Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda

· 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: · Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina-Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). · Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. · Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis

Ajalugu

4

docx

Vietnami sõda

PRTsusmaa URO/USA ja NSVL sundisid sqdivaid pooli sqjategevust lqpetama V2henes SRB ja PRTsusmaa mqju maailmas , suurenes NSVL autoriteet L2his-Idas NSVL'l oli qnnestunud kqigile vaatamata positsioone tugevdada.Laane autoriteet langes , ikesatud rigid mqstsid , et sealt pole abi loota. NSVL uskus , et maailma tuumasqjaga hirmutades qnnestub kapitalistlik sustem taganema sundida ning h2vitada 4.Kolooniate lagumise pqhjused 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: * Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina- Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). * Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. * Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis

20. sajandi euroopa ajalugu

12

odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused. Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad. Elav ka tööstusriikide omavaheleline kaubavahetus. Metropoli ja " võõraste kolooniate vaheline tööjaotus nõrk. Kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumite võitlus. Võitlus turgude ja tooraine pärast viis maailmasõdadeni Nende laastava mõju tõttu maailmamajandusele hakati koloniaalsüsteemi ümber kujundama. 20.saj. Keskel enamik kolooniaid iseseisvus, tekkis võimalus arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte- emamaade vahel. Siiski suur ebavõrdsus arengumaade ja arenennud tööstusriikide vahel. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. saj. Alguses Negatiivne : 1. Kapitalistliku majanduse maht ja selle ettevõtted kiiresti suureks kasvanud. 2. Tootmine koondus ­ väikeettevõtted ühinesid suureks ( monopolide teke ) 3

Geograafia

3

doc

Sotsialismileer ja kolmas maailm

Korea(1948) ja Mongoolia (1924), 1975.a. peale Vietnami sõja lõppu tunnistati sotsialistlikuks ka Laos. Ameerika ainus sotsialistlik riik kuulutati välja 1959 Kuubal, peale Castro revolutsiooni. 3. konfliktid sots. maade vahel ja sotsialistlik sõprusühendus - Esimene konflikt leidis aset 1948.a. juunis Jugoslaaviaga - nimelt tahtis Tito luua Moskvale vastukaaluks Doonau riikide föderatsiooni, samuti otsustas ta vastu võtta Marshalli plaaniga pakutud abi. Selle peale heitis Stalin nii Jugoslaavia kompartei kommunistlikust liikumisest kui Jugoslaavia riigi sotsialismileerist välja. NSVL ja J lähenesid uuesti alles pärast Stalini surma, kuid ka siis säilis Jugoslaavia eriseisund. - Suhted Hiinaga - hakkasid halvenema 50.aastate lõpul, 1960 toimus esimene piirikonflikt, 1966.a. katkestati sidemed NLKP ja HKP vahel ja 1969.a. toimus piiril tulevahetus. Hiina-meelsed olid teistest sotsmaadest Albaania ja teatud määral ka Rumeenia, kes

Ajalugu

3

doc

Euroopa 20. sajandil

Taani: Gröönimaa, kunagi oli Norra (keskajast kuni 1814, pärast oli Rootsi võimu all), Fääri saared, Island (1918 iseseisvsus). 1984 astus Gröönimaa EList välja. Saksamaa: 1871 toimus Saksamaa ühendamine keisririigiks, (--> Preisi-Pr sõda), kuulutati välja Versailles'i lossis. Wilhelm I oli esimene keiser. Oli sõjaliselt, majanduslikult võimas, kuid puudusid kolooniad, mida hakati nõudma. 1880'datel algas sakslaste aktviine koloniaalpoliitika, võttis selle mis üle oli jäänud/keegi ei tahtnud: Saksa Edela-Aafrika (Namiibia), Saksa Ida-Aafrika (Tansaania), Kamerun, Togo, Vaikse ookeani saared (Mariaanid, Bismarcki, Nauru, Karoliinid). Võeti ära pärast I MS, anti Jaapanile. II MS sai USA endale, kuna Jaapan oli Kolmikliidus. Saksamaa kaotas kõik oma kolooniad pärast I MS. Hispaania: koloniaalajastu algaski Hispaania ja Portugali maadeavastuste tulemusena, lühikese ajaga (16 saj I pool)

Ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

Kriisi küpsemine ● Ms käis üle jõu -> kriis viis revolutsiooni lävele ● Rahutused sõjaväes (vilets varustus, kaotatud elud) ● Majanduslik kaos (tööjõu, tooraine, transpordi, kütuse kriis -> nälg) ● Keisrivõimu autoriteedi langus (Rasputin alandab mainet) ● Rahulolematuse kasv (moraali langus, töölisliikumised, paleepöörde plaanid) Veebruarirevolutsioon 03.03.1917 Põhjused 1) Venemaa on I maailmasõjast laostunud 2) Armee lagunemine (palju hukkunuid, halb varustus, pooldasid ülestõusnuid) 3) Rahva rahulolematus Tulemused 1) Monarhia kukutamine 2) Venemaa pole enam vabariik 3) Romanovite dünastia lõpp ● 2. Märts Nikolai II andis troonist lahti -> vend ütles lahti (Romanovite dünastia/monarhia lõpp) -> riigi duuma pani kokku ajutise valitsuse (tegi reformid) ja saadikute nõukogu Kaksikvõim Ajutine Valitsus ○ Lvov ○ Asutav Kogu, demokraatlik vabadus

12. klassi ajalugu

5

pdf

Ajaloo KT I Maailmasõda

5. Esimese maailmasõja põhjused ja ajend. Sõdivate poolte sõjaplaanid. Sõja põhjused/eelised: Saksamaa ühendamine (üks suurriik tuli veel juurde, tasakaal läks paigast ära) Kaks sõjalist liitu - Antant ja KeskriigidKolmikliit Võidurelvastumine - saadi aru, et maailmas on asjalood pingelised, hakati panustama rohkem sõjatehnika arendamisse ja nende kogumisele. Natsionalism e. Rahvuslus, selle üleliigsus Vastuolud Balkanil "püssirohutünn" - seda soovisid endale nii Austria-Ungari kui ka Venemaa, Türgi lagunemisel ka Serbia Liiga hästi lepingutest kinni pidamine - sõda oleks võinud lõppeda ainult kahe riigi vahelise tüliga aga appi tõttasid ka teised riigid mis hõlmasid tegelikult kogu maailma Ajend - Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Serbia koolitusega terrorist

Ajalugu

76

doc

Aafrika ajalugu

Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)