50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kartpall
Õppematerjali autor
Matemaatiline modelleerimine inseneridele (4 EAP) TE.0933 [email protected] Õppeaines käsitletavad teemad on: 1. Mudelite liigid ja modelleerimise käsitlused. 2. Tutvumine programmipakettiga SCILAB. 3. Maatriksid ja lineaarvõrrandisüsteemid (rakendused). Võrrandid ja võrrandisüsteemid ning nende lahendamine. 4. Funktsioonide lähendamine. 5. Polünoomidega interpoleerimine. 6. Harilikud diferentsiaalvõrrandid, osatuletistega diferentsiaalvõrrandid, nende ligikaudse lahendamise meetodid. 7. Numbrilised meetodid. Simulatsioonid ja numbrilised eksperimendid. 8. Optimaalse juhtimise teooria elemendid.
süsteemide efektiivsuse analüüs ning efektiivsete süsteemide süntees. Süsteemanalüüs on kunst anda halbu vastuseid nendele küsimustele, millele muul moel antakse veelgi halvemaid vastuseid. Selle aluseks on süsteemne lähenemisviis, mille all mõeldakse keerukate süsteemi kompleksse analüüsi metoodikat. Probleemide lahendamise üldine skeem: 1 ülesande otstarbekohane püstitamine 2 matemaatilise mudeli koostamine ja selle adekvaatsuse kontroll 3 lahendi leidmine mudelil 4 lahendi sobivuse kontroll 5 lahendi realiseerimine (elluviimine) Seejuures tuleb tähele panna, et: · Püstitage ülesanne õigesti valesti püstitatud ülesande alusel ei ole võimalik saada õiget lahendust. Ülesande püstitamisel leidke vastused küsimustele: Mis on eesmärgiks? Mis on otstarbeks? Mis on antud? Millised on ülesande tingimused?
Käitmisvõrrandid kujutavad endast tavalisi regressioonivõrrandeid. Nende võrrandite iseärasuseks on asjaolu, et nad toimivad üheaegselt. Selleks, et omada paremat ülevaadet mudelis osalevate muutujate osast ökonomeetrilises mudelis, liigitatakse muutujad kahte liiki: endogeensed ja eksogeensed muutujad. Endogeensed -;mudeli abil määratavad muutujad, st. nende väärtus muutub modelleerimise käigus.Eksogeensed- mille väärtus ei muutu modelleerimise käigus, st. nad on antud mudeli seisukohalt sõna otseses mõttes sõltumatud muutujad.Meetod seisneb selles, et esimese astmes leitakse käitumisvõrrandite parameetridtavalise vähimruutude meetodi abil.. Seejuures sõltumatute muutujatena osalevad ainult eksogeensed muutujad ning sõltumatute muutujatena võib kasutada ka lisamuutujaid, mis ökonomeetrilises mudelis ei osale.Saadud võrrandite järgi arvutatakse arvutuslikud või teoreetilised endogeensete muutujate väärtused.
Ökoduktid – rohesillad, et loomad saaksid liikuda ohutult üle teen. Maastike muutumine põhjustab elupaikade pindala vähenemist ja killustumist. Inimtekkelised muutused on organismidele sageli rängemad kui looduslikud. Seos elupaiga hulga ning populatsiooni elujõulisuse ja tiheduse vahel ei ole lineaarne, esineb väljasuremisekünnis, väljasuremisvõlg ja kuhjumisefekt. Väljasuremisvõlga on võimalik vähendada elupaiku taastades. KAITSEALADE PLANEERIMISE ALUSED Kaitseala planeerimise algetapid: Üldterritoorium Osapooled Looduslik ja sotsiaalne kontekst EESMÄRGID Põhieesmärk – tavaliselt säilitada elussüsteemide ja ökoloogiliste protsesside mitmekesisust, mis võib inimtegevuse mõjul hävida. Selleks peavad kaitsealad sisaldama piirkonna elurikkust esinduslikult ning vältima ohtusid elurikkuse püsimisele. Kaitsealad oma
Ökoduktid – rohesillad, et loomad saaksid liikuda ohutult üle teen. Maastike muutumine põhjustab elupaikade pindala vähenemist ja killustumist. Inimtekkelised muutused on organismidele sageli rängemad kui looduslikud. Seos elupaiga hulga ning populatsiooni elujõulisuse ja tiheduse vahel ei ole lineaarne, esineb väljasuremisekünnis, väljasuremisvõlg ja kuhjumisefekt. Väljasuremisvõlga on võimalik vähendada elupaiku taastades. KAITSEALADE PLANEERIMISE ALUSED Kaitseala planeerimise algetapid: Üldterritoorium Osapooled Looduslik ja sotsiaalne kontekst EESMÄRGID Põhieesmärk – tavaliselt säilitada elussüsteemide ja ökoloogiliste protsesside mitmekesisust, mis võib inimtegevuse mõjul hävida. Selleks peavad kaitsealad sisaldama piirkonna elurikkust esinduslikult ning vältima ohtusid elurikkuse püsimisele. Kaitsealad oma
toimivate füüsikaliste või muu päritoluga protsesside seaduspärasuste alusel koostatud matemaatiliste seoste (võrrandite) kogum, mis orienteeritud süsteemi puhul seob oleku- ja väljundmuutujaid sõltumatute sisendmuutujatega, võimaldades arvutada süsteemis toimuvaid ajalisi protsesse. Enamasti matemaatiline mudel esitatakse süsteemi ja ülekande iseloomule sobivas kokkuleppeliselt standardses vormis. Matemaatilise mudeli kirjeldamiseks tuleb iga muutuja jaoks valida sobiv mõõtühik, mille kaudu saadakse nii muutujate kui ka parameetrite arvulised väärtused. Vatavate füüsikaliste suuruste põhiühikute kasutamine pole vajalik, oluline on vaid võrrandites kasutatavate muutujate ühikute kooskõla. Süsteemi matemaatilised mudelid võimaldavad loodava süsteemi omadusi nii teoreetiliselt kui ka arvutuslikult uurida.
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsi
konkreetsetsest sisust ja annab meetodid nendele nähtustele mõjuvate juhuslike mõjude kvantitatiivseks hindamiseks. Juhuslikkusel põhinev lähenemine nõuab erilisi meetodeid, mida võimaldab tõenäosusteooria. Matemaatiline statistika on matemaatika osa, mis uurib statistiliste andmete kogumise, süstematiseerimise, töötlemise ja statistiliste järelduste tegemise meetodeid. Matemaatilise statistika eesmärgiks on statistiliste seaduspärasuste avastamine ja kirjeldamine. 2. Defineerige sündmuste algebra. Tooge vähemalt 2 sündmuste algebra mittetriviaalset näidet Sündmuste algebra koos tema määratud tõenäosusmõõduga moodustavad tõenäosusruumi. Mõnikord on kasulik sündmuste sigma-algebrast mõelda ka kui informatsioonist selle kohta, millistesse Ω alamhulkadesse kuulumist suudab vaateleja temale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid