Kalade jäätmed : Kas hinnalised resursid või vajavad kõrvaldamist? (0)

Triin Engmann KP41
10. Ülejäägid: Kas hinnalised ressursid või vajab
kõrvaldamist?
1.Sissejuhatus
Ülejäägid koosnevad söömata jäänud kala graanulitest,
fekaalmaterjalist ja erinevatest osakestest ,mis
sisenevad tanki koos veega.
Kala jääke võib iseloomustada kui tahket osa kalafarmi
reoveest.
See kui palju vees on kala jääke sõltub süsteemidest,
mida kasutatakse ,et eraldada tahkeid osasid.
Kasvatatavale kalale antakse graanultoitu ,et tagada
maksimaalne kasv.
Toidud koosnevad toitainetest nagu näiteks lämmastik,
fosfor ja teised elemendid.
· Kala farmide heitvees sisalduvad fosfor ja lämmastik
põhjustavad veekogude eutrofeerumist.
· Kala jääke saab eraldada veest mehaaniliste filtritega või
settekaevudega.
· Seda eraldatakse et vastata tingimustele,mis on ettenähtud
heitveele.
· Samuti eraldatakse seda ringlevast veest ,et säilitada kalade
kasvuks tervislikke tingimusi .
· Kalajäägid võivad sisaldada kahjulikke aineid ,lisaks
kalajäägid ,mis on tulnud soolase veega kalade farmist,
võivad sisaldada suures koguses naatriumit, mis mõjub
ebasoodsalt pinnasele.
2. Füüsilised ja keemilised kalajäätmete omadused
Kalajäätmete keemilised omadused on erinevad ja sõltuvad
töötlemisest , liigist, kalasuurusest,toidust , keskkonnast jne.
On teada, et vikerforelli jäänustes on toitainete sisaldus
sama kui erinevate loomade sõnnikus .Sellest saab
järeldada, et magevee kalajäänuseid saab utiliseerida
sarnaselt kariloomade sõnnikule.
Raskemetallide sisaldus kalajäänustes võib tekitada
probleeme.
Patogeenid ­ Ei ole uurimistööd mis tõestaks,et kalajäätmete
patogeenid levivad põllumajanduslikule maale. Võimalus ,et
need patogeenid leviksid inimesele jääb hüpoteetiliseks.
3. Kalajäätmete agronoomiline kasutus
On tehtud palju eksperimente ,et teha kindlaks
kalajäätmete kasutegur. Nt:
a) Forelli ja kammelja kalajääke kasutati
rohumaadel
b) Forelli kalajäänuseid kasutati tomatite
kasvatamisel.
c) Kammelja kalajääke kasutati suhkrupeedi
kasvatamisel.
Seal kus oli võimalik kasutati samaaegselt
loomset sõnnikut, et võrrelda neid.
Põllumajanduslikud ja majanduslikud
kalajäätmete väärtused.
Eksperimendi tulemused
· Rohumaadel kasutamisel ei ilmnenud probleeme,
kuid kuna lämmastikutase kalajäänustes oli 75% , siis
rohu kasvu kiirus oli aeglane .
· Katse tomatitega näitab et kalajäänused ei avaldanud
negatiivset mõju ,samuti ei olnud märgatavat mõju
tomatikasvule, kui see võib olla ka hilise istutamise ja
kuiva ilma põhjus.
· Kasvuhoonetomatite katse näitab , et neli nädalat
peal istutamist oli taime pikkus kammelja jäänustega
vaid 61% ja forelli jäänustega 81 % , kuid lehma
sõnnikuga kasvatatud taimede kõrgus oli 119%.
· Kammelja kalajäätmete mõju suhkru peedi
kasvule oli ,et vaid 50 % seemnetest idanesid
ja kasvasid taimedeks.
· Need mis kasvasid olid alaarenenud ja neil oli
kaks lehte vähem kui tavaliselt.
· Paistis et suhkrupeet ei kannatanud
kammelja jäänuseid, kui seda pandi koheselt
peale istutamist, kuid hilisemalt ei avaldanud
see taimedele probleeme.
Kokkuvõte eksperimendist
· Kalajäänustel võib olla suur väärtus toitainete
andmisel taimedele.
· Kasutamine peale taime väljatulekut võib olla
kasulik või katastroofiline.
· Tuleb arvestada lehe tüübiga, jäänused
voolavad kiiresti maha lehtedelt mis on
kaetud vahaga ja on saagile kasulikud.
Samas võivad nad tappa tomatid ,millel on
pehememad ja karvasemad lehed.
4. Soovitused kalajäänuste kasutamisel saagi
kasvatamiseks.
1. Tee kindlaks kas on seaduslikke probleeme, mis on
seotud kalajäätmete kasutamisega!
2. Uuri pinnase toitainete taset. Selles võib olla
piisavalt N,P ja K, et toetada saagi kasvu. Sellisel
juhul tuleb kasutada vähem kalajäätmeid!
3. Tee kindlaks ,milliseid toitaineid on vaja, et
kasvatada seda saaki!
4. Tee kindlaks kalajäätmete toitainete sisaldus!
5. Ei tohi jäänuseid ülekasutada!
5. Kalajäätmete karakteristika
· Kalajäätmete karakteristika sõltub kala
liigist, vanusest, söögist ja erinevatest
protseduuridest.
6. Alternatiivsed kasutusvõimalused kalajäätmetele.
· Uuritakse kas paksendatud kalajäätmed kõlbavad toiduks
teistele liikidele.
· On tehtud kindlaks ,et kalajäänused on sobilik toit
krevetile.
· On tehtud ka kindlaks ,et kalajäätmed võivad toota
kõrgkvaliteedilist toitu. (taimed)
· On uuritud kalajäätmete sees kasvavat seent, see
organism toodab palju happeid reoveest.Seda saaks
kasutada käärimisel.
· Fosfori taaskasutamine. Kalajäätmetes on kõrge fosfori
sisaldus. Maailmas on fosfori väärtus tõusnud ,seepärast
on hakatud uurima ,kuidas vabastada kalajäätmetest
fosfor. Swansea Ülikooli teadlased on uurinud kuidas
vabastada fosforit Phfunktsioonina.
· Biogaasi tootmine. On võimalik ,et forelli jäätmetest saaks
toota biogaasi,kui seda saaks paksendada edukalt .On
kahtlusi ,kui sobilikud kalajäänused on biogaasi
tootmiseks, kuna nendes on kõrge soodiumi tase, mis võib
pärssida metaani teket.
· Kõrge kvaliteediline kompost. Kui kalajäätmeid õnnestub
paksendada edukalt nt 25% tahkeid osi ,siis on õige
arvata ,et seda võiks kasutada kompostina, kuid naatrium
on vaja stabiliseerida ja patogeenid on vaja saada ohutule
tasemele.
11. Hinna analüüs
1.Maribrini farm
Heitveesüsteem
Mehaaniline filtreerimine
Projekti jaoks otsutati töödelda vaid osa
farmi heitveest.
Farmi heitvee vool on 300 l/s.
Paigaldati filter koos hoiustamistangiga
ilma farmi tööd segamata. See filter on
ehitatud töötlema 80 l/s.
Edasine tegevus
· Kala jäätmed hoiustatakse tangis,enne järgmist töötlust, mis
hõlmab koagulatsiooni ja flokuleerimist.
· Koagulatsioon on metallsool nagu nt raudkloriid. Seda
pumbatakse otse hoiustamistanki. Ja selle protsessi käigus
tõmmatakse osakesed üksteise vastu positiivsete ja
negatiivsete laengutega.
· Flokulendid süsitakse otse torru mis kannab koguleeritud
kalajäätmeid järgmisesse töötlusmasinasse.Flokulent kogub
osakesed kokku.Need on tihedamad ja settivad kiiremini.
· Maribrinis saadi kõige paremad tulemused kasutades 1 ml 13 %
FeCl3 lahust kogulandina ja 2 ml 1:100le polümeeri
DREWFLOC 2488.
· Edasi läheb see filtrisse kus võetakse tahked osad välja.
Selle süsteemi hind :
Filter koos hoiustamistangiga 19 000
Elektritööd, torud ,ehitus 5000
Rihmfilter koos tangiga , koos pumpadega 30000
KOKKU : 54 000
Aastas läheb süsteemi töös hoidmise peale:
Kulumine 6750
Hooldus 1620
Personal 5100
Elekter 800
Kogualatsioon ja flokulatsioon 1550
KOKKU : 15 820
: 15 820
Kala tootlikkus
· Filter töötleb 1/3 kalafarmi heitveest.
· 3 projekti aasta jooksul tootlikkus vähenes kuna
juhataja otsustas turustada kala suuremas suuruses
(kala raskem).
· Selle asemel et müüa kala 350g ­sena , müüb farm
kala 1,3 kgsena.
· Tootlikkus periood on pikenenud 4le aastale, kui
keskmine müügihind on kõrgem (8,7 /kg [136
eek/kg]) ja on vähem konkurentsi.
Kokkuvõte
· Veetöötlus annab aastas meriahvenlastelt ja
merikogerlastelt 3050 kg jäätmeid päevas , mis
sisaldab 1520 % kuiva ainet. Süsteemi tööshoidmise
hind on 0,26 kg kohta, või 3 % müügi hinnast.
· See ei ole piisav,kuid see süsteem on muutnud
reovee peaaegu nagu uueks veeks ja kalafarm võiks
suurendada oma tootlikkust.
· Katsetused andsid paljulubavaid tulemusi, kuid ei ole
veel jõudnud punkti, et oleks võimalik tasuta
jäätmetest lahtisaamine.
2. Murgat`i farm
Heitveesüsteem
Mehaaniline filtratsioon
· Kolm filtrit oli paigaldatud juba enne projekti algust.
· Esimene töötleb vett eelkasvatus sektsioonist välja.
Teine ja kolmas on paigutatud kasavatamis sektorist
väljamineva vee töötlemiseks.
· Vesi mis tuleb filtritest läheb läbi kitsenevatest
koonustest. Sealt edasi pumbatakse kalajäätmed
silosse,kus see settib edasi.
Kalajäätmeid hoiustatakse 612 kuud ja
kohalikud farmerid kasutavad seda
väetisena ja analüüsid näitavad ,et
sellel on kõrge väetise toime.
Süsteemi maksumus
Trummel filter 45 000
Ehitus, elektritööd, torustik 15 000
Koonused ja silo 5000
Märgalad ,tiigid 21 000
KOKKU 86 000
Aastased kulutused:
Kulumine 10 750
Hooldus 2580
Personal 6400
Elekter 1780
Märgalad 400
KOKKU: 21 910
Kala tootlikkus
Farm toodab umbes 600 t
jõeforelli,pruunforelli, vikerforelli,artika
paaliat aastas. Keskmine müügi hind on
3,96 kg(62 eek/kg) kohta.
Kokkuvõte
· Kogu programm tootis kolm kuupmeetrit
jäätmeid päevas, mis sisaldab 93 %
vett.
· See teeb kala hinnast 0,9 % .
3. Hojhoy farm
Reovee töötlemise süsteem
Mehaaniline filtratsioon
Kalafarm töötab poolsuletud süsteemina. Kasutades
umbes 15 l/s jõevett.
Farm toodab aastas umbes 100 t vikerforelli.
Sama kogus vett, millest on eraldatud tahked ained
pöördub tagasi jõkke. Tankidest väljaminev vesi läbib
kahte trummelfiltrit ja lõpuks läheb läbi bioloogilise
filtri ,mis püüab kinni osakesed mis on läbi läinud
trummelfiltrist.
· Iga trummelfilter ja iga biofilter toodab
sekundis umbes 0,4 l jäätmeid.
· Edasi liiguvad jäätmed läbi kahe tangi ja
bioloogilise filtri ja läheb settetanki, kus
see saavutab kontsentratsiooni 23 g /l
kohta.
· Viimaks pumbatakse see jäätmetiiki.
Süsteemi maksumus
Muudatused mis on tehtud drummelfiltritele 10 000
Sõela konsentratsioon 27 000
Lisa õhutamissüsteem 19 000
Biofilter 6000
Ehitustööd 3000
KOKKU: 65 000
Aastased kulutused:
Kulumine 6500
Hooldus 1950
Personal 3900
Elekter 375
KOKKU: 12 725
Kala tootmine
Selle süsteemiga kalafarm toodab 120 t
forelli , müügihinnaga 2,2 /kg( 34
eek/kg) .
Kokkuvõte
Süsteemi maksumus moodustab 4,8 %
kala müügihinnast.
Heitvee töötlemise maksumus üldkokkuvõte
· Heitvee töötlemise maksumus varieerub farmide
vahel ja on seotud kohalike oludega. Näiteks liigid ,
kasutuses olev süsteem, olemasolev maaala ja
valitud tehnikad.
· Kõik farmid peavad kõigepealt arvestama:
Mis saab lõpuks kala jäätmete lõppproduktist?
Millist rõhku pannakse keskkonna kasule?
Kas vee töötlus on vajalik , et farm toimiks? jne
Viimasena kuid mitte vähem tähtsana farmerid vajavad
ökonoomilist ja tehnilist toetust ,et võtta kasutusele
reovee töötlemissüsteem.
12. Tuleviku arendus ja trendid
· Kuna maailma populatsioon ja majandus kasvavad ,
on vesi muutumas haruldaseks mugavuseks.
· Kalafarme tekib kõikjale üle Euroopa ja nad on
suured magevee ja merevee kasutajad.
· Akvakultuurid ja loomakasvatused toodavad palju
reovett, mis võib hävitada keskkondasid ,kuhu see
suunatakse.
· Euroopa Liit on seetõttu hakanud propageerima
reovee efektiivset töötlemist .
Farmi tasandil on kolm strateegiat, et parandada vee
kvaliteeti:
1. Parandada farmi juhtimist
2. Heitvee töötlemine
3. Vee korduvkasutamine
· Heitvee mehaaniline filtreerimine on võetud
kasutusele farmides. Tuleb teha arendustööd, et
parandada filtrite efektiivsust.
· Palju lubavad tulemused märgaladelt paneb aluse
edasistele uurimis töödele. On vaja antud
protsesse paremini mõista, et optimeerida
märgalade kasutamist.
· Aasta aegade vaheldumisega seotud protsesside
muutusega seoses on vaja teha veel
uurimustööd,et selgitada välja põhjused.
Osalise vee kasutamise jaoks on hetkel kaks
töötlemismeetodit :
1. Jooksvad filtrid väiksema veevoolu jaoks
2. Biofiltrid suure veevoolu jaoks
· On vaja välja töötada parem jäägi paksendamine,
stabiliseerimine , hoiustamine ,et see muutuks
hinna suhtes efektiivsemaks. Et seda kasutada
pinnase väetisena.
· Enamike süsteemide meetodid ei ole
majanduslikust aspektist hästi dokumenteeritud
kuni praeguse ajani!
· On valdkond ,kus on saadaval usaldusväärsed
andmed, et farmerid saaksid teha oma otsuseid.
· Heitvee ümbertöötlemine tekitab palju
väljakutseid .
Akvakultuuri tööstus on veel noor ja selle
ehitusvaldkond on veelgi noorem!
· Progressi kiirus on olnud kiire ja edasiste
investeeringutega õigetesse uuringutesse on
võimalik see progress säilitada.
Looduse säilitamine on võimalik vaid tänu
paranenud tehnoloogiale ,see on valdkond
,kus avalike fondi investeeringud võimaldavad
keskkonnasõbralikumat akvakultuuri.
Tänan kuulamast!