Tulude jaotus ühiskonnas konspekt (0)

TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS, EBAVÕRDSUS
Majandusliku ebavõrdsuse põhjused:

• ebavõrdsus töötuludes
  
• ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses
  
• ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus
  

Tulu – raha või naturaalne hüve, mida inimene saab teatud aja jooksul. Hüvede juurdevool. Mõõdetakse rahas ajaühiku kohta.
Rikkus – kapital ehk vara, mida mõõdetakse rahas teatud kindlal ajahetkel. Jaotub:
1)füüsiline vara – maa, hooned jne.
2)finantskapital – sularaha, pangahoiused, väärtpaberid
Ressursid või tootmistegurid ja nendelt saadav tululiik:
1)töö – töötasu
2)kapital – intress (%-des), dividend
3)maa, kinnisvara – rent
4) ettevõtlus – kasum
EBAVÕRDSUSE MÕÕTMINE
Inimesed jaotatakse tulude suuruse alusel kas kümnesse või viide tulugruppi. Esimesse gruppi kuuluvad kõige vaesemad ja viimasesse kõige rikkamad .
Banaanivabariik – riik, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väga väheste kätte.
Selle vastand on - kaasaegne tööstusdemokraatia, kus suurema osa elanikkonnast moodustab keskklass . Põhiosa rahvast on võimeline endale lubama inimväärsel tasemel tarbimist.
Ebavõrdsuse kirjeldamiseks ning võrdlemiseks erinevates riikides kasutatakse Lorenzi kõverat ja Gini indeksit.
EBAVÕRDSUSE JA VAESUSE PÕHJUSED
1.Looduslikud võimed.
2.Inimese valikud .
Milline on seos võimete ja tulude jaotuse vahel?
Tulude jaotus on palju ebaühtlasem, suuremate looduslike võimetega ei pea kaasnema suuremad tulud.
Üks põhilisi valikuid noore inimese jaoks on haridus . Hariduse omandamist ja uute oskuste arendamist nimetatakse investeeringuks inimkapitali. Õppida või mitte õppida? Vähemalt sama oluline on mida õppida?
NB! Just omanditulud on väga erinevad!
1.Pärimine – vaesus ja rikkus on päritavad.
2. Säästmine – oluline tegur, mis võimaldab luua rikkust.
3.Riskimine – turg premeerib riski keskmisest kõrgemate tuludega.
TULUDE ÜMBERJAOTUS
Kuigi majanduslik ebavõrdsus on mingil määral paratamatu, saab valitsus oma maksupoliitikaga seda mõjutada.
Heaoluriigiks (majanduslikus mõttes) nimetatakse sellist ühiskonda, kus valitsus pehmendab turujõudusid selleks, et kaitsta osasid inimesi ning tagada neile minimaalne elatustase sõltumata nende tuludest turul.
Tulude ümberjaotamine – see on kõrged maksud .
Kui suur peaks olema riigi osalus ühiskonna ja majanduse asjade ajamisel – seda mõõdetakse riigi poolt ümberjaotatava raha osaga sisemajanduse kogutoodangus.
Mida teha heaoluriigis? Et kujuneks õige suhe riski ja turvalisuse vahel. Inimesed vajavad kaitset, kui midagi läheb valesti, kuid nad peavad olema nii materiaalselt kui moraalselt võimelised läbi tegema küllalt suuri elumuutusi.
VAESUS
Mis on vaesus?
Absoluutne vaesus – inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset.
Suhteline vaesus – erinevate tulugruppide omavaheline võrdlus.
Vaesus on tihti suhteline ja küsimus on, kuhu tõmmata piir?
Normaalne elukvaliteet – tagab lisaks bioloogilistele ka sotsiaalsete vajaduste rahuldamise.
Elatusmiinimum – vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab ka tööl käia.
Minimaalse toidukorvi maksumus.
Vaesuspiir . Iga ühiskond peab siin ise otsustama vastavalt oma võimalustele.
RIKKUS. KUIDAS SAADA?
Rahalises mõttes rikas on see inimene, kelle sissetulekust piisab , et hoida oma elujärge soovitud tasemel ja koguda piisavalt sääste ajaks, kui ta ei jõua enam tööd teha.
Finantsiline vabadus – raha ei sea soovidele piire või on need piirid piisavalt kaugel.
Rikkaid on kahesuguseid: kellel on palju raha ja kellel on väikesed soovid. Rikkus on suhteline mõiste:

• võrdlus teistega
  
• võrdlus eesmärkidega
  
• aja jooksul eesmärgid muutuvad
  

Rikkaks saamine ja rikas olemine ei sõltu otseselt sissetuleku suurusest , vaid oskusest soovid ja sissetulek tasakaalu viia.
Suur sissetulek annab loomulikult paremad võimalused. Kui aga inimene oma suure sissetuleku arutult ära kulutab , läheb säästlik madalama sissetulekuga inimene tast varem või hiljem mööda.
Rikkusel on mitu astet.
Rikkaks saavad need, kelle jaoks rahaline sõltumatus on tähtsam kui välise näitamine.
Mida teha?

• vali õige elukutse ja võimaluse korral loo oma firma
  
• säästa iga kuu
  
• õpi targalt investeerima ja makse juhtima
  
• väldi võlgu elamist
  
• ära osta asju, mida sul vaja pole
  
• hoia oma vara
  
• analüüsi ja planeeri oma kulutusi ning investeeringuid
  

Vaata lisaks:
www.minuraha.ee
“Finantsaabits”, rahaasjade korraldamise käsiraamat , koostaja V. Zirnask , 2011
Robert T.Kiyosaki “Rikas isa, vaene isa”.
3
Pärnumaa Kutsehariduskeskus