Altruism - sotsiaalpsühholoogia (0)

Altruism
Altruism on kõige lihtsamalt öeldes täielikult isetu käitumine ehk vastand egoismile. Pikemalt lahti kirjutades võib altruismi defineerida kui käitumisakti, kus tegutseja aitab teisi ilma enda hüvedeta mitte midagi vastu saades. ( Hayes , 2002) Altruismi mõiste tõi “altruisme” mõistes filosoofiasse ja edasi sotsiaalpsühholoogiasse prantsuse filosoof Auguste Comte 19. sajandi algul sõnast “autrui”, mis prantsuse keeles tähendab “teised” ( Meos , 2000).
Minnes filosoofia pealt sotsiaalpsühholoogi juurse, siis altruistlikut täitumist on tänaseks uuritud üsna palju. Üheks kuulsamaks eksperimendiks on Darley ja Lanane poolt korraldatud uuring 1970. aastal, mida kirjeldab ka meie õpik. Selles eksperimendis lähenesid näitlejad suvalistele inimestele tänavatel ja küsisid endale kümmet senti raha ilma midagi vastu andmata. Sellest uuringust selgus, et kolmandik inimestest oli valmis kümmet senti niisama loovutama ilma igasuguse põhjenduseta. Samas, kui näitlejad tõid välja selged põhjused, miks neil raha on vaja (näiteks – “vajan raha helistamiseks” või “mu rahakott varastati ära”) olid inimesed abivalmivamad ning raha anti 64%-70% juhtudest, olenevalt põhjuse mõjususest. (Hayes, 2002). Nii selgus Darley ja Lanane eksperimendist, et isetut käitumist eksisteerib, kuid inimesed on suurema tõenäosusega valmis isetult käituma, kui teavad, et nende isekust ei kasutata ära ja see akt aitab päriselt teist inimest.
Kuid altruismi saab kirjeldada ka selles tähenduses, kus akt mitte ainult ei anna teisele inimesele midagi juurde, vaid ei võta inimeselt ka midagi ära ehk ei pane teist inimest potentsiaalselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, kus ta oli enne. Näiteks võib inimene nähes teemärki hoiatusega “kool” võtta kiirust madalamaks ja olla tähelepanelikum, mitte selleks, et anda midagi koolilastele juurde, kes seal läheduses kõnnivad, vaid eesmärgiga mitte vigastada neid. (Kraut, Richard , 2018 )
Siit kahest näitest juba edasi minnes, näeme, et altruistlike käitumisi vaadates saab eristada käitumise skaalat , ehk välja tuua tugeva ja nõrga altruismi. Nõrgaks altruismiks saab pidada viimast näidet, kus inimese käitumine on motiveeritud kasvõi osaliselt sellest, et see käitumine tooks midagi head teistele või ei võtaks teise heaolu ära, ilma ise oma heaolu ära andmata. Tugev altruism on teise heaolu tõstmine enda heaolu peale üldse mõtlemata, ehk see võib kahjustada, kuid ei pruugi. Tugev altruism on täielikult motiveeritud teise heaolu tõstmisest.
Altruismi kirjelduse juures tuleb mängu empaatia ja empaatiavõime. Empaatiavõime aitab inimestel seada end teise inimese vaatepunkti ja tunda neile kaasa ehk tunnetada nende valupunkte justkui ka ise. Suure empaatiavõimega inimesed seetõttu soovivadki tihedamini teisi inimesi aidata, sest valu, mis nad teistes näevad, teeb ka neile valu. (DeLamater & Myers , 2011). Suure empaativõimega inimesed näivad seetõttu justkui soojad ja hoolivad. Sotsiaalset bioloogiat uurivad sotsiobioloogid usuvad, et altruisltikud aktid ja empaatia leiavad aset, kuna nii on lihtsam kolooniat hoida (näitena sipelgad koloonias) ja aitavad indiviidil hoida geenide jätkumist. Inimesi taoline geneetiline determinism mõjutab väidetavalt vähem, kuid ühiskonna hoidmise juures kindlast on sel koht. (Hayes, 2002)
Küsimuse juures, kas altruism eksisteerib ning kui eksisteerib, kas see leiab aset ka kõige puhtamal kujul, kus sellest aktist võidab vaid “saaja” pool, tuleb pilti altruismi suurim skeptik , milleks on psühholoogilise egoismi doktriin . Psühholoogiline egoism küll nõustub, et inimesed otsivad olukordi , mis annavad kasu teistele mitte endale, kuid vaid selles tähenduses, kus teiste kasu esiletoomine toob kasu lõpp-produktina ka endale. Või selle nõrgemas tähenduses, vähemalt üks motivaatoritest akti sooritamisest on inimesel alati egoistlik – näiteks “kool” sildi juures kiiruse alandamine on motiveeritud ka sellest, et ei taheta trahvi saada või kellegi alla ajamine teeb mõlgi autole . (Kraut, Richard, 2018) Psühholoogilise egoismile näib samas kõik aktid kui tahtmised või vajadused, mis töötavad sama printsiibi all nagu nälg. Sellele saab samas vastata altruismi poolt ema-lapse näidetega, kus ema sureb last ilmale tuues või nälgib, et last toita või seab teda kaitstes kolmandate osapoolte eest enda elu ohtu.

• Hayes, N., 2002. Sotsiaalpsühholoogia alused. Külim.
  
• Meos, I. Kaasaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000, lk 30–37.
  
• https://www.verywellmind.com/what-is-altruism-2794828 - Cherry, K. (09.06.2018). Altruism: Why We Risk Our Own Well-Being to Help Others.
  
• Myers, David G., 2013. Social Psychology. 11th ed McGraw-Hill,Inc.
  
• https://plato.stanford.edu/archives/spr2018/entries/altruis m - Kraut, Richard, "Altruism", The Stanford Encyclopedia of Philosophy  (Spring 2018 Edition), Edward N. Zalta (ed.)