Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsikaline maailmapilt (0)

1 HALB
Punktid
Füüsikaline maailmapilt
Rain Berezin
TTG
12A
Füüsika
Loodusteadus, mis täpisteaduslike
meetoditega uurib mateeria põhivormide
liikumist ja vastastikmõjusid.
Eesmärk: Välja selgitada loodusseadusi ja
tõlkida need füüsika keele abil inimesele
arusaadavasse keelde.
Füüsika keel
Spetsiifilinekeel, mida iseloomustab:
terminite ühetähenduslikkus
füüsikaliste lausete kirjutamine eriterminite abil
objektide või mõistete vaheliste suhete
kajastamine
kasutatakse kindla tähendusega märkide
süsteemi ja nende kombineerimise reeglistikku
Füüsikaline suurus
Füüsikalist suurust saab mõõta, tal on
arvväärtus
Füüsikalisel suurusel on mõõtühik
Igal füüsikalisel suurusel on oma tähis
Füüsikaline suurus on arvväärtuse ja mõõtühiku
korrutis.
S.t näitab mitu korda on mõõdetav (keha, objekt
jm) väiksem või suurem mõõtühikust.
Mõõtühikud on kontrollitavad spetsiaalsete
etalonidega.
Etalon
Seade mõõtühiku reprodutseerimiseks,
säilitamiseks ja töömõõtevahenditele
ülekandmiseks.
SI ­süsteem
Ühikud kõik kümnekordsed
Näited:
1 meeter ­ plaatinast varras ­ arhiivimeeter
1 kg ­ plaatina ja iriidiumi sulamist silinder ...
Mateeria
(Ld materia ­ aine)
Filosoofia kategooria, teadvusest
sõltumatult eksisteeriv objektiivne
reaalsus, varem samastati ainega.
Mateeria on sama, mis loodus, põhivormid
Aine ja väli.
Aine ­ see millest kõik kehad koosnevad
Väli ­ see, mille abil üks keha teist mõjutab
Mateeria põhiomadus
Liikumine ehk muutumine
Mehaaniline liikumine ­ asukoha
muutumine ruumis ja ajas
Keemilised reaktsioonid ­ rakkude teke ja
surm (evolutsioon)
Aine olekumuutused ­ faasisiirded
(temperatuuri ja rõhu toimel)
Vastastikmõjud
Gravitatsiooniline
­kõik kehad
Elektromagnetiline ­laetud kehad
Tugev (prooton ja neutron)
Nõrk (elementaarosakesed)
Elementaarosakesed
Väikseimad aine ja välja osakesed
Eristatakse:
Fundamentaalosakesed ­ peetakse
jagamatuteks, (ilma sisestruktuurita)
Jagunevad:
Mateeriaosakesed --aine algosakesed
Vaheosakesed ­ vastastikmõjusid vahendavad
osakesed
Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosake
(laengud vastupidise märgiga)
Elementaarlaeng 1e = 1,6 · 10 ¯¹
Mudel
Originaali ligilähedane koopia,
loodusnähtuste seletamiseks
Põhjused, miks kasutatakse mudeleid:
Vt lk .....
Mõõtmine
Otsemõõtmine ­ tulemus saadakse
vahetult mõõteriista skaalalt.
Kaudmõõtmine ­ otsemõõdetud
tulemustest arvutuste abil.
Mõõtmistega kaasneb alati mõõteviga
Erand ­ loendamine heades
vaatlustingimustes
Mõõtemääramatus
Tekkepõhjused = mõõtevea allikad:
mõõteriist
mõõtmisprotseduur
lugemisviga ­ mõõtja ebatäpsus
parallaks ­nurk 2 erinevast kohast 1 punkti sihitud vaatekiirte vahel
häireviga ­ el väljad, vibratsioon, kõrvaline valgus
lähteviga ­ kasutatavate konstantide täpsus
metoodiline viga ­ meetodiebatäiuslikkus, arvutuste ligikaudsus
objekt ­ keskkonnatingimuste muutumisest ajas tingitud:
soojuspaisumine
aurustumine
kondenseerumine
Fundamentaalkonstandid
Kvantitatiivsedsuurused, mis
iseloomustavad mateeriat ja
vastastikmõjusid.
Võrdetegurid ­ seosvad loodust ja füüsika
võrrandeid. Vt lk 11
Kirjeldavad konkreetseid mateeria
avaldumisvorme ja nendevahelisi seoseid
konkreetseid füüsikalisi suurusi nt
murdumisnäitaja, aine tihedus jm
Jäävusseadused
Kirjeldavad nähtuste vahelisi põhjuslikke
seoseid, mis toimivad alati, igas olukorras, kuid
mille algpõhjust ei osata seletada.
Seadustel on alati rakendusprintsiibid.
Seaduse avastamise eelduseks on printsiip, mis
ise on liiga üldine, et selle põhjal saaks
konkreetseid nähtusi ette näha või esile kutsuda.
Nt energia, impulsi, laengu jäävuse seadused
ehk printsiibid.
Definitsioonid
Seaduse kvalitatiivset esitust nimetatakse
seaduspärasuseks.
Seadusele vastab alati mingi
matemaatiline kirje (valem)
seaduspärasusele mitte.
Reegel = eeskiri, mis määrab ära
füüsikaliste suuruste vahelised seosed.
Teooria ­seadustele tuginedes
ülesehitatud seletused looduse
toimimisest, mis pole lõplikult kinnitust
leidnud.
Looduse uurimise meetodid
Püstita probleem!
Koosta hüpotees = varasematele teadmistele
tuginev oletatav probleemi lahendus.
Teosta katseline (mõtteline katse, loogiline
arutlus, matemaatiline arvutus vms) hüpoteesi
kontroll!
Sõnasta ja vormista järeldus!
Kasuta diagramme!
Korduvalt kinnitust leidnud hüpotees on seadus.
Teaduslik meetod
Induktsioon ­ üksikult nähtuselt üldisema
suunas ­ lähtutakse eksperimendist ja
liigutakse teooriasse.
Deduktsioon ­ üldisemalt nähtuselt üksiku
suunas ­lähtutakse teooriast ja jõutakse
eksperimendini, mis paneb kontrollima
teooria õigsust.
Tänan tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Füüsikaline maailmapilt #1 Füüsikaline maailmapilt #2 Füüsikaline maailmapilt #3 Füüsikaline maailmapilt #4 Füüsikaline maailmapilt #5 Füüsikaline maailmapilt #6 Füüsikaline maailmapilt #7 Füüsikaline maailmapilt #8 Füüsikaline maailmapilt #9 Füüsikaline maailmapilt #10 Füüsikaline maailmapilt #11 Füüsikaline maailmapilt #12 Füüsikaline maailmapilt #13 Füüsikaline maailmapilt #14 Füüsikaline maailmapilt #15 Füüsikaline maailmapilt #16 Füüsikaline maailmapilt #17 Füüsikaline maailmapilt #18 Füüsikaline maailmapilt #19 Füüsikaline maailmapilt #20 Füüsikaline maailmapilt #21 Füüsikaline maailmapilt #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cermedes Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Füüsikaline maailmapilt-I osa
54
doc

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

.............................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt................................................................................15 2.Füüsika uurimismeetodid......................................................................................18 2.1.Teaduse üldine meetod...................................................................................18 2.2.Seletamine......................................................................................................19 2.3.Tõestamine..............................

Füüsika
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED
240
ppt

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED

oletus ehk hüpotees. Seda (hüpoteesi) kontrollitakse ja tehakse järeldus hüpoteesi õigsuse kohta. • Milline on täppisteaduslik meetod? • See on teaduse meetod, mis kasutab: • idealiseeritud objekte; • võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; • maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; • ühetähenduslikku keelt – füüsika keelt; • idealiseeritud nähtuste matemaatilist kirjeldamist . • Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. • Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. • Maailmapildi kujunemisel (või kujundamisel) on suureks raskuseks see, et füüsika seadused formuleeritakse ideaalsete objektide jaoks, aga rakendatakse reaalsetele objektidele.

Füüsika
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED
120
ppt

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED

Seda (hüpoteesi) kontrollitakse ja tehakse järeldus hüpoteesi õigsuse kohta. Reemo Voltri · Milline on täppisteaduslik meetod? · See on teaduse meetod, mis kasutab: · idealiseeritud objekte; · võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; · maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; · ühetähenduslikku keelt ­ füüsika keelt; · idealiseeritud nähtuste matemaatilist kirjeldamist . Reemo Voltri · Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. · Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. · Maailmapildi kujunemisel (või kujundamisel) on suureks raskuseks see, et füüsika seadused formuleeritakse ideaalsete objektide jaoks, aga rakendatakse reaalsetele

Füüsika
Füüsika valemid mõisted
13
doc

Füüsika valemid mõisted

erilised tunnused: terminite ühetähenduslikkus, füüsikaliste lausete kirjutamine eriterminite abil, objektide või mõistete vaheliste suhete kajastamine. Selleks kasutatakse kindla tähendusega märkide süsteemi ja märkide kombineerimise reeglistikku. Füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika ei seleta, vaid kirjeldab loodust. Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. Füüsikalise maailmapildi aluseks on printsiibid ehk jäävusseadused. Need on põhjuslikud seosed nähtuste vahel, mis toimivad alati, kuid mille algpõhjus pole teada.

Füüsika
Sissejuhatus füüsikasse-Kulgliikumise kinemaatika
150
pptx

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

matemaatikat. • Pole liialdus öelda, et füüsika uurib looduse põhivorme (ainet ja välja) täppisteaduslike meetoditega. • Füüsika käsitleb füüsikalisi objekte. Üldiselt on objekt see ese või nähtus, millega meie (inimesed) parajasti tegeleme. • Füüsikalisteks objektideks on eelkõige esemed (füüsikas öeldakse – kehad) ja kõige üldisemad looduse nähtused (sulamine, aurustumine, laetud kehade tõmbumine või tõukumine jne). • Füüsikaline mudel rõhutab loodusobjekti neid omadusi, mis on olulised kirjeldatavas olukorras. Füüsikalised Suurused • Füüsika kasutab erilist keelt, milles esinevad väga kindla tähendusega sõnad ning märgid – füüsikalised suurused, nende mõõtühikud ja nii suuruste kui ka mõõtühikute tähised. Füüsikalised suurused ja mõõtühikud moodustavad süsteemi, milles mõned suurused ja ühikud on valitud vastavalt põhisuurusteks ja põhiühikuteks

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne
Põhivara füüsikas
29
doc

Põhivara füüsikas

Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile elusolenditele). Hinge olemasolu tähendab osalemist ainevahetuses omaette subjektina (tähendab hingamist ­ siit ka nimetus). Hing on liigi-info. Seega on hing kui elujõud olemas ka loomadel. Vaim on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane vaid antud indiviidile. Vaimu olemasolust tuleneb indiviidi vajadus maailmapildi järele. Samas on maailmapilt inimvaimu osa. Vaim on indiviidi-info. "Jehoova...käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim" (Iiob 12. 9-10) Aistingulise info saamine: maailmas leiab aset sündmus, vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegel- dav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju

Füüsika
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus

Füüsika
Füüsika meie ümber
31
pdf

Füüsika meie ümber

Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun