Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed (0)

1 Hindamata
Punktid
Koloniaalsüsteemi 
lagunemine  ja selle 
tagajärjed
Annabel  Kallis
Annar Õim
Koloniaalsüsteem  20. sajandi 
alguses
• Uusaegne koloniaalsüsteem tekkis majanduslikel, eeskätt 
kaubanduslikel kaalutlustel, et vedada emamaale toorainet 
ja hiljem muid kaupu, mis seal puudusid või olid raskesti 
kättesaadavad ( sool, vürtsid, toiduained, maavarad, tekstiil
luksusesemed).
• Seepärast sai koloniaalsüsteem alguse just 
kaubandusettevõtete tegevusest (Hollandi, Inglise, 
Prantsuse Ida-India kompaniid) ning alles hiljem riigistati.
• Lääne-Aafrika kolooniatest kujunesid orjade väljaveo 
keskused Ameerika kolooniatesse, mis lakkas alles viimaste 
iseseisvumise ja orjuse keelustamisega.
• 20. sajandiks  oli välja kujunenud kolm põhilist tüüpi 
kolooniaid , millest esimesed kaks olid meretagused 
territooriumid.
1) Asustuskolooniad
• Olid maad, mille asustus oli hõre või mille põlisrahvastik 
hävitati ja kuhu asustati uus elanikkond emamaadest 
või teistest kolooniatest. Nende hulka kuulusid Briti 
dominioonid ( Austraalia , Kanada , Lõuna-Aafrika, Uus-
Meremaa ) ja Kariibi mere saared. Tinglikult  võib sellesse 
rühma paigutada ka Alžeeria, mida Prantsusmaa püüdis 
ümberrahvastamise teel teha osaks Prantsusmaast.
2) Majanduskolooniad
• Olid maad, arvuka põlisrahvastikuga ja mida valitseti 
majandusliku kasu saamise eesmärgil, püüdmata 
rahvastikuvahetust läbi viia (enamik Aasia  ja Aafrika 
kolooniatest).
3) Naabruskolooniad
• Olid maad, mille annekteerisid  naaberriigid , kuid 
erinevused ei võimaldanud kiiret kokkusulamist 
emamaaga – näiteks Vene impeeriumi ja  Osmani  
impeeriumi (Türgi) poolt liidetud maad.
Kolm  suurimat koloniaalriiki 
20.sajandi alguses:
1) Briti  impeerium  –  territoorium  33,7 miljonit 
ruutkilomeetrit. Hõlmas Kanada, Austraalia, India, 
Aafrikas Egiptusest Lõuna-Aafrikani ulatuva vööndi ja 
mitmeid väiksemaid kolooniaid.
2) Vene impeerium – territoorium 21,8 miljonit 
ruutkilomeetrit. 19. sajandil oli vallutanud täiendavalt 
Soome, Bessaraabia, Poola, Kaukaasia ja Kesk-Aasia, 
kuid müünud Ameerika Ühendriikidele  Alaska .
3) Prantsusmaa – territoorium 13 miljonit ruutkilomeetrit. 
Prantsusmaale kuulus enamus Lääne-Aafrikast ja osa 
Kesk-Aafrikast, ligi pool Indo-Hiinast ja väiksemaid 
kolooniaid.
Teised koloniaalriigid
• Oli ka teisi koloniaalriike, kelle  valdused  olid pisemad, 
nagu
•  Portugal ( Angola  ,Mosambiik, Macao, Ida-Timor jt.), 
• Saksamaa (Ida- ja Lääne Aaflikas ning Okeaanias),
•  Holland  ( Indoneesia  ja mõned Lääne-India saared),
• Belgia (Kongo),
• Itaalia (Somaalia,  Eritrea , Liibüa),
• Türgi ( Lähis-Ida  araabia  maad, valdused Balkanil),
• Taani (Gröönimaa ja  Fääri  saared, üks Lääne-India 
saar),
•  Hispaania  Lääne- Sahara , Ekvatoriaal- Guinea , Ceuta ja 
Melilla  jm); Kuuba ja  Filipiinid  kaotas  Hispaania  sõjas 
USA-ga sajandivahetusel
• Enamik Aasias ja Aafrikas olevatest riikidest polnud küll 
otseselt  kolooniad , aga  sõltusid  USAst
• Nende riikide hulgas olid näiteks Hiina, Tai ( Siiam ), Iraan
Türgi, Etioopia  ( Abessiinia ), Libeeria ja Lõuna-Aafrika Liit
• Koloniaalsüsteemi laienemine oli 20. sajandi alguseks 
lõppenud. Toimusid vaid mõningad kolooniate 
ümberjagamised ja  Rahvasteliit  andis Saksamaa ja Türgi 
kolooniad võitjariikidele.
Koloniaalsüsteemi lagunemine
• Algas pärast I  maailmasõda
• Sõda andis inimestele mõista, et on võimalik luua 
iseseisev riik ning  koloonias  elavad inimesed hakkasid 
oma vabaduse eest võitlema
• Vabadusvõitlus tegi võitjariikidele maavarade väljaveo 
keerulisemaks.
• Emamaad hakkasid mõistma, et koloniaalsüsteemi 
pidamine on muutunud neile kallimaks kui sellest 
loobumine.
Koloniaalsüsteemi lagunemine
•  Esimesena, juba maailmasõdade vahel, alustas oma 
impeeriumi lammutamist  Suurbritannia .
• 1932. aastal  iseseisvus  senine  Iraak  ja tekkis Saudi-
Araabia.
•  Vastupidiselt toimis Itaalia, kes püüdis 1935. aastal 
laiendada oma koloniaalvaldusi Abessiiniasse.
• II maailmasõda kiirendas koloniaalsüsteemi lagunemist 
veelgi. Sõjategevus puudutas paljusid Aasia ja Aafrika 
maid
Koloniaalsüsteemi lagunemine
• Jaapan kuulutas formaalselt mitu vallutatud maad 
iseseisvaks, kuid kehtestas sisuliselt okupatsiooni. 
• 1943. aastal iseseisvus Liibanon, 1945 kuulutasid 
end iseseisvaks Indoneesia ja  Vietnam  ning 1946 
Jordaania, Süüria ja Filipiinid.
• 1948. aastal tekkisid Iisrael, India,  Pakistan  ja  Birma  
(Myanmar).
• Viiekümnendate keskpaigaks oli enamik Aasia riike 
vabanenud koloniaalsõltuvusest ja Algas lagunemine 
Aafrikas
Koloniaalsüsteemi lagunemine
• 1960. aastaks oli iseseisvunud 17 Aafrika riiki
• Kramplikult hoidis oma kolooniatest kinni üksnes 
Portugal, mis loobus neist alles diktatuuri 
kokkuvarisemise järel 1975.
Koloniaalsüsteemi tagajärjed
• Kolooniate iseseisvus saavutati enamasti  rahulikult , aga 
mõnes paigas puhkesid konfliktid
• Juba 1946. aastal puhkes kurnav sõda Vietnamis, alguses 
Prantsusmaa vastu, hiljem kodusõjana, mis muutus võitluseks 
Ameerika Ühendriikidega.
• Mitu omavahelist sõda toimus iseseisvunud India ja 
Pakistani  vahel ja Iisraeli ja Araabiamaade vahel
• Paljud riigid pole tänapäevani rahu leidnud
• Verine  koloniaalsõda  leidis aset ka Alžeerias, kuna 
Prantsusmaa ei olnud valmis sellest maast  loobuma , aga sõja 
tagajärjel Alžeeria iseseisvus
Koloniaalsüsteemi tagajärjed
• Nähtavaks koloniaalsüsteemi pärandiks on 
ebaadekvaatsed  riigipiirid .
• Riigipiirid tekitasid pingeid ja põhjustasid kodusõdasid ning 
separatismi
• Ameerika  Ühendriigid  ja Saksamaa Liitvabariik hakkasid 
uutesse riikidesse jõudsalt investeerima. 
• Mõnedes riikides õnnestus NSV Liidul juurutada nn 
sotsialistlik orientatsioon  sealseid režiime või 
vastupanuliikumist toetades mõnelpool sekkuti vahetult 
sõjaliselt  
Koloniaalsüsteemi tagajärjed
• Koloniaalsüsteemi tagajärjeks on peetud ka nende 
riikide  vaesust  ja  senist  sõltuvust arenenud riikidest. 
• Samas on mitmed endised kolooniad jõudnud tänaseks  
rikaste  ja arenenud maade hulka (Singapur,  Malaisia )
• Mõned väiksema maad on  senini  koloniaalses seisundis, 
kuid nüüd ei hoia  neid  emamaa  enam relvajõud, vaid 
nende endi soov saada osa emamaade jõukusest 
( Bermuda , Gibraltar)
Rahvaste Ühendus  (The 
Commonwealth )
• Rahvaste Ühendus (54 liikmesriiki 2014. aasta seisuga)
•  1931 .aastal asutatud ühenduse juht on  monarh  
Suurbritannia kuninganna, samas ei tähenda see  tiitel  
mingisugust võimu liikmesriikide üle.
• Rahvaste Ühendusse kuulub ligi 2 miljardit inimest, ehk 
31% maailma rahvastikust, nende riikide pindala 
moodustab 21% maailma maismaast.
Täname kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Koloniaalsüsteem 20. sajandi alguses
  • 1) Asustuskolooniad
  • 2) Majanduskolooniad
  • 3) Naabruskolooniad
  • Kolm suurimat koloniaalriiki 20.sajandi alguses:
  • Teised koloniaalriigid
  • Koloniaalsüsteemi lagunemine
  • Koloniaalsüsteemi lagunemine
  • Koloniaalsüsteemi lagunemine
  • Koloniaalsüsteemi lagunemine
  • Koloniaalsüsteemi tagajärjed
  • Koloniaalsüsteemi tagajärjed
  • Koloniaalsüsteemi tagajärjed
  • Rahvaste Ühendus (The Commonwealth)
  • Slide 17
Vasakule Paremale
Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #1 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #2 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #3 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #4 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #5 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #6 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #7 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #8 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #9 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #10 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #11 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #12 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #13 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #14 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #15 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #16 Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annar Õim Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda
4
doc

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda

· 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: · Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina-Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). · Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. · Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis

Ajalugu
Vietnami sõda
4
docx

Vietnami sõda

PRTsusmaa URO/USA ja NSVL sundisid sqdivaid pooli sqjategevust lqpetama V2henes SRB ja PRTsusmaa mqju maailmas , suurenes NSVL autoriteet L2his-Idas NSVL'l oli qnnestunud kqigile vaatamata positsioone tugevdada.Laane autoriteet langes , ikesatud rigid mqstsid , et sealt pole abi loota. NSVL uskus , et maailma tuumasqjaga hirmutades qnnestub kapitalistlik sustem taganema sundida ning h2vitada 4.Kolooniate lagumise pqhjused 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: * Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina- Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). * Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. * Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis

20. sajandi euroopa ajalugu
Ühiskonnageograafia e-inimgeograafia
12
odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused. Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad. Elav ka tööstusriikide omavaheleline kaubavahetus. Metropoli ja " võõraste kolooniate vaheline tööjaotus nõrk. Kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumite võitlus. Võitlus turgude ja tooraine pärast viis maailmasõdadeni Nende laastava mõju tõttu maailmamajandusele hakati koloniaalsüsteemi ümber kujundama. 20.saj. Keskel enamik kolooniaid iseseisvus, tekkis võimalus arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte- emamaade vahel. Siiski suur ebavõrdsus arengumaade ja arenennud tööstusriikide vahel. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. saj. Alguses Negatiivne : 1. Kapitalistliku majanduse maht ja selle ettevõtted kiiresti suureks kasvanud. 2. Tootmine koondus ­ väikeettevõtted ühinesid suureks ( monopolide teke ) 3

Geograafia
Sotsialismileer ja kolmas maailm
3
doc

Sotsialismileer ja kolmas maailm

Korea(1948) ja Mongoolia (1924), 1975.a. peale Vietnami sõja lõppu tunnistati sotsialistlikuks ka Laos. Ameerika ainus sotsialistlik riik kuulutati välja 1959 Kuubal, peale Castro revolutsiooni. 3. konfliktid sots. maade vahel ja sotsialistlik sõprusühendus - Esimene konflikt leidis aset 1948.a. juunis Jugoslaaviaga - nimelt tahtis Tito luua Moskvale vastukaaluks Doonau riikide föderatsiooni, samuti otsustas ta vastu võtta Marshalli plaaniga pakutud abi. Selle peale heitis Stalin nii Jugoslaavia kompartei kommunistlikust liikumisest kui Jugoslaavia riigi sotsialismileerist välja. NSVL ja J lähenesid uuesti alles pärast Stalini surma, kuid ka siis säilis Jugoslaavia eriseisund. - Suhted Hiinaga - hakkasid halvenema 50.aastate lõpul, 1960 toimus esimene piirikonflikt, 1966.a. katkestati sidemed NLKP ja HKP vahel ja 1969.a. toimus piiril tulevahetus. Hiina-meelsed olid teistest sotsmaadest Albaania ja teatud määral ka Rumeenia, kes

Ajalugu
Euroopa 20-sajandil
3
doc

Euroopa 20. sajandil

Taani: Gröönimaa, kunagi oli Norra (keskajast kuni 1814, pärast oli Rootsi võimu all), Fääri saared, Island (1918 iseseisvsus). 1984 astus Gröönimaa EList välja. Saksamaa: 1871 toimus Saksamaa ühendamine keisririigiks, (--> Preisi-Pr sõda), kuulutati välja Versailles'i lossis. Wilhelm I oli esimene keiser. Oli sõjaliselt, majanduslikult võimas, kuid puudusid kolooniad, mida hakati nõudma. 1880'datel algas sakslaste aktviine koloniaalpoliitika, võttis selle mis üle oli jäänud/keegi ei tahtnud: Saksa Edela-Aafrika (Namiibia), Saksa Ida-Aafrika (Tansaania), Kamerun, Togo, Vaikse ookeani saared (Mariaanid, Bismarcki, Nauru, Karoliinid). Võeti ära pärast I MS, anti Jaapanile. II MS sai USA endale, kuna Jaapan oli Kolmikliidus. Saksamaa kaotas kõik oma kolooniad pärast I MS. Hispaania: koloniaalajastu algaski Hispaania ja Portugali maadeavastuste tulemusena, lühikese ajaga (16 saj I pool)

Ajalugu
Ajalugu-imperialism kuni külm sõda
41
docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

Kriisi küpsemine ● Ms käis üle jõu -> kriis viis revolutsiooni lävele ● Rahutused sõjaväes (vilets varustus, kaotatud elud) ● Majanduslik kaos (tööjõu, tooraine, transpordi, kütuse kriis -> nälg) ● Keisrivõimu autoriteedi langus (Rasputin alandab mainet) ● Rahulolematuse kasv (moraali langus, töölisliikumised, paleepöörde plaanid) Veebruarirevolutsioon 03.03.1917 Põhjused 1) Venemaa on I maailmasõjast laostunud 2) Armee lagunemine (palju hukkunuid, halb varustus, pooldasid ülestõusnuid) 3) Rahva rahulolematus Tulemused 1) Monarhia kukutamine 2) Venemaa pole enam vabariik 3) Romanovite dünastia lõpp ● 2. Märts Nikolai II andis troonist lahti -> vend ütles lahti (Romanovite dünastia/monarhia lõpp) -> riigi duuma pani kokku ajutise valitsuse (tegi reformid) ja saadikute nõukogu Kaksikvõim Ajutine Valitsus ○ Lvov ○ Asutav Kogu, demokraatlik vabadus

12. klassi ajalugu
Ajaloo KT I Maailmasõda
5
pdf

Ajaloo KT I Maailmasõda

5. Esimese maailmasõja põhjused ja ajend. Sõdivate poolte sõjaplaanid. Sõja põhjused/eelised: Saksamaa ühendamine (üks suurriik tuli veel juurde, tasakaal läks paigast ära) Kaks sõjalist liitu - Antant ja KeskriigidKolmikliit Võidurelvastumine - saadi aru, et maailmas on asjalood pingelised, hakati panustama rohkem sõjatehnika arendamisse ja nende kogumisele. Natsionalism e. Rahvuslus, selle üleliigsus Vastuolud Balkanil "püssirohutünn" - seda soovisid endale nii Austria-Ungari kui ka Venemaa, Türgi lagunemisel ka Serbia Liiga hästi lepingutest kinni pidamine - sõda oleks võinud lõppeda ainult kahe riigi vahelise tüliga aga appi tõttasid ka teised riigid mis hõlmasid tegelikult kogu maailma Ajend - Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Serbia koolitusega terrorist

Ajalugu
Aafrika ajalugu
76
doc

Aafrika ajalugu

Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun