Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa laienemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks olid eurooplased edukad koloniseerijad?
  • Mida kristlikus Euroopas kõige enam väärtustati?

1. Miks olid eurooplased edukad koloniseerijad?
Neil olid igal pool juba vallutatud alad, kuhu sai ka kolooniaid rajada.
2. Kas Läänemere-äärsed rahvad võitsid ja mida nad kaotasid kristianiseerimise ja kolonisatsiooniga?
Süvendas lõhet emamaaga, tehes kolooniatest tooraine tarnijad ja emamaa tööstustoodangu tarbijad. Levitas tsivilisatsiooni. Kolonistid koopeerisid asumaadel oma kodumaa elukorraldust. Läänemere idaosas oli Saksa ordu ja saksa kaupmeeste, vaimulike, aadlike ja talupoegade koostöös orduriik , mis kindlasti mõjutas Läänemere rahvaid kultuuriliselt ja keeleliselt. See ei olnud nii rahvarohke ja linnastunud kui Ida-Euroopa, samas osati mingil määral kirja, mis soodustas Lääne-Euroopa usu, ühiskonnakorraldust ja kultuuri ülevõtmist.
3. Miks vanapreisi ja vendi keel kolonistatsiooni tagajärjel välja surid, läti ja eesti keel aga püsima jäid?
Eestlased võtsid enda keele hulka alamsaksakeelseid oskussõnu, mis puudutasid igapäevaelu: kaubandust, sõjandust, usuelu, seisusi, hooneid jms. Võeti omaks võõrapäraseid nimesid ja kohandati oma keelde.
Mõned keeled, mida valitsev klass ja linnaelanikud ei kasutanud võisid välja surra.
4. Mida kristlikus Euroopas kõige enam väärtustati?
Minu arvates oli vallutatud riikidele tähtis säilitada enda kultuuriline identiteet , maailmavaade ja keel.
5. Võrdle keskaegse Euroopa kaarti tänapäevasega.
Riike on juurde tekkinud, üldiselt suuremas pildis on üsna sarnane, mõned erinevused Põhja-Euroopas, nt Liivimaa on nüüd eraldi Eesti ja Läti, Preisimaad enam ei ole, Inglismaa ja Šotimaa on Suurbritannia all, Prantsuse ja Saksamaa vahele on nüüd tekkinud Holland , Belgia, Luksemburg ning Kagu-Euroopasse on palju rohkem riike tulnud, nt Bütsantsi asemel tunneme me Kreekat, Horvaatia , Makedoonia, Bosnia ja Hertsogovinia, Sloveenia , Slovakkia jne. Itaalia on ühes tükis ning Itaalia lähistel eksisteerib nüüd ka Austria, Tšehhi, Šveits.
Euroopa laienemine #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SeidyT Õppematerjali autor
Miks olid eurooplased edukad koloniseerijad?
Kas Läänemere-äärsed rahvad võitsid ja mida nad kaotasid kristianiseerimise ja kolonisatsiooniga?
Miks vanapreisi ja vendi keel kolonistatsiooni tagajärjel välja surid, läti ja eesti keel aga püsima jäid?
Mida kristlikus Euroopas kõige enam väärtustati?
Võrdle keskaegse Euroopa kaarti tänapäevasega.

Sarnased õppematerjalid

Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)

Ajalugu
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)

Ajalugu
Keskaeg - Poliitiline ajalugu
43
pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

Translatio imperii. Keisririikide järgnevus. Kõigepealt oli Babüloonia, siis meedlased ja Pärasia, siis makedoonlased-kreeklased, pärast seda roomlased. Siis kreeklased (Bütsants), seejärel frangid (Karl Suur ja Karolingid), siis langobardid (9. sajandi lõpp ja 10. sajandi I poole Itaalia "keisrid"). Alates Otto I-sest on võim Saksamaal. Translatio imperii mõiste tähendas võimu, kultuuri ning inimkonna juhtrolli kandumist idast läände. Selles peitus usk Euroopa arengusse. (XIV sajandi Inglased arvavad, et imperii on jõudnud nendeni). Renovatio imperii Romanorum on Otto III bulla aastast 998, millega ta kuulutab Rooma impeeriumi taastatuks. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu keisririiki Galliast Slaavimaani. Eesmärgiks sai nüüd Gallia, Slaavimaa ning eriti Itaalia vallutamine. Samas aastal 1000 tunnustas Otto III Poola ja Ungari iseseisvust. Enne kui "uus Rooma" jõudis valmida suri Otto ära. Ottode Reichskirche

Keskaeg
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)

Ajalugu
Poliitiline ajalugu Euroopas
20
doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

majordoomused. Kuningavõim nõrgenes, 687. aastast oli Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karolingid, dünastia said oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687­714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Poitiers' lahing 732 oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732. aastal, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, milles hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Pippin Lühike ­ (714-768) Kuulutas end Frangi riigi kuningaks 751, kroonis end ise 752. Frangi riigi majordoomus. Karl Martelli poeg. Saavutas osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk- Euroopas ja tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult

Ajalugu
Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani
134
doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11

Rahvusvaheliste suhete ajalugu
UUSAEG
27
doc

UUSAEG

sajand oligi asumaade hõivamise periood. Sealt sai ühelt poolt toorainet ja teiselt poolt sai sinna ka tooteid müüa, kuigi Prantsusmaa seda ei teinud (polnud turgu). Prantsusmaa hõivas alasid PõhjaAmeerikas ­ Kanada, Louisiana, Atlandi ookeanist kaugemale jäävad tänapäeva USA alad. Peale selle rajati kolooniaid Aasiasse ­ IndoHiina (Vietnam, Kambodza, Laos, Tai). Absolutism ei valitsenud mitte ainult Prantsusmaal, vaid veel väga paljudes Euroopa riikides. Absolutismi polnud järgmistes Euroopa riikides ­ Sveits ja Holland (vabariigid) ; Poola (nõrga kuningavõimuga monarhia) ­ seal olid aadlikel suured privileegid ja kuningas sõltus aadlikest + kuningas valiti aadlike poolt, võim polnud pärandatav ; Inglismaa (parlamentaarne monarhia). Teistes Euroopa riikides oli tegemist absolutismiga, ka kõikides 300 väikeses Saksa riigis. VALGUSTUS Selle mõiste võttis 18

Ajalugu
Kodanikuõpetus III kursusele
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun