-Kõik meeleavaldused suruti veriselt maha, Hiinast puudus poliitiline demokraatia.
Aastatel 1946- 1949 toimus Hiinas kodusõda, mille tulemusena kuulutati 1949a. välja Hiina Rahvavabariik. Guomindangi valitsus säilitas võimu ainult Taiwani saarel. Hiina RV juhiks sai Mao Zedong, kelle juhtimisel hakati majandust arendama viisaastakuplaanide alusel. Samal ajal hakkas kujunema ka partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine ehk isikukultus . 1958a. kuulutas Mao välja suure hüppe, mille eesmärgiks oli kommunism üles ehitada võimalikult lühikese ajaga. Selle saavutamiseks kiirendati suurtööstuse rajamist ja loodi rahvakommuune. Suure hüppe tulemusena vähenes tööstustoodang ja kujunes vastasseis Mao Zedongile. Rahulolematuse mahasurumiseks algatati uus kampaania nn kultuurirevolutsioon, mille käigus moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Kui Mao 1976a. suri, tuli võimule kultuurirevolutsiooni ajal kannatada saanud poliitik Deng Xiaoping, kelle eesmärgiks oli muuta Hiina mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks.Ümberkorralduste põhiidee oli turumajanduslike põhimõtete rakendamine kommunistliku partei juhtimisel. Maal oli peamiseks uuenduseks rahvakommuunidelaialisaatmine ja üksikmajapidamiste edendamine. Tööstuses tehti põhipanus olmetehnika tootmisele. Loodi tingimused ka välismaiste ärimeeste tegutsemisele Hiinas. 1989a. kevadel toimusid Pekingis Taevase Rahu väljakul meeleavaldused, milles nõuti demokraatlikke vabadusi. Võimud reageerisid sellele veriste mahasurumistega.
LADINA-AMEERIKA.-
MILLISED OLI LADINA-AMEERIKA RIIKIDE ÜHISJOONED KAHE MAAILMASÕJA VAHELISEL AJAL?- Nad olid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillo’dega.
MIS TÕENDAB ET SÕJAVÄEL ON Lad-AMEERIKAS ERAKORDSELT SUUR ROLL?- Sõjaväelaste diktaatorlikud volitused ning üritasid riigis ümberkorraldusi teha.
MIS OLI HUNTADE TEGEVUSE EESMÄRK?- Taastada demokraatia ning anda riigiohjad üle vabalt valitud riigivõimule.
MILLISEID MEETODEID NAD OMA EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS RAKENDASID?- Igasuguse poliitilise teisitimõtlemise mahasurumine, demokraatlike vabaduste piiramine ning seaduslikkuse eiramine .
TABEL LAD-AMEERIKA RIIKIDE ARENGUTEEDE KOHTA-
RIIK- 1)Argetiina, 2)Tšiili, 3)Nicaragua.
AEG- 1)1946-1982a.2)1973-1980a.3)1970a.
DIKTAATOR- 1)Juan D.Peron,2)A.Pinochet,3)D.Ortega.
ÜMBERKORRALDUSED- 1)Kehtestas diktatuuri, mis viis ellu palju reforme.2)turumajanduslikud ümberkorraldused,3)kehtestati diktatuur, parlament saadeti laiali.
DEMOKRAATLIKULE TEELE ASUMINE-1) 1982 kaotades Suurbr-le.2)1980 vabad valimised Pinochet. 3)1980 vabad valimised D.Ortega.
SARNASUSED- Kõik riigid said diktatuuri võimu alt ära ja kõigis riikides
tehti vabad valimised.
ERINEVUSED- kõikides riikides toimusid eri ümberkorraldused.
MIKS ON PALJUDE TÄNAPÄEVA LAD-AMEERIKA PROBLEEMIDE LAHENDAMINE KEERULINE?-Majanduslikult maha jäänud, suurtes võlgades, vaesus , rahvas on väheharitud, palju vägivalda, narkomaffia.
AAFRIKA-
Aafrika maade iseseisvumise aeg -1951-1990a. ->1) Rahulikul teel-paljud Prantsuse asumaad , Inglise ja Belgia kolooniad ( Nigeeria , Somaalia ja Kongo ) ->2) Vabadussõda-Alžeeria Prantsuse vastu ja angollased portugallaste vastu -> Vabanenud riikide sarnased arengujooned – Valdavalt tulid võimule diktaatorlikud režiimid, poliitiline ebastabiilsus , võimude mõtlematu tegevus.
2.KOLONIALISMIVASTANE VABADUSLIIKUMINE
a) ÜLDJOONED -MIKS LOODI PÄRAST I MAAILMASÕDA RAHVASTELIIDU MANDAATSÜSTEEM?- Alade ümberjagamiseks.
MIL VIISIL PÜÜDSID EMAMAAD TAKISTADA KOLOONIATE ISESEISVUMIST PÄRAST II MAAILMASÕDA?-Sõjajõuga
(Prantsusmaa Indo-Hiinas ja Alžeerias, Holland Indoneesias ja Portuga Angolas) või siis asumaade valitsemise ümberkorraldamisega.
MIS AITAS KAASA NEOKOLONIALISMI KUJUNEMISELE? –Vähem arenenud Aasia ja Aafrika maade raskused.MILLISED
SEOSED ON KÜLMA SÕJA JA MITTEÜHINEMISLIIKUMISE VAHEL?- NSVL ja USA vastasseis ja tuumasõjaoht ning neokolonialism
olid põhjuseks mitteühinemisliikumisele. MILLISEL KÜMNENDIL VABANES ENAMIK MAID KOLONIAALSÕLTUVUSEST..?
AAFRIKAS-1960ndatel, AASIAS-1940ndatel.MIKS ON S.BOLIVARI AUSAMMAS ÜMBRITSETUD LÄÄNELIKE REKLAAMIDEGA?-
S. Bolivar vabastas ladina ameerika läänevõimde alt ja läänelikkuse alt. Sellepärast seisabki ta karikatuuril läänemaailma otsas
b) INDIA - MIKS SAI AASIAST PÄRAST II MAAILMASÕDA ÜKS MAAILMA TÄHTSAMAID PIIRKONDI? –Sest arenenud
tööstusriigina kerkis esile Jaapan, imestamisväärset majandusedu saavutasid ka paljud teised riigid ja piirkonnad, maailma
arengut mõjutas tugevasti ka Hiina. INDI RAHVUSKONGRESSI TEGEVUSE PÕHISUUNAD ENNE II MAAILMAS.-kodanikuallumatuse
kampaania, India täieliku iseseisvuse nõue. PÄRAST II MAAILMAS.-sellesse kuulusid nii parempoolsed kui ka vasakpoolsed
poliitilised tegelased. HINNANG GANDHIDE PEREKONNA ROLLILE INDIA AJALOOS-I. Gandhi juhitud valitsuse tegevuse
tagajärjel teravnes siseriiklik olukord, peale tema ja ta poja surma ilmusid India sisepoliiikasse uued jõud. MILLE POOLEST
ON TÄHELEPANU VÄÄRVI INDIA FILMIKUNST?- India on filmide rohkuselt al 1970a. olnud maailmas esikohal, aastas
toodetakse u 800-900 mängufilmi.
d) LAV- MILLES SEISNES APARTHEIDIPOLIITIKA ? – Valge
vähemuse võim, tõrjudes teisi rasse reservaatidesse. MILLINE ON LAV-I RAHVASTIKU KOOSSEIS?- mustanahalised
põliselanikud, Euroopast pärit valged, aasialased, segaverelised .MILLISEID VIISE KASUTASID AAFRIKLASED VÕITLUSES
APARTHEIDIGA?- a)massirahutused.MIKS SAID N.MANDELA JA F.DE KLERK NOBELI RAHUPREEMIA?- Sest nad
mõlemad tegutsesid, et apartheidipoliitikast lahti saada.
3.KOLMAS MAAILM-
a) ÜLDJOONED-MIS ON KOLMAS MAAILM?- Kolmanda maailma mõiste tõid käibele koloniaalimpeeriumite lagunemine, uute
iseseisvate riikide tekkimine ning mitteühinemisliikumise kujunemine. Sellega hakati tähistama riike, mis ei kuulunud ei arenenud
lääneriikide ehk esimese maailma ega ka NSVL ja tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlaset, st teise maailma hulka.MIL MOEL OSALESID
KOLMANDA MAAILMA RIIGID KULMA SÕJA AEGSES VASTASSEISUS?- Arengumaadele suruti peale ebasoodsad lepingud ,
lääneriigid ja NSV Liit toetasid inimvaenulikke diktatuure. MILLISED OLI KOLMANDA MAAILMA ÜHISED PROBLEEMID?-Näljahäda,
joogivee puudus, haigused, epideemiad, AIDS. MIS PROBLEEME PÕHJUSTAS?- raske majanduslik olukord, kolooniate majandus
oli tihedalt seotud emamaaga. KUDAS PROBLEEME LAHENDADA PÜÜTI?- Võeti vastu arenenud riikide pakkumisi ja abi, kuid
vastutasuks pidid vaesemad andma ligipääsu maavaradele. Tänu sellele pidid noored riigid kannatama vaesust ja näljahäda.
b) PÄRSIA LAHE PIIRKOND-MAJANDUSE ISELOOMULIKUD JOONED- Peamine rikkus on nafta . VALGE REVOLUTSIOON -
Soov muuta oma maa läänelikumaks- maareform, naistele meestega võrdsete õiguste andmine, kiire tööstuse areng.
ISLAMIREVOLUTSIOON- Iraan kuulutati islamivabariigiks, tuhanded šahhi pooldajad arreteeriti ja hukati, kehtestati islami seadus
ja võeti vastu uus põhiseadus. MIKS EI OLNUD RAHVAS RAHUL M.R.PAHLAVI ÜMBERKORRALDUSTEGA?- Sellega kaasnesid
võimu kuritarvitamine ja segadused. KUI PALJU TÄITIS AJATOLLAH HOMEINI VÕIMULETULEKU AEG IRAANLASTE LOOTUSI?
- Mitte eriti, sest rõõm muutuste üle asendus hirmuga kuna igasugust kriitilist arvamusavaldust kehtiva korra suhtes karistati
surmaga.MIKS ON OLNUD IRAAK S.HUSSEINI VALITSEMISE AJAL PIDEVAKS KRIISIKOLDEKS MAAILMAS?- Ta oli väga
agressiivne ja tal oli palju vaenlasi. KURDID -ELUKOHT- Kagu-Türgi, Loode-Iraan, Põhja-Iraak ja mõnel pool Süürias. AJALUGU-
indoeuroopa hõimude järeltulijad, kes ilmusid ajalooareenile võib-olla juba Mesopotaamia algaegadel, ise arvestavad nad oma
ajalugu 7.saj.eKr. USK- islami usk. VÕITLUS OMA RIIGI EEST- Bagdadiga al.1961a-st., KAR, Põhja- Iraagi mägedes de facto riik.
c)LÄHIS-IDA KONFLIKT-LAIENDATUD KAVA LÄHIS-IDA KONFLIKTI KOHTA-1.Võitlus Plaestiina pärast 1940a-l. a) Palestiinas
elanud araablased arvasid, et see peab kuuluma neile. b)14.mail 1948a. kuulutati välja oma riik-Iisrael. C) Pärast Palestiina sõda
sõlmiti vaherahu.2. Võitlus Palestiina pärast 1950-1980a-l. a)1956a. puhkes sõda Egiptuse ja Iisraeli vahel. Sõjategevus lõpetati
ÜRO survel ilma alade loovutamiseta. MILLISED ON LÄHIS –IDA KONFLIKTI PÕHJUSED?- Seal elavad juudid ja islamiusulised
araablsed ning nende vahel on pingelised suhted. MIKS EI OLE SENINI LEITUD SELLELE KONFLIKTILE LAHENDUST ?- Sest
et kehtestatakse teineteise suhtes jäika poliitikat ja süüdistatakse terroriaktides või sõjaretkedes teineteist.