Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta (ühiskonda kaasatus, vaesus) (0)

Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta (ühiskonda kaasatus, vaesus )
Laste vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse määra LES85 järgi, suhtelise vaesuse määr Ida-Virumaal on 31,7%; absoluutse vaesuse määr on 14,2%; materiaalse ilmajäetuse määr on 31,6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr on 13,6%.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp
Sotsiaalne sisudus ehk ebavõrdsuse määr ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevus ühiskonnas on suhteline nähtus, sest mis ühe jaoks tundub ebavõrdne, seda teise jaoks pole. Siiski tasuks teadlikult liikuda selle poole, et kaotada ebavõrdsus ja tõrjutus ning tugevdada suhteid, sidemeid ja suhtlemist ühiskonna vahel.
Sotsiaalsel kaasatusel on mitmeid erinevaid valdkondi, näiteks tööhõive poliitika, pensione käsitlevad süsteemid ja poliitiline koostöö. Neid valdkondi on veelgi ning kõik nad on ühtemoodi tähtsad, et suurendada sotsiaalset kaasatust ja sidusust ning vähendada tõrjutust.
http://www.eurodesk.ee/est/sotsiaalne-kaasatus/
Absoluutne vaesus ja elatusmiinimum
Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. „Vaesus väljendab materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetust ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ja sotsiaal-majanduslikust osalusest“. Mõõtmise metoodikast lähtudes on vaesus kas absoluutne, suhteline või subjektiivne.
Absoluutse vaesuse piir arvutatakse arvestuslike minimaalsete kulutuste baasil. Niisiis on absoluutne vaesuspiir mõõdikuna riigiti sisult sarnane — minimaalsed ressursid , millega inimene tuleb toime selles ühiskonnas aktsepteeritava minimaalse elustandardi kindlustamisega.
Analüüsi käigus selgus, et siseriiklikes arvestustes on võimalik edaspidi need näitajad ühitada. Kasutusele jäid mõlemad terminid — elatusmiinimum ja absoluutse vaesuse piir—, mida arvutatakse ühtse metoodika järgi ja millel on üks ja sama väärtus. Elatusmiinimumi ehk absoluutse vaesuse piiri arvutamisel käsitletakse sarnaselt eelmise elatusmiinimumi metoodikaga kolme kulukomponenti: toidukulutused, eluasemekulutused ja individuaalsed mittetoidukulutused.
Uuendatud metoodikat kasutades selgus, et 2004. aastal oli leibkondade absoluutse vaesuse määr pisut (ligi protsendi võrra) suurem kui varasema metoodika järgi arvutatult — ligi 15% leibkondadest pidi tulema toime liikme kohta väiksema sissetulekuga kui seda oli uus absoluutse vaesusepiir.
Neis leibkondades elas 16% kõigist leibkonnaliikmetest ning iga viies laps.
Viimase kolme aasta võrdluses (joonis 2.5 ja Lisa tabel 17) näeme, et allpool absoluutse vaesuse piiri olevate leibkondade osatähtsus pidevalt vähenes. Nii elas 2006. aastal Eestis
allpool absoluutse vaesuse piiri iga kaheteistkümnes leibkond, kus elas 8% kõigist leibkonnaliikmetest ja 11% lastest.
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Statistika/Sotsiaalvaldkond/trendid2007-mai_1_.pdf
Oli otsustanud ka koostada küsimused meie kooli tõrjutute laste kohta. Küsimustele vastas Kiviõli 1. Keskkooli sotsiaaltöötaja .
Küsimused:

Kui palju on KIK tõrjutud lapsi õpilaste poolt?

Mis on tõrjutuse peamised põhjused?

Kuidas on neid õpilasi aidatud?

Ühest juhtumist konkreetsemalt (ilma nimedeta).
Vastused:

Tõrjutus on koolis väga delikaatne teema, statistika on ligikaudne. Põhineb rohkem õpetajate vaatlusel. Konkreetsemat statistikat keegi ei pea.

Peamised tõrjutuse põhjused on tingitud isiksuseomadustest (kinnine, kõne defekt, agressiivne jne). Teine laiem valdkond on perekondlik taust (vähekindlustatud pere, kasinad pesemistingimused, ei saa osaleda klassiüritustel).

Aidatakse leida abi (viiakse kokku erinevate instantside esindajatega, et leida lahendus näiteks majanduslikele probleemidele või psühholoogilistele probleemidele).

Pidevast tõrjutusest ja õpilase enda hirmust suhtumise ees läks nii psühholoogilist, logopeedilist ja meditsiinilist abi, et õpilane saaks üle hirmust suhtlemise ees.
Põhjused:
Ida-Virumaal on vähe töökohti
Lapsevanemad ei hoolitse laste eest
On halvad elamistingimused
Sihtgrupp: Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta.
Teenus: Õpetajate ja õpilaste nõustamine (teha mängud, või olukordi et tõrjutajad ja tõrjutud laps saaksid aru saada, kes on selle olukorras süüdi), psühholoogiline nõustamine.
Koostöö: Saame koostööd teha Ida-Viru koolidega, linnavalitsustega, noortekeskustega, spoonsoritega.
Tegutsemiskoht: Kiviõli ümbruses kontor , vajadusel liikuv abi.
Rahastus : Linnavalitsused, spoonsorid, proektid, Euroopa Liidu struktuurifondide toetus.