Eksperimentide eesmärgiks oli välja selgitada, et kas ,,teesklejatel" õnnestub katseisikute vastuseid mõjutada (kaardid 1 ja 2). Kaardid 1 Aschi eksperiment Kaardid 2 Aschi eksperiment Algul Asch arvas, et vastused, mis on ilmselgelt valed, ei võta katseisikud omaks. Kuid tulemused olid vastupidised. Kui ,,teesklejad" vastasid valesti, siis vastasid katseisikud ka valesti, mis oli 37% eksperimendist. Vähemalt ühel korral 75% katseisikutest allus grupi survele ja iga kord 5% katseisikutest. Iseendale jäid kindlaks kõikides eksperimentides 25% katseisikutest. Video Aschi eksperimendist: http://www.youtube.com/watch?v=RnQKvxbw_so Arvatakse, et Aschi eksperimentide tulemusi ei saa päris elus kasutada ja seepärast on tema eksperimente kritiseeritud. Ka on tekitanud see küsimusi, kas grupile alluvad katseisikud või hoopis eksperimentaatori oletatavad ootused mõjutavad nende vastuseid
toimimisest, mis pole lõplikult kinnitust leidnud. Looduse uurimise meetodid Püstita probleem! Koosta hüpotees = varasematele teadmistele tuginev oletatav probleemi lahendus. Teosta katseline (mõtteline katse, loogiline arutlus, matemaatiline arvutus vms) hüpoteesi kontroll! Sõnasta ja vormista järeldus! Kasuta diagramme! Korduvalt kinnitust leidnud hüpotees on seadus. Teaduslik meetod Induktsioon üksikult nähtuselt üldisema suunas lähtutakse eksperimendist ja liigutakse teooriasse. Deduktsioon üldisemalt nähtuselt üksiku suunas lähtutakse teooriast ja jõutakse eksperimendini, mis paneb kontrollima teooria õigsust. Tänan tähelepanu eest!
kõigile ei sobi; kõik ei talu teste); juhtumiuuring (+ saada olukorrast täpne pilt, - sõltub palju uurijast; raske tõlgendada); tegevustulemuste analüüs (+ kasutatakse palju materjali, - materjali on palju; sõltub uurijast; matrerjal ei pruugi olla saadav). Psühholoogi eetika psühholoog peab tagama katesisikule privaatsuse, eksperimentides/uurimustes osalemine peab olema vabatahtlik ja peab põhinema informeeritud nõusolekul; eksperimendist ei tohi tuleneda kestvat häda; psühholoog peab olema objektiivne ning tal ei tohi tekkida inimesest eelarvamust. Nimeta psühholoogia teoreetilised suunad, põhiidee ja üks esindaja. psühhodünaamiline psühholoogia (Sigmund Freud) rõhutatakse eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele; biheiviorism (John Watson) saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda käitumist;
ookeanihoovused põhjapooluse lähedal. · Borissov uskus, et Atlandi ookeani soe Golfi hoovus oleks seeläbi Põhja- Jäämeres võimsam, sulataks polaarjää ja annaks ligipääsu aluspinnases olevale naftale. · Tammi ei ehitatud kunagi. LEMMIKREBASED · 1950. aastatel õnnestus geneetik Dmitri Beljajevil aretada rebased nii taltsaks, et need sõid käest ja klähvisid rõõmust, kui nende omanik saabus. · Nõukogude karusnahakaubandus eksperimendist kasu ei lõiganud, sest kodustatud hõberebasel oli laiguline kasukas, mida rahvusvahelisel turul oli võimatu müüa. · Eksperimendi tulemusel tunnustati Nõukogude Liidus taas evolutsiooniteooriat. IDEAALINIMENE · Nõukogude Liit soovis luua uue inimtüübi: töölise, kes on valmis ühiskonna heaks ohverdama. · Inimene pidi olema alati osa kollektiivist. · Naised töötasid meestega võrdselt vabrikutes ja kolhoosides.
andmata. Sellest uuringust selgus, et kolmandik inimestest oli valmis kümmet senti niisama loovutama ilma igasuguse põhjenduseta. Samas, kui näitlejad tõid välja selged põhjused, miks neil raha on vaja (näiteks "vajan raha helistamiseks" või "mu rahakott varastati ära") olid inimesed abivalmivamad ning raha anti 64%-70% juhtudest, olenevalt põhjuse mõjususest. (Hayes, 2002). Nii selgus Darley ja Lanane eksperimendist, et isetut käitumist eksisteerib, kuid inimesed on suurema tõenäosusega valmis isetult käituma, kui teavad, et nende isekust ei kasutata ära ja see akt aitab päriselt teist inimest. Kuid altruismi saab kirjeldada ka selles tähenduses, kus akt mitte ainult ei anna teisele inimesele midagi juurde, vaid ei võta inimeselt ka midagi ära ehk ei pane teist inimest potentsiaalselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, kus ta oli enne. Näiteks võib inimene
2. Positivismi rajaja Positivismi rajajaks peetakse prantsuse filosoofi A.Compt i ( Grauberg ja Kivinurk 1991, 96- 97). Ta leidis, et teadmine piirdub alati ainult positiivselt antud tõsiasjadega, nendeks on nähtused ehk fenomenid ja nende vahekorrad ehk relotsioonid. Nende nähtuste olemus, esmane põhjus ja eesmärk jäävad meile paraku kättesaamatuks. Ta väitis, et inimesed saavad oma teadmised kogemustest, vaatlusest ja eksperimendist (Grauberg ja Kivinurk 1991, 96- 97). A.Compte i (Grauberg ja Kivinurk 1991, 97; Saarinen 2007, 201) järgi läbib filosoofia kolm arenguastet: teoloogilise, metafüüsilise ja positiivse. Esimesel, teoloogilise astmel seletab inimene kõike toimuvat üleloomulike jõudude abil, näiteks haigusi pühjendab kurjade vaimudega. Metafüüsilise arenguastme korral asenduvad üleloomulikud jõuad abstraktsete mõistetega. Positiivsel arenguastmel lahendab teadus vastavaid küsimusi täpse vaatluse,
Fizz – meenutab šampust, kergelt hapu, magusa järelmaitsega, gaasid lähevad kiiresti välja, ei meenuta siidrit. Siider peaks olema magusam Somersby – magusam, pirni maitset kõvasti rohkem, magusat järelmaitset pole, gaas on parem, lõhn pole nii intensiivne, värvus läbipaistvam. Kopparberg – lõhnapoolest teisel kohal, väga magus, kibedam järelmaitse, pirni maitset pole väga tunda, gaase rohkem kui Fizzil. Eksperimendist järeldame, et maitse poolest kõige paremaks joogiks osutuks Somersby, kuid katsealused väitsid, et janu kustutamisel valiksid nad eelkõige Fizz siidri. 2) Pirni siidri asendustooteks on teiste maitsetega siidrid, näiteks maasika, õuna ja marja maitselised. Samuti on siidri asendustoodeteks õlu ja vein. 4 3) Tabel2. Võrreldavate toodete nõrkused ja tugevused
2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaatlusest, eksperimendist ja introspektsioonist). Testid – objektiivtestid ja projektiivtestid. Arengupsühholoogia kujunemislugu: Algusaastad 1859-1914 (Darwin, von Baer, Haeckel). Ontogenees ja fülogenees (põlvnemiskäik – mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu). /Gould, Hall. Peamiste koolkondade kujunemine 1914-1927. Arenguteooriad: - Respekteerivad üldist teadmist. - On põhimõtteliselt kontrollitavad. - Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid.
Klassikalise teooria põhisõnum: ''Eksisteerib üks kõige õigem meetod kuidas juhtida'' Juhi eesmärk on püüd kõige õigemal moel juhtida Juhi ülesandeks on selgeks teha, kudias on kõige õigem viis mingit tööd sooritada, sisi õpetada see meetod selgeks töötajatele. Samal põhimõttel tuleb läheneda ka organisatsiooni juhtimisele. Põhiline eesmärk on ratsionaalsus Neoklassikaline koolkond: Sai alguse mõnest klassikalise koolkonna eksperimendist rõhk liikus inimesele Arendasid akadeemilised ringkonnad, tekkis koos sotsiaalpsühholoogia väljakujunemisega Järeldus-Mary Parker Follet Töötaja teab ise, kuidas oma tööd paremini teha Seega töötaja peaks ka ise ülesannete täitmist kontrollima Elton Mayo-juhtimise ''esimene'' uurija: Western Electic Hawthorne tehas Cicero linnas, Illinoisis:''Inimkatsed''1927-32 Eksperimendid: Valgusega Suhtumisega Intervjuudega Gruppidega
Väino Unt. · 1974 - J. Einasto, A. Kaasik ja E. Saar näitavad, et peale tavalise aine (tähed, gaas, tolm) on galaktikatel ulatuslikud massiivsed tumedast (varjatud) ainest kroonid. · 1974 - Valmib 1.5m teleskoop. · 1974 - Moodustatakse astrofüüsika erialanõukogu kandidaadiväitekirjade kaitsmiseks. · 1974 - Viieliikmeline uurimisgrupp võtab vene uurimislaeval "Akadeemik Koroljov" osa rahvusvahelisest eksperimendist TROPEX-74, kus uuritakse Atlandi passaatide vööndi pilveväljade struktuuri. · 1975 - Suvel alustatakse vaatlusi Tõravere Observatooriumi suurima - 1.5m teleskoobiga. · 1977 - Septembris toimus Tallinnas Rahvusvahelise Astronoomiauniooni 79. sümpoosium "Universumi suuremastaabiline struktuur", kus esimest korda öeldi, et Universumil on kärjeline ehitus. · 1977 - Ch. Villmanni juhitud töörühm koos nelja kosmonaudiga saab
seletada, mida sa soovid, siis Eestis see nii õlitatult ei tööta. Mitmed kuulsused, kes eelistavad näidistest kõneldes jääda anonüümseks, kinnitasid Publikule, et nende soovid rahuldatakse alati. See, kes aga tuntud pole, peab jääma lootma, et kirevas sämplitaevas langeb ka tema peale üks lahke kiir. Klient on kuningas? Jah, kuulus klient on kuningas. Arvan, et 2011 aastal on kuningas reeglina otsustaja ja juht, samuti, nagu selgus eksperimendist ka kuulus inimene on kuningas, kuna teda kuulatakse ja tal lastakse otsustada. Klient tahab end tunda kuningana, et tema arvamused ja soovid oleksid kõige tähtsamad. Teenindaja ülesanne on kliendile seda tunnet pakkuda. Naeratav ja sõbralik suhtumine on algus selles suunas. Klient tahab saada tunnet, et tema kontrollib olukorda.
üliõpilasi, õpetades neid ka väljaspool loenguid. Õpetus, mida ta eraviisiliselt jagas, erines tunduvalt ülikooli ametlikust, Aristotelesel põhinevast programmist, mida Galilei oma avalikel loengutel järgis. Pisa periood. Vabalangemise uurimine Pisa tornist Galileo Galilei Pisa perioodi kohta on teada legend, et ta olevat Pisa viltusest tornist visanud alla raskusi ja jälginud, kuidas need maapinnale jõuavad. Galilei ise ei räägi kusagil oma sellisest eksperimendist. Legend pärineb Galilei viimase õpilase ja sekretäri Vincenzo Viviani sulest, kes polnud sel ajal veel sündinudki, aga Galileo Galileist kirjutades laskis oma fantaasial üsna vabalt lennata. Kuulus Pisa torni vaba langemise eksperiment on siiski aset leidnud. Selle teostas 1612. aastal üks vana koolkonna professor, kes soovis tõestada, et Galilei eksib ja et Aristotelesel oli õigus. Katse näitas, et raskem keha jõudis maapinnale veidi enne
õpetades neid ka väljaspool loenguid. Õpetus, mida ta eraviisiliselt jagas, erines tunduvalt ülikooli ametlikust, Aristotelesel põhinevast programmist, mida Galilei oma avalikel loengutel järgis. Pisa torni vabalangemise katse Galileo Galilei Pisa perioodi kohta, on teada legend, et ta olevat Pisa viltusest tornist visanud alla raskusi ja jälginud, kuidas need maapinnale jõuavad. Galilei ise ei räägi kusagil oma sellisest eksperimendist. Legend pärineb Galilei viimase õpilase ja sekretäri Vincenzo Viviani sulest, kes polnud sel ajal veel sündinudki, aga Galileo Galileist kirjutades laskis oma fantaasial üsna vabalt lennata.Kuulus Pisa torni vaba langemise eksperiment on siiski aset leidnud. Selle teostas 1612. Aastal, üks vana koolkonna professor, kes soovis tõestada, et Galilei eksib ja et Aristotelesel oli õigus. Katse näitas, et raskem keha jõudis maapinnale veidi
rakendust nende loodud teooria ja kirja pandud võrrandid leiavad. Postimehest selle kohta infot kogudes leidsin 2004 aasta artikli, kus räägitakse, et teadlastel õnnestus esmakordselt kanda üle infot ühelt aatomilt teisele ilma otsese füüsilise ühenduseta, mis loob võimaluse luua tulevikus ülikiireid ja -turvalisi superarvuteid. «Me suudame nüüd teleporteerida sihilikult nupulevajutusega,» rääkis sellest eksperimendist lähemalt Innsbrucki ülikoolis juhtinud füüsikaprofessor Rainer Blatt. «Seda on tehtud ennegi, kuid mitte nii, et info lõpus alles jääb.» Tema sõnul on saavutatu juures murranguline see, et suudeti kvantteooria aluseid tegelikkuses rakendada. Eksperimentide kirjeldus ilmus eile mainekas Briti teadusajakirjas Nature. Seitsme aasta eest õnnestus teadlastel teleporteerida valguskvante, nüüd suudeti sama kvantolekutega. Kvantolekud on aatomit kirjeldavad füüsikalised
" kohta Rein Vihalemm 2008 Teaduslik teooria kui teadusfilosoofia kategooria, kogumikus Teadusfilosoofilisest vaatepunktist, Eesti Keele Sihtasutus 2008. Taustalugemiseks Chalmers ptk-d 10, 11, 13 & 14 Vihikus olemas 1. Nn omaksvõetud vaade: süntaktiline teooriakäsitus 2. Semantiline teooriakäsitus Ronald Giere'il 3. Eksperimendi roll teooria arendamisel (lisaks Vihalemma artiklile ka Chalmersi mitterepresentatiivse realismi kontseptsioon eksperimendist) 4. Vihalemma teooriakäsituse seos Chalmersiga: instrumentalistlik teooriakäsitus 5. Miks ei ole Chalmersi jaoks vastuvõetav tõe vastavusteooria ega Popperi tõeläheduse kontseptsioon? 6. Milline on teadusfilosoofia ülesanne Chalmersi järgi? Seminar ,,Revolutsioonid teaduses kui muutus maailmapildis, ühismõõdutus, relativism. Mida Thomas Kuhn suutis tõestada ja mida mitte?" Vihikus olemas 1
vaid 61% ja forelli jäänustega 81 % , kuid lehma sõnnikuga kasvatatud taimede kõrgus oli 119%. · Kammelja kalajäätmete mõju suhkru peedi kasvule oli ,et vaid 50 % seemnetest idanesid ja kasvasid taimedeks. · Need mis kasvasid olid alaarenenud ja neil oli kaks lehte vähem kui tavaliselt. · Paistis et suhkrupeet ei kannatanud kammelja jäänuseid, kui seda pandi koheselt peale istutamist, kuid hilisemalt ei avaldanud see taimedele probleeme. Kokkuvõte eksperimendist · Kalajäänustel võib olla suur väärtus toitainete andmisel taimedele. · Kasutamine peale taime väljatulekut võib olla kasulik või katastroofiline. · Tuleb arvestada lehe tüübiga, jäänused voolavad kiiresti maha lehtedelt mis on kaetud vahaga ja on saagile kasulikud. Samas võivad nad tappa tomatid ,millel on pehememad ja karvasemad lehed. 4. Soovitused kalajäänuste kasutamisel saagi kasvatamiseks. 1
tabelarvutuse ja majandusgraafika vahendid, tekstiredaktorid jne. 9. Katseandmete esitamise viisid VRM-i abil andmete töötlemiseks? Katseandmed (mõõtmise tulemused, kõverjoone koordinaadid fikseeritud sõlmedes jne.) võivad olla esitatud tabeli, graafiku või valemi kujul. Tabeliga esitatud andmed (sõltuvused otsitavate suuruste ja neid määravate faktorite vahel) saadakse tavaliselt mõõtmise tulemusena eksperimendist ja on selle protokolliliseks dokumendiks. Graafiline andmete esitamine annab ülevaatliku pildi sõltuvuste iseloomust füüsiliste suuruste vahel. Tulemuste esitamine valemi kujul teeb andmete edasise kasutamise mugavaks. 10. VRM-i kasutamise tüüpskeem? On järgmine: 1. Antakse ette empiirilise valemi kuju y = y ( x, a 0 , a1 , , a m ) 2. Kirjutatakse avaldis ruutfunktsionaalile n 2
– Enne ja pärast mõõtmine – Võrdlusgrupid – Juhuvalik • Pluss – parim viis põhjusliku seose leidmisel • Miinus: – Üldistamine ei ole alati võimalik – Laboratoorne ≠ reaalne • Inimesi ja organisatsioone ei saa lõpuni kontrollida ja juhtida – Harva võimalik kasutada riigi/ühiskonna uurimisel – Eetilised probleemid, nt sääsevõrkude kasutamine malaariapiirkondades Pooleksperiment • Erisus eksperimendist – ei rakendada juhuvalikut • Näited vahenditest: – Korrelatsioonanalüüs – Katkestatud ajaseeriad – Kõige erinevamad statistilised meetodid • Pluss – praktilisus ja usaldusväärsus • Miinus – halvemini üldistatav kui eksperiment Mitteeksperimentaalne andmeanalüüs • Kolm võimalust: – Enne ja pärast mõõtmine, võrdlusgruppe ei ole – Võrdlusgruppide järelmõõtmine – Järelmõõtmine ilma võrdlusgruppideta
1 ! ( x x) 2 f ( x) exp , x 2" 2 2 x kus x on parameeter, mis iseloomustab kõvera laiust ja mis on arvuliselt võrdne standardhälbega. Tõenäosuse tihedusfunktsiooni graafik, mis on saadud eksperimendist leitud keskväärtuse ja standardhälbe asendamisel valemisse 2.2 on kujutatud joonisel 4. Gaussi kõveral vastavad punktidele x x ja x x käänupunktid, s.t. punktid kus kumerus läheb üle nõgususeks. Graafiku alust pindala mõõtes saab näidata, et vahemikku x# x jääb 68,27 % sündmustest. Vahemikku x # 2 x jääb 95,45 % ja vahemikku x # 3 x 99,73 % sündmustest (vt. ka joonis 9).
tõestamaks, et just teatud tegur on uuritava nähtuse esinemise põhjuseks. Kuna tegurid tehakse kindlaks tavaliselt mingi teooria põhjal, on teooriate kontrollimiseks katsed asendamatud, ehhki nad pole aisaks teadmiste hankimise vahendiks psühholoogias. 4.2 Väliuuringud Väliuuringu all mõeldakse laboratooriumist väljaspool toimuvat süstemaatilist teadmiste kogumist, mis tagatakse planeeritud meetodit või aparaati kasutades. Eksperimendist erineb väliuuring selle poolest, et uurija ei saa vabalt reguleerida tingimuste muutumist, vaid peab rahuldama loomulikes tingimustes ilmnevate käitumismuutuste süstemaatilise registreerimisega ja otsima muutuste võimalikke põhjusi. Teamiste üldistatavust püütakse väliuuringutes tugevdada sellega, et uuritav grupp on teatud reeglite järgi (nt: loosimisega) valitud valim suuremast põhigrupist. Tänu valimi
6. Psühholoogi tööeetika ja probleemid Psühhoteraapias on vaja, et klient avaks ennast ravi käigus. Selleks peab nõustaja olema usaldusväärne ja objektiivselt klienti julgustama. Kõike kliendilt kuuldut tuleb hoida saladuses. Psühholoogi eetikakoodeks- 1. Katseisikutele tuleb tagada privaatsus. 2. Uurimustes osalemine peab olema vabatahtlik. 3. Vabatahtlik osalemine peab toimuma informeeritud nõusolekul. 4. Inimesele ei tohi eksperimendist tekkida mingit kestvat häda. Teine eetiline probleem on katsed loomadega. Umbes 7-8% psühholoogilistest uuringutest tehakse loomadega. Küsimus on selles, kas tohib inimeste heaolu pidada loomade omast olulisemaks. Inimeste puhul on eetiline, kui katse on vabatahtlik ega tekita kahju, loomad aga ei suuda enda eest rääkida ja seetõttu pole nad kohe kindlasti vabatahtlikult katses, samuti ei tea me, kas katse tegi loomale psüühilist kahju. 7. Arengupsühholoogia
täiskasv anud f1 suremine haudeperiood s2 b2 munade ellujääv us 17. Ühe populatsiooni näide: Põhimuutujaks on populatsioon väärtusega 10, mida kontrollib sissevool ,,sünnid"=sündivus*populatsioon*(mahutavus-populatsioon), kus on eksperimendist leitud sündivuse määraks 0.0006 ja populatsiooni mahutavuseks määrame nt. 500. mahutav us POP Sy nnid ly liti sy ndiv us Kahe populatsiooni (rööv-ja saakloom) mudel- Põhimuutujateks on röövlooma ja saaklooma populatsioonid. Olgu saaklooma surma ainsaks põhjuseks ärasöömine röövlooma poolt. Määrame kiskjate arvuks 900 ja saakloomade arvuks 9000. Kiskjate
nende ristlõikepindalast, valguskiired muudavad suunda ka vees, erinevad vedelikud auruvad samal temperatuuril erineva kiirusega jne.) Hüpotees võib välja pakkuda võimalusi, mida on vaja nähtuse ilmumiseks või milline võiks olla sõltuvus nähtust iseloomustavate suuruste vahel. 3. Hüpotees on väide, mida tuleb katsetega tõestada või ümber lükata. Kui katse algtingimused on hüpoteesiga kindlaks määratud, siis räägime eksperimendist. Eksperimendiga saadud tulemusi ja arvandmeid tuleb läbi töötada. 4. Andmetöötluse käigus koostatakse tabeleid, tehakse graafikuid ja hinnatakse mõõtmisvigu. Mõõtmisvigade hindamine näitab, kui usaldusväärseks võib eksperimendi arvandmeid pidada ja kas neid sobib järelduste tegemisel kasutada. 5. Kui eksperiment kinnitab hüpoteesi õigsust luuakse selle põhjal nähtusest uusi mudeleid. Loodud mudel kirjeldab reaalsust vaid kinlates fikseeritud tingimustes. Kui
need muudavad magnetvälja märgatavalt tugevamaks. (Nikkel, raud) 2.2.2 Elektrivoolu põhjustatud magnetism Kui elektrivool tekitab magnetvälja, siis peaks magnetvali tekitama ka elektrivoolu. Aastal 1831 üritas inglane M. Faraday [fardi] katses näidata, et magnetvali tekitab elektrivoolu. Eksperimendis olid kohakuti asetatud kaks pooli: ühes liikus elektrivool, mis tekitas magnetvälja, ja teises poolis mõõdeti magnetvälja tekitatud elektrivoolu tugevust. Eksperimendist ilmnes, et teises poolis tekkis vool vaid siis, kui magnetvälja tekitavas poolis lülitati elektrivool sisse või välja. Muutuv magnetvali tekitas elektrivoolu, kuid konstantne magnetvali voolu ei põhjustanud. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektromotoorjõu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuuri läbiv magnetvoog muutub. Kui muutub suletud kontuuri läbiv magnetvoog, siis tekib elektromagnetilise induktsiooni tõttu
andmete töötlemine, analüüs, uurimine, katsed, vaatlus, küsitlus 12. Milles seisnevad peamised empiirilised meetodid ja kuidas neid rakendada? (Prof Talis Bachmanni teksti alusel) Eksperiment- jaguneb laboratoorseks ja loomulikuks. Loomulik on selline, kus eksperimendi osapooled ei tea, et nende peal eksperimenteeritakse. See on lavastatud ning osa võivad võtta mõned sellised inimesed, kes on eksperimendist teadlikud ning käituvad vastavalt instruktsioonidele. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega. Katsed on korraldatud peaaegu identsetes tingimustes. Vaatlus- jaguneb enesevaatluseks ehk introspektsioon ja väliseks vaatluseks ehk ekstrospektsioon. Introspektsioon-vaatleja ja vaadeldav langevad kokku
vältel. 42. Newtoni seadus kehade jahtumise kohta. Näited selle kasutamisest. Newton töötas välja seaduse (Newtoni kehade jahtumise seadus), mille kohaselt kuuma keha jahtumise kiirus on võrdeline keha temperatuuri ja ümbritseva keskkonna temperatuuri vahega, s.t. kus T(t) on keha temperatuur ajal t ning K(t) = K = konstant on ümbritseva keskkonna temperatuur. Konstant λ on leitav eksperimendist. 43. Näiteid DV-i rakendustest. Esimest järku DV-d: • Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine • Kehade jahtumine • Elektriahelad • Keemiliste ainete reaktsioonid Teist järku DV-d: • Harmooniline võnkumine • Vabavõnkumine • Sundvõnkumine
tulemusena kujunenud tegelikkust, mis võrmid inimeste taju ja käitumist. Aschi eksperiment: eksperimendi käigus, mis kujutas endast joonte pikkuste hindamist, paigutati eksperimendi subjektide hulka eksperimendi läbiviija kaastöötajad, kes andsid teadlikult valesid vastuseid. Eksperimendi subjektidest kolm neljandikku mugandusid ja andsid selle tulemusele vähemalt ühel juhul vale vastuse. Vaid üks neljandik jäi truuks oma instinktidele. Sellest eksperimendist kolm faktorit, mis kujundavad konformsust: 1)inimestel on kombeks vähemuses olles moonutada oma taju nii, et väheneks ebakindlus ja inimene saaks end tunda mugavamalt. 2)grupipoolsel survel on kombeks mõjutada hinnanguid niiviisi, et iga inimene hakkab olukorras, kud grupi seisukohad on erinevad tema omades, kahtlema oma seisukohtades. 3)iga inimene võib otsustada grupi seisukohtade kasuks isegi olukordades, kus ta on kindel oma seisukohtade õigsuses. 12
t ühe kõrge elektrontihedusega alana. Kui molekulis on enam kui 1 tsentraalaatom, siis käsitletakse neid üksteisest sõltumatutena. Vabad elekttronpaaris tsentraalaatomi juures mõjutavad molekuli geomeetriat. VSEPRi valem: AXnEm, kus A on keskne aatom, X side(ligandide arv) ja E vaba elektronpaar. Teooria 2 ennustab küll deformatsiooni suunda, kuid mitte ulatust: nurkade tegelikud väärtused saame kas eksperimendist või lahendaades arvutil Schrödingeri võrrandi. (kaustik) 21. Valentssidemete teooria põhimõisted: võrrelge omavahel - ja -sidemeid ning selgitage hübridisatsiooni näidete abil. Valentssidemete teooria kirjeldab sidemete moodustamist kvantmehaanikast lähtudes ja võimaldab põhimõtteliselt arvutada ka energiaid, sidemte pikkusi ja murkasid. Vastavalt kvantmehaanikale saab elektroni paiknemist molekulis kirjeldada vaid tõenäosuslikult
11 T8 T2 1 12 T2 T22 0 13 T9 T21 1 14 T3 T14 0 15 T10 T2 0 16 T11 T3 0 17 T3 T11 0 18 T12 T13 1 19 T13 T14 1 20 T14 T12 0 21 T15 T16 0 22 T16 T15 1 KOKKU 10 Kokku viisime läbi 22 katset, mille ajaline kogupikkus oli 11 tundi. 22-st eksperimendist 10- ne korral valis vastuvõtja õige pildi. 12-ne katse korral valis vastuvõtja vale pildi. Õige pildi valikuga lõppenud eksperimentide protsent kogu eksperimentide hulgast on seega 45,5%, vale valikuga lõppenud eksperimentide protsent aga 54,5%. Joonis : eksperimentide tulemused protsendi järgi Juhusliku tulemuse korral peaks õige valikuga lõppenud eksperimentide protsent kõikide eksperimentide hulgast olema 25%, vale valikuga 75%.
siis kontrollitakse, kuidas mingi kõrvalnähtus just antud nähtust mõjutaks. Eesmärgiks on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment toimub laboris, spetsiaalse aparatuuri abil. Katseisiku tegevus on määratud instruktsiooniga. Ohud ei tohi kahjustada tervist ja olla ohtlik. Tulemused võivad sõltuda katseisiku psüühilisest seisundist või siis somaatilisest seisundist. Loomulik eksperiment toimub nii, et katseisik ei ole eksperimendist teadlik. Eetika koodeksid: · Katseisikule tuleb tagada privaatsus · Uurimuses osalemine peab olema vabatahtlik · Peab toimuma informeeritud nõusolekul · Kaitseisikule ei tohi tekitada kestvat tervisehäda Närvisüsteem Lühendid: · NS närvisüsteem · KNS kesknärvisüsteem · PNS piirdenärvisüsteem Närvisüsteemi ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele.
millega on tegemist. Eesmärk on modelleerida psüühilise tegevuse mõnda külge. - Loomulik eksperiment Ki ei tea, et toimub eksperiment, toimub Ki-le loomulikes tingimustes. - Psühholoogia eksperimendi piirid: - Eksperimenti ei saa kasutada juhul kui on vähimgi kahtlus, et eksperiment võiks mõjuda KI-le halvasti või koguni ohtlik a.la enesehinnang langeb. - Eksperimendist tulenevad järeldused võivad olla muundunud, kuna eksperimendi situatsioon on ääretult ebaloomulik - Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltuda Ki motivatsioonist, psüühilisest seisundist (väsimus, stress, rõõm jms), eskperimentaatori käitumisest (kärsitus jms), Ki somaatilisest seisundist (peavalu, nohu jms) 2) Vaatlus On tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu
2) Uurimustes/ eksperimentides osalemine peab olema vabatahtlik. Samuti peab isikul olema õigus loobuda eksperimendi käigus. 3) Enne kui isik otsustab, kas osaleda uurimuses / katses või mitte, tuleb talle anda selle kohta teavet. Psühholoogid peaksid inimestele rääkima, mida neil tuleb katse käigus teha ja kas selles osalemine võiks neid kuidagi kahjustada. Seega: vabatahtlik osalemine peab põhinema informeeritud nõusolekul. 4) Inimesele ei tohi eksperimendist tuleneda mingisugust kestvat häda. Seetõttu peetakse osa katsete puhul soovitavaks mõni aeg pärast eksperimendi lõppu kontrollida, kas katseisikuga on kõik korras. Käitumist mõjutavad bioloogilised tegurid Närviprotsessid Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS)
Andmeid saab koguda kaht eri viisi: eksperimentaalselt ja loomulikult. Esimesel juhul katseandmeid mõjutatakse soovitavas suunas. Uute toodete ning nende materjalide katsetamist võib läbi viia kahel eri viisil. Näiteks puidust vibu katsetamine maksimaalsete painutamistsüklite uurimiseks viiakse tavaliselt läbi vastavate masinatega, kuna katse võib kesta paarist päevast kuni paarikümne aastani. Statistikaga on võimalik ligikaudsed tulemused saavutada tunduvalt lühema ajaga. Suurest eksperimendist võetakse osa andmeid (valim), mis moodustab küll väikse osa üldkogumist, kuid annab hea ülevaate otsitavate parameetrite oletatavatest suundadest. Andmeid on võimalik koondada ja teha arusaadavamaks kõrvalistele isikutele. Kõige parema ülevaate annavad jaotusgraafik ning histogramm, millelt on võimalik välja lugeda suur osa esmaseid tulemusi. Saadud tulemusi on võimalik kasutada ka hüpoteeside kontrollimiseks. Plastide tootmisel läheb statistikat lisaks saadud materjalide
valusaid tagajärgi. 13. Autori sõnum Autori sõnum võibolla on minu meelest kuidas inimesed üksteist ühiskonnas mõjutavad. Ühiskond hoiab veel niidi otsaga Martinit reaalsuses ja Isebel kes juba on absoluutselt teises maailmas teise mõttelaadiga ei suuda elada üksikult terra incognital ilma kaaslasetta kelleks ta Martinit pidas ja seega sureb üksikusest kui keegi teda ei mõista. Martin aga leiab tuge oma perekonnas ja seega taastub sellest hulgjulgest sotsiaal eksperimendist. Seega on autroi sõnum, et inimeste kohtlemine ja suhtlemine omavahel on suure tähtsusega ühiskonnas arusaada teistest. 14. Kokkuvõte ning põhjendus - kas ja mis ja miks meeldis, ei meeldinud, jäi meelde, tundus uudne vms. Ei meeldinud ikka eriti, algus oli paljutõotav kuid kui need sisemised monoloogid aina tihedamini olid sisaldatud peatükkidesse siis väsisin lõpuks neist ja tegelaste kuradima lapsikust saamatusest nii ära, et lausa vaev oli ennast edasi sundida lugema.
.. Lõplikku vastust ei ole. Kuulaja: Ma ei taha uskuda, et surm on iseenesest ilus. Aga arvan, et iga inimene surma läheduses hakkab võib-olla seda poetiseerima. Ta teeb seda vahest sellepärast, et tal oleks kergem surra. Võib-olla ta saab ka sel momendil aru, et elatud elu on ilus olnud ja tema surma tuleb ilusa elatud elu peegeldus. Mina mõistan niimoodi surma idealiseerimist või surma kaunikspidamist. Nikolai Baturin: Aga sellisel juhul ütlete teie ära eksperimendist. Mina ei taju surma maiselt − mõtlen sellest teisel tasandil. Mul on selline elunägemus. Ma ei samasta ennast oma lõpnud laibaga. Mõtleva, tunnetava ja tundva olendina ma ei saa ennast absoluutselt samastada lõppeva, kooleva loodusega. Vahe on tunnetuses. Berk Vaher: Nikolai Baturinit loomingut on aeg-ajalt kritiseeritud ka humanistlikult positsioonilt: just põhjusel, et ta on mingis mõttes liiga estetiseeritud. Samas on ta humanistlik positsioon väga tugev
mis asus Stanfordi ülikooli psühholoogiahoone keldris. Üliõpilased elasid oma rolli kiiresti sisse. "Valvurid" muutusid sadistlikeks ning "vangid" olid äärmiselt passiivsed ja depressiivsed. Osalejate käitumine viis ohtlike ja psühholoogiliselt kahjustavate olukordadeni. Kolmandik "valvuritest" olid "tõeliselt" sadistlikud. Paljud "vangid" said emotsionaalse trauma; kaks neist lahkusid eksperimendist enne selle lõppu. Eksperment oli kavandatud kahenädalasena, kuid Zimbardo katkestas selle viiendal päeval, sest tema naine veenis teda selle jätkamise ebaeetilisuses, Zimbardo ise oli samuti vangla ülema rolli väga sisse elanud ja ei saanud aru mis on tegelikkus ja mis mitte. 59. Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? Käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme.
fanatiste. UUSAEG E MODERN AGE 17-18 saj. Ingl keel on maailma k. M.Kopenik-poola astronom. Mitte maa, vaid helios on keskpunkt.Teine revolutsioon on: maa pöördub G.Galilei,objektide põhiomadused on matem., geometril.J.Keppler (astronoom)-ellipsi kujutlus-orbiit. I ÕPETUS- Empirism-kogemus on tunnetuse aluseks. Rajaja J.Locke (1632-1704),tabula rasa-puhas leht.In on vabad,võrdsed sünnipäraselt. Võimude lahususe põhimõtted. Backon-empirist.Rääkis eksperimendist kui meetodist- eksperimentaal fil 2 tüüpi: 1)viljarikas suunatud tulemusele(rakendus) 2)valgustusrikas suunatud teadmistele(fondum).Mõtlemise vead e 4 tüüpi iidoleid: 1. sooiidol- kogu iminkogu iidol. Iidola tribus."Eksimine on inimlik".2.Koopa iidol e idola specus.Seotud individuaalse eksimusega."Igaüks saab omamoodi aru". 3-Turuiidol.Seotud keelest ja tekstist valesti arusaamine. 4.Teatri iidol- autoriteedi usaldumisest tulenevad vead. Thomas
Seda tegevuste ahelat nimetataksegi teaduse üldiseks meetodiks. Järeldus on mõtlemise vorm, mille tulemusena saadakse ühest või mitmest omavahel seotud otsustusest uus otsustus. Näiteks: Kõik laululinnud laulavad. Ööbik laulab. Järelikult on ööbik laululind. Järeldusi saab teha kahtviisi: üksikult nähtuselt üldisema suunas (induktsioon) ja üldisemalt nähtuselt üksiku suunas (deduktsioon). Võib ka öelda, et induktiivse lähenemise korral lähtutakse eksperimendist ja jõutakse teooriasse ning deduktiivse lähenemise korral lähtutakse teooriast ja jõutakse eksperimendini, mis peab kontrollima teooria õigsust. Näiteks gaaside seadused: pV = const. , p / T = const. ja V / T = const. avastati katseliselt ja neid ühendades jõuti gaasi oleku võrrandini pV = / m RT. Kuid lähtudes ideaalse gaasi kineetilisest teooriast on võimalik tuletada gaasi oleku võrrand ilma mingite eksperimentideta. Kui võtta selles mõni muutuja konstantseks, saame
12 Antud alapunkti alguses toodud ideaalse gaasi määratlusest erineva võime anda selliselt: gaasid, mis käituvad etteantud protsessis vastavalt seostele (1.23)-(1.25), võib käsitleda ideaalsete gaasidena. Joonis 7. Keha ruumala suurenemine temperatuuri tõusul. Kõikide kehade ruumala-temperatuuri sõltuvust kirjeldavad sirged lõikuvad ühes punktis. Alljärgnevalt uurime, millest tuleneb seos (1.24). Eksperimendist on teada, et temperatuuri tõusul t võrra on gaasi ruumala suurenenud: V =V 0 1 t , (1.26) kus V 0 on etteantud gaasikoguse ruumala temperatuuril T =0O C ning on konstant. Katsed näitavad, et sõltumata gaasi rõhust lõikuvad kõik graafikud V(t) punktis, kus o 1 t=−273,15 C (vt joonis 7)
5 punkti skaalal. Esimene muutuja oli kiirustamine, mis väljendus selles, et erinevatele kõrvalmajja minejatele, kes lamajast möödusid, anti eelnevalt kolm erinevat ajasurvet väljendavat instruktsiooni(kui kiire siis vähem abistajaid). Teine muutuja, mille mõju uuriti, olid inimese aktuaalsed mõtted ehk see, mille inimene parasjagu mõtleb.(ei avaldand) Kolmas muutuja oli osalejate usuline orientatsioon, mida oli eelnevalt testitud. (ei lugend) Üldine järeldus kirjeldatud eksperimendist on see, et kiirustamine pärsib abistamiskäitumist. 30. Isiksusejoonte mõju abistamiskäitumisele Londoni järgi. London (1970) küsitles 27 kristlast, olid inimesed, kes olid peitnud juute natside tagakiusu eest. Intervjuude tulemusena selgus, et „päästjaid“ iseloomustasid kolm tunnust. 1. Seiklusvaim. Need inimesed armastasid võtta riski ja tegeleda raskustega2. Sotsiaalne marginaalsus. Nad tundsid ennast olevat pigem ühiskonna äärealadel kui peavoolus osalejad. 3.
3) Enne, kui isik otsustab kas osaleda või ei, peab tal olema teatav info selle eksperimendi kohta. Psühholoogid peaksid rääkima inimestele, mida nad peaksid eksperimendi käigus tegema ja kas see osalemine võiks neid ka kuidagi kahjustada. See vabatahtlik osalemine peab põhinema informeeritud inimese nõusolekul. · informeeritud nõusolek (passiivne petmine nt uurimise eesmärk jäetakse selgelt välja ütlemata) 4) Lõpetuseks ei tohi eksperimendist tuleneda mingisugust kestvat häda. Seetõttu peetakse osade eksperimentide puhul soovitavaks mõne aja pärast peale eksperimendi lõppemist kontrollida, kas katseisikutega on kõik korras. Uuritav peab olema veendunud, et - uuringu tulemusi ei kasutata tema vastu - uuringu tulemused ei kahjusta teda - uuringu tulemuste konfidentsiaalsus on tagatud (Sommer & Sommer, 2002, viidatud Tomsoni konspekt). Petmine teaduses
kogemusest (ei pea olema isiklik kogemus). Locke KLASSIKALINE RATSIONALISM ld ratio mõistus. Tõsikindel (paratamatus, üldkehtivus) teadmine pärineb mõistusest (lõppkokkuvõttes kogemus ei ole tühine, vaid vahend). Aluseks toonud matemaatika. Platon, Sokrates, Descartes. Tänapäeval ei pooldata enam klassikalist empirismi ja ratsionalismi sest alahindasid mõistust. Tunnetus tänapäeval saab alguse probleemist, mitte vaatlusest või eksperimendist. Popper klassikalise empirismi kriitika. Teadmised põhjendatud tõene uskumus (Aristoteles). 18. Rene Descartes kui Platoni mõtlemissuuna kinnistaja. Ego cogita, ergo sum, res extensa, res cogitans. RENE DESCARTES (1596-1650) Prantsuse filosoof. Vastandus keskajale. Oli teaduses isetegev matemaatik. Oli ratsionalist vähemalt mõned teadmised ei tulene kogemusest, vaid mõistusest endast need on eriti väärtuslikud teadmised (kogemus ainult abiks). Mis on filosoofia?
nende ristlõikepindalast, valguskiired muudavad suunda ka vees, erinevad vedelikud auruvad samal temperatuuril erineva kiirusega jne.) Hüpotees võib välja pakkuda võimalusi, mida on vaja nähtuse ilmumiseks või milline võiks olla sõltuvus nähtust iseloomustavate suuruste vahel. 3. Hüpotees on väide, mida tuleb katsetega tõestada või ümber lükata. Kui katse algtingimused on hüpoteesiga kindlaks määratud, siis räägime eksperimendist. Eksperimendiga saadud tulemusi ja arvandmeid tuleb läbi töötada. 4. Andmetöötluse käigus koostatakse tabeleid, tehakse graafikuid ja hinnatakse mõõtmisvigu. Mõõtmisvigade hindamine näitab, kui usaldusväärseks võib eksperimendi arvandmeid pidada ja kas neid sobib järelduste tegemisel kasutada. 5. Kui eksperiment kinnitab hüpoteesi õigsust luuakse selle põhjal nähtusest uusi mudeleid. Loodud mudel kirjeldab reaalsust vaid kinlates fikseeritud tingimustes. Kui
Miinuseks on aeg, katseisikud kaovad ära või loobuvad, meetod on kallis, tulemus ei pruugi üldse kehtida mujal. *) rist- ehk läbilõike uurimused - uuritakse sarnaseid eri vanuses inimesi. Saab teada ealisi iseärasusi, hetkesituatsiooni. Arengu suunda ja muutuseid teada ei saa. *) üksikjuhtumi analüüs - ühe katseisiku sügavuti uurimine. Uuritakse põhiolemust, miks just nii läks nagu läks. Näiteks metoodikad: *) kliiniline intervjuu - kombinatsioon naturalistlikust vaatlusest, eksperimendist ja sisevaatlusest. *) hinnanguskaala - traditsioonilisest psühholoogiast meetod, kasutatakse enamasti laste puhul. Kujutab endast eksperimenti, mis on suunatud pinnapealse introspektsiooni kiirele väljaselgitamisele. *) test - täpselt kindlaks määratud viisil läbiviidav lühiajaline katse, millega uuriti ja mõõdeti mitmesuguseid võimeid, oskuseid ja omadusi. Üldjuhul peetakse süsteemseks protseduuriks kahe või enama isiku järjestamiseks
· Sooline Dimorfism monogaamsete (ehk ainuabieluliste) lindude toitmiskäitumises, eksperiment must- kärbsenäpiga. On avastatud, et monogaamsete lindude puhul toiduotsimise nissid erinevad sugupoolte vahel ja seetõttu erineb toit ka olemuselt ja saagi suuruselt. Lendavad emased organismid toituvad rohkem puuvõredes, isased õhus olles/õhust. Jälgiti must-kärbsenäpi pesasid kus olid 8 päeva vanused pojad. · Millist tulemust eksperimendist eeldati ja milline oli tegelik tulemus? Eeldati: 1)Et naised toovad rohkem tõuke (kes elavad puudel) kui mehed 2) et karmides tingimustes (kui järeltulijad ohustatud nälga jääma) siis mehed suurendavad tõukude jagamist oma toidust poegadele 3) ja et eelmise punkti tõttu soolised erinevused vähenevad. Tegelik tulemus: 1) leiti, et kui järeltulijad näljased siis mehed jagasidki/korjasidki puudelt rohkem tõuke
Taustsüsteeme, kus kehtib inertsiseadus (Newtoni I seadus), nimetatakse inertsiaalseteks taustasüsteemideks. Newtoni II seadus kiirendus a , millega keha liigub, on võrdeline kehale mõjuva jõuga F ja F pöördvõrdeline selle keha massiga m , st a = . See on eksperimendist saadud seadus, mida m tuletada ei saa. Ettevaatlik tuleb olla teise variandi F = m a sõnastamisega ja hoopis valeks võib F osutuda kolmanda variandi m = sõnastamine, sest keha mass on kindel sõltumatu suurus. a Ülesanded 3.14, 3.19, 3.20, 3.25, 3.26.
Taustsüsteeme, kus kehtib inertsiseadus (Newtoni I seadus), nimetatakse inertsiaalseteks taustasüsteemideks. Newtoni II seadus kiirendus a , millega keha liigub, on võrdeline kehale mõjuva jõuga F ja F pöördvõrdeline selle keha massiga m , st a = . See on eksperimendist saadud seadus, mida m tuletada ei saa. Ettevaatlik tuleb olla teise variandi F = m a sõnastamisega ja hoopis valeks võib F osutuda kolmanda variandi m = sõnastamine, sest keha mass on kindel sõltumatu suurus. a Ülesanded 3.14, 3.19, 3.20, 3.25, 3.26.
Uuritakse päevikuid, taieseid, kirju, loomingut. Käitumise kategooriad Vaatleja mõju (subjektiivsus, tähelepanu kõikumine) Materjali salvestamine, mitu vaatlejat Arhiiviandmetega tutvumine Eksperiment ehk katse – põhjuslik seos – manipulatsioonid kontrollitud tingimustes – vastavalt eksperimendi eesmärgile võib see tegevus olla sihipäraselt organiseeritud ning sellest võivad osa võtta mõned „kunstlikud“ liikmed, st inimesed, kes eksperimendist teavad ja käituvad instruktsiooni kohaselt. – naiivsed katseisikud – peab vältima muutuseid (pinget, kahtlusi), mis katsealustes tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Uurimuse läbiviimine Probleemi märkamine ja määratlemine – tekkeloo selgitamine, algandmete kogumine, vestluste ja konsultatsioonide läbiviimine vastavalt vajadusele. Hüpoteesi püstitamine – uurimisülesanne peab olema konkreetne ja täpne.
jälle aset. ASE akumuleerumine viib teoreetiliselt käitumisele isegi siis, kui signaalärritajad puuduvad (nn. tühikäitumine). 6. Agressiivse käitumise motiveeritus. Agressiivsus koguneb aja jooksul ja seda peab kulutama. Selleks saab ka sporti teha. 7. Tühikäitumise probleem. On hästi teada, et tugeva motivatsiooni korral ja adekvaatsete signaalärritajate puudumisel lülituvad loomad tihti vähemadekvaatsetele ärritajatele. 8. Käitumise ammenduvuse küsimus, näide eksperimendist selgsõuduriga. Niisiis putuka käitumusliku reaktsiooni taastumiseks ei ole vaja tema motoorse tegevuse katkemist, vaid ärrituste katkemist 9. Harjumine ja sensitiseerumine. Kui isik või loom on mõnele ärritajale väga kaua eksposeeritud, siis tekib harjumine. Sensitiseerumine on mõne ärritaja suhtes jälle tundlikuks muutumine. Harjumine käitumusliku reaktsiooni ärritajaspetsiifiline nõrgenemine selle konkreetse ärrituse kestval kordumisel, kui sellele
tõepärasuse hindamine. Lisaks 1901. a Berliini Ülikoolis, mil Stern ja Liszt korraldasid loomuliku eksperimendi loengu vaheajal lavastati vaidlus 2 õpilase vahel, mis lõppes tüliga ning päädis sellega, et üks õpilane võttis püstoli. Seejärel tuli ruumi professor ning katkestas tüli pealtnägijad osalesid tunnistajatena. Analüüsist selgus, et ükski ütlus ja seletus ei olnud vigadeta. Sellest eksperimendist kasvas välja omaette valdkond tunnistajate ütluste analüüs. Moderne kaasaegne õiguspsühholoogia sai just alguse ütluste eksperimentaalsest uurimisest. Tehti ka teisi eksperimentaalseid katseid. 1904. Wertheimeri programmartikel, kus kasutati esimest korda väljendit kuriteokoosseisu psühholoogiline diagnostika kas süüdioleva katsealuse teadvuses on mingisugused kokkupuuted toimepandud kuriteoga? 1921. aastal võeti kasutusele esimene eksperimentaalne polügraaf. Wilhelm Wundt
annaabi.ee 
