Rahvus Sakslane Tegevusal Füüsika a Tuntumad Röntgenikiirte avastamine tööd Autasud Nobeli füüsikaauhind (1901) Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford tuntud ka kui lord Rutherford (30. august 1871 19. oktoober 1937) oli Uus- Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks Ernest tuumafüüsika isana Rutherford Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga (Geigeri- Marsdeni eksperiment) aatomituuma mõõtmed 30. august Sünniaeg 1871 Sünnikoht Brightwater 19. oktoober Surnud 1937 (66- aastaselt) Surmakoht Cambridge Kodakondsus Suurbritannia Tegevusala füüsika, keemia Faktid Rumfordi medal (1905) Nobeli
tunnustavad siiski teadusteooriat Õige vastus Kohalik elanik juhatas mulle kogemata valesti teed ning raudteejaama asemel sattusin ma hoopis kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades? Vali üks: c. Ta eksis, kuid ei valetanud Õige vastus! Kas vaatlus või eksperiment võiksid Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") ümber lükata eukleidilise geomeetria? 1) Ei, sest ühegi vaatluse või eksperimendiga ei saa kontrollida ainuüksi eukleidilist geomeetriat alati kaasatakse lisaoletusi maailma kohta (nt materjalide omadust kohta). Carl Gustav Hempel i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") 1) saab deduktiivse arutluse teel välja selgitada ainult selle informatsiooni, mis eeldustes juba varjatud kujul sisaldus Mis liiki lausetel on tõeväärtus? 1) Tõeväärtus on igal tunnetuslikult mõttekal lausel
Ernest Rutherford oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Rutherford määras kuldfooliumi eksperimendiga aatomituuma mõõtmed. Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti matermaatikas. Ta lõpetas Cambridgei ülikoolis. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president. Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga - radioaktiivsusega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees
Ernest Rutherford Ernest Rutherford (30 august Brightwater19. oktoober 1937 Cambridge) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga aatomituuma mõõtmed. Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti matemaatikas. Ta lõpetas Uus-Meremaa ja Cambridge'i ülikooli. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president. Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga radioaktiivsusega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees
2).Aastaajad: 28.Nov 1918-Vabadussõda. 2.Veb 1920-Tartu rahuleping. 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis. 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustunud Rahvuskogu. 1939-Hispaania kodusõja lõpp. 3).Isikud: Konstatin päts- Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Johann Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Jaan Poska- oli Eesti riigimees. Ernest Rutherford- oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga (Geigeri-Marsdeni eksperiment) aatomituuma mõõtmed. Charles Chaplin- oli inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. Ernest Miller Hemingway- oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. Isadora Duncan- Algatas moderntantsu. 4.)Teemad Demokraatia kujunemine eestis 1920-1930- Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud Eesti Vabadussõja ajal sai eesti maaelu ja tööstus tugevasti kannatada
Kohv on enamikes kontorites asendamatu, pakkudes keset tööpäeva vajalikku turgutust ning olles samal ajal oluline sotsiaalne rituaal. See on hea põhjus minna kööki ja kolleegidega vabamas vormis vestelda. Kavatseme oma uurimuses võrrelda kahte sama organisatsiooni gruppi. Üks grupp kasutab kohvimasinat, mille puhul kohvi saamiseks tuleb sisestada raha. Teine grupp kasutab sellist kohvimasinat, kus kohvi võttes tuleb raha panna masina kõrval olevasse karpi. Eksperimendiga selgitame välja, kummal juhul juuakse rohkem kohvi ja kuna masin loendab mõlemal juhul, mitu korda kohvinupule vajutati, saame kontrollida ka pettuse esinemist ehk ebaeetilist käitumist. Soovime eksperimendiga tõestada, et selline ebaeetiline käitumine või ka otseselt pettus on levinud ka tavamõistes distsiplineeritud keskkonnas nagu töökoht. Teoreetiline ülevaade ja uuritavad konstruktid Meie eksperimendi puhul on peamiseks uuritavaks konstruktiks ebaeetiline käitumine.
paljutõotavat projekti bakterioloogias, mida saaks parandada või jätkata keemias. Austraallane Howard Florey ja saksa pagulane Ernst Chain alustasid tööd penitsilliiniga. Kasutades uusi keemilisi meetodeid, suutsid toota pruuni pulbri, mis säilitas antibakteriaalset omadust kauem kui paar päeva. Nad katsetasid pulbrit ja leidsid, et see on ohutu. Nad võtsid sammu kaugemale kui Fleming: nad ei proovinud seda vaid Petri tassis, vaid süstisid seda elus hiirtesse. Kontrollitud eksperimendiga avastasid nad, et ravim ravis hiire, kellel oli bakteriaalne infektsioon. Edasi katsetasid nad ravimit inimesel ja said teada, et see toimib. Uut ravimit vajati kohe sõjas, seega masstootmine algas kiiresti. Penitsilliini kättesaadavus II maailmasõja ajal päästis paljude elu, mis muidu oleks kaotatud bakteriaalsete nakkuste, isegi väikeste haavade tõttu. Penitsilliin suutis ravida ka difteeria, gangreeni, kopsupõletiku, süüfilise ja tuberkuloosi.
aga kogu käitumist. Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. 10. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? AV Ei ole õige Meeldiv unenägu lõi hea tuju kogu päevaks. AW Ei ole õige Unenägu (unes nähtu) tekitas külmavärinaid Õige! Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. VI TEST VII TEST 1. Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? A. Ei ole õige Maxwelli deemoni mõttelise eksperimendiga B. Õige! Buridani eesli mõttelise eksperimendiga C. ? Kolmanda maailma mõttelise eksperimendiga 2. Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest A. Õige
suhtlemisega. Peale kooli lõpetamist astus ta Townsend Harris Keskkooli ja pärast selle lõpetamist, astus ta New Yorgi linna Kolledzisse, kus õppis kirjanduse ja teaduse erialal. Teda huvitas psühholoogia ja ta jätkas oma õpinguid Columbia ülikoolis, kus algselt huvitas teda rohkem antropoloogia kui sotsiaalpsühholoogia. Asch sai magistrikraadi 1930 aastal ja doktorikraadi 1932 aastal. Asch oli 19 aastat Swarthmore College´is psühholoogia professor. Ta sai kuulsaks konformsuse eksperimendiga 1950. aastatel. Konformsus tähendab, et inimesel on kalduvust grupi survele alluda ja oma tõekspidamistest loobuda. Tema eksperimendid tõid välja sotsiaalse surve mõju inimesele. Sotsiaalse surve mõjul võib inimese panna ütlema seda, mis on tegelikult vale. Aschi huvitas, millise esmase mulje jätab inimene teistele inimestele. Peale selle oli ta integreeritud sellele, et kuidas on meil võimalik kergesti avaldada esmast muljet inimestele, kuigi meil on selline keeruline struktuur
Seda sai mõõta siis, kui Harold Lyons leiutas aatomkella. Kui üks kaksikutest läheb kosmosereisile, tajub ta aega normaalselt, kuid kuna aeg tema kiires kosmoselaevas kulub aeglasemalt kui maa peal, on ta oma vennast noorem, kui ta temaga maa peal tagasi kohtub. Osakesed võivad käituda lainetena. Üks tänapäeva füüsika kõige olulisemaid avastusi on see, et atomaarsel tasandil ei ole looduses osakeste ja lainete vahel mingit vahet. Ei ole sugugi raske seda kaksikpidisust eksperimendiga tõestada. Samamoodi on tehtud kuulus kaksikpilu katse, mis tõestab, et valgus võib käituda nii laine kui ka osakesena. Lõppkokkuvõtteks arvab Bohr, et tegelikult ei ole meil võimalik teada, milline maailm on, kui me seda ei vaatle. Osakesed on igavesti seotud. Vahest ehk kõige rakemini mõistetav osa loodusest, mida kvantmehaanika meile pakub, on nn põimumine. Kujutagem endale ette, et radioaktiivne aatom laguneb kaheks muuks osakeseks. Kujutagem nüüd ette, et need kaks mõõtmist
mobiiltelefonid. Paraku jäi arusaamatuks, kas nad üritasid sellega näida häirimatud või tekitada jälgijas muljet, et nad kutsuvad abi. Ka siis kui jälgija tegi mõned suhelda üritavad liigutused, ei tundunud nad koostööks valmis olevat ja seega too lahkus. Ka pisut aega peale üksijäämist ei julgenud tüdrukud suurt midagi teha. Nende olek ja omavaheline suhtlus muutusid lihtsalt mõnevõrra vabamaks. Kui me umbes kolmveerand tunni pärast nad endiselt eest leidsime, jätkasime eksperimendiga pigem teatraalse poole pealt, saavutamata siiski midagi muud peale suure ehmatuse Hirmutava elemendi taastekke üle. Ka teise jälgija lühiajaline sissetoomine ei andnud tulemusi. Seega pidasime paremaks endid reeta. Reakstioon teada saades, et tegelikult oli jälgija olnud ohutu kõikus häbitunde ja kergenduse vahepeal. Ühelt poolt teadmine, et neid on alt veetud, teisalt kindlus oma turvalisuse suhtes. TÜVKA fuajee kolme noore tüdrukuga käitus aknatagune vaatleja leebelt
Määrame juhtimismuutujate parameetrid (ühikutega). Hindame mudelit võimalike vastuolude mõttes. Vajadusel kasutame lisakitsendusi. Määrame mudeli tööaja ja ajasammu. Mudeli koostamine on mõistlik jagada järgmisteks osadeks (2): Käivitame mudeli, testime ajasammu ja muudame viimast senikaua kuni tulemused ei erine oluliselt (nt. kaks korda). Varieerime parameetreid ekstreemsete väärtusteni, täiustame mudelit. Võimalusel võrdleme tulemust eksperimendiga. Muudame parameetreid ja ka mudelit, et saada suuremat kompleksust ja vähendada erinevusi eksperimentaalsete tulemustega. Püstitame uued küsimused, probleemi; kordame skeemi uuesti. Mudeli koostamise põhimõtted: 1. Fikseerime protsessi võtmeelemendid ja vaatlustulemused; 2. Määrame põhimuutujad abstraktse versiooni koostamiseks; 3. Määrame seosed põhimuutujate vahel; 4. Käivitame mudeli. 5. Hindame tulemusi.
raamatukoguna materjali leidmiseks teaduslikuks uurimistööks, jätab lehekülje sisu väga kallutatud üldmulje, mis omakorda lubab väita, et on inimesi, kes juute tõsimeeli eriti erilisteks peavad. Selles valguses väärib tähelepanu veel üks lugu, mis räägib meile tuntud juudi päritolu teadlase enese oletusest eri rahvuste erinevate loomuomaduste kohta 4. Teadlaseks oli sotsiaalpsühholoog Stanley Milgram, kes sai kuulsaks oma eksperimendiga inimese võimule alluvuse uurimise kohta. Milgrami huvitas natsiSaksamaa teema. Nimelt kaldus ta uskuma ajaloolase William L. Shirer´i hüpoteesi saksa rahvuse erilisusest, mille kohaselt II Maailmasõja aegne genotsiid sai võimalikuks tänu saksa rahvuse esindajate spetsiifilisele kalduvusele täita võimude korraldusi ilma järelemõtlemata, tänu nende loomupärasele alluvusele autoriteetidele. Ta alustas 1960. aastal
muutumatuna. Aatomis liikuv elektron seevastu peab kiirgama elektromagnetlaineid, st. kaotama energiat. Et orbiit sõltub koguenergiast ("kõrgematel" orbiitidel on see suurem, "madalamatel" väiksem), tähendab energia kiirgamine elektroni lähenemist tuumale. Pöördruutsõltuvus nõuab suurema tõmbejõu tasakaalustamiseks suuremat orbitaalkiirust (), seetõttu väheneb tiirlemisperiood ja koos sellega kasvab kiiratava valguse sagedus. Tulemuseks on kahekordne vastuolu eksperimendiga: kõigepealt pole "planetaarne" aatom stabiilne, teiseks ei kiirga ta konstantsel sagedusel. 38.Miks Bohr'i aatomis on stabiilsed ainult teatud orbiidid? Arvutage vesiniku ja hapniku molekulidega seotud de Broglie lainete pikkused, kui nad liiguvad toatemperatuuril keskmise kiirusega. Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga.Niisiis, statsionaarsel orbiidil
väävlikerast. Kera võis panna pöörlema ja kui teda seejuures peopesaga puudutati, ta laadus. Seejuures võisid tekkida isegi väikesed sädemed. See oli esimene kord , kus täheldati sädemete teket. Von Guericke märkas, et kera tõmbas külge kergemaid esemeid, pärast kera puudutamist tõukusid nad eemale ega tõmbunud uuesti enne, kui olid puudutanud mõnda teist keha. Ka üks teine teadlane tundis huvi elektri vastu, see oli Benjamin Franklin. Ta näitas hiilgava eksperimendiga, et välk on elekter: ta laskis piksel lüüa tuulelohe märga nööri. See hulljulge katse, mis oleks võinud maksta Franklinile elu. Vaevalt nõustuks keegi tänapäeval olema vabatahtlikult selline välgupüüdja. Kuid õnneliku juhuse tõttu Franklin viga ei saanud. Edaspidi tegeles ta küll vähem efektsete, kuid see-eest palju teabe-rikkamate katsetega. Franklini tähelepanuväärne panus elektriõpetuses on see, et ta täiustas Dufay elektriteooriat. 1748.a
3.Vali juhtimismuutujad; hoia lihtsust(arvesta ainult peamisi arenguid) 4.Määra juhtimismuutujate parameetrid(ühikutega) 5.Hinda mudelit võimalike vastuolude mõttes. Vajadusel kasuta lisakitsendusi. 6.Määra mudeli tööaeg ja ajasamm. 7.Käivita mudel, testi ajasammu- muuda viimast senikaua 2 korda väiksemaks kuni tulemused ei erine oluliselt. 8.Varieeri parameetreid ekstreemsete väärtusteni, täiusta mudelit. 9.Võimalusel võrdle tulemust eksperimendiga. 10.Muuda parameetreid ja ka mudelit, et saada suuremat kompleksust ja vähendada erinevusi eksperimantaalsete tulemustega. Püstita uus küsimuste/probleemide hulk, korrata 1.-10. 8. Stiimuli vastavuse mudel (1. tüüp, näide)- ehk mõjutuse vastavuse mudel. Näiteks populatsiooni juurdekasvu arvutamine sõltumatu põhimuutujatest. Iseendale viitav mudel (2. tüüp, näide)- Näiteks populatsiooni tase mõjutab oma kasvu määra. 9. Eesmärki otsiv mudel (3
Oma taotlustes mõista surma saladust oleks ta peaaegu, et tõele liigagi lähedale jõunud. Nimelt lasi Berkeley end ühel kolledzisõbral puua, et saada teada, millised valud ja süptomid sellisel juhul ilmnevad. Tema kaaslane oleks pidanud ta Berkeley märguande peale alla aitama, ent magas õige märgi maha ja lasi Berkeleyl end peaaegu päriselt üles puua. Kui Berkeley maha võeti, vajus ta tundetult ja liikumatult põrandale. Selle eksperimendiga lootis Berkeley kogeda uusi aistinguid, olles vabanenud oma ,,liha köidikuist". Berkeleyd huvitas väga nn Molyneux´ probleem: nägijaiks saanud pime. Locke´i ja Molyneux´ huvitas mis moel saam nägijaiks saanud pime teha vahet kuubi ja kera vahel. Berkeley kommenteerib probleemi nii: ,,kui kombates tajutud ruudukujuline pind oleks samaliigiline nägemise kaudu tajutud ruudukujulise pinnaga, peaks eelmainitud pime selle
nende ristlõikepindalast, valguskiired muudavad suunda ka vees, erinevad vedelikud auruvad samal temperatuuril erineva kiirusega jne.) Hüpotees võib välja pakkuda võimalusi, mida on vaja nähtuse ilmumiseks või milline võiks olla sõltuvus nähtust iseloomustavate suuruste vahel. 3. Hüpotees on väide, mida tuleb katsetega tõestada või ümber lükata. Kui katse algtingimused on hüpoteesiga kindlaks määratud, siis räägime eksperimendist. Eksperimendiga saadud tulemusi ja arvandmeid tuleb läbi töötada. 4. Andmetöötluse käigus koostatakse tabeleid, tehakse graafikuid ja hinnatakse mõõtmisvigu. Mõõtmisvigade hindamine näitab, kui usaldusväärseks võib eksperimendi arvandmeid pidada ja kas neid sobib järelduste tegemisel kasutada. 5. Kui eksperiment kinnitab hüpoteesi õigsust luuakse selle põhjal nähtusest uusi mudeleid. Loodud mudel kirjeldab reaalsust vaid kinlates fikseeritud tingimustes. Kui
6 1 MEETODID JA TEHNIKAD 2.1. Andmete kogumise meetodid ja tehnikad Esmase info põhilisteks kogumisviisideks on ( Vihalem): Küsitlus Vaatlus Eksperiment Meetodi valik sõltub probleemi iseloomust, uuringu eesmärgist, firma ajalistest ja rahalistest võimalustest jm teguritest. Tavaliselt kõiki kolme ühes projektis ei kasutata, kuid mõnikord ühendatakse küsitlus vaatlusega või eksperimendiga (Vihalem 2001). Tänapäeval on kõige laialdasemalt kasutatav andmete kogumise meetod küsitlus. Edaspidi tulebki lähemalt juttu küsitlusmeetodist. Teistest meetoditest järgneb lühiülevaade. Andmete allikate jaotus toodud joonisel 2.1 järgneval lehel. Nagu jooniselt näha saab andmete allikad jagada nende päritolu järgi kaheks, esmasteks ja teisesteks. Esmased andmed jagunevad omakorda küsitluseks ja vaatluseks. Teisesed andmed jaotatakse firma sisesteks ja firma välisteks
Vaatluse puhul: võib see olla varjatud või avalik; vaatleja saab tegevustes osaleda või mitte; võib see toimuda standardiseeritud vaatlusskeemi järgi või olla paindlik; võib keskkond olla loomulik või spetsiaalselt kohandatud (laboris); võib objektiks olla uurija ise (enesevaatlus) või teised. 15. Milliste meetoditega saab mõõta põhjuslikku seost? Põhjuslikkuse seost saab kontrollida ainult eksperimendiga. 16. Mis on semantiline diferentsiaal? Tooge näiteid Semantiline diferentsiaalskaala (Semantic Differential Scale, Osgood Scale) Kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, milles on kaks vastandlikku adjektiivi eraldatud üksteisele järgnevate nimetamata kategooriatega. Hea 1 2 3 4 5 6 7 Halb. Sisaldab tähendust vastaja jaoks. Osgoodi originaali kasutatakse suhteliselt vähe. Sagedamini kasutatakse bipolaarset skaalat kus ühel pool on üks vastand, teisel
keha oleks pidanud soojuskiirguse kiirgamisel pidama jahtuma 0 K-ni. Sellisest olukorrast leidis väljapääsu Max Planck. Aatomid kiirgavad elektromagnetenergiat üksikute portsjonitena kvantidena. Iga portsjoni energia E on võrdeline kiirguse sagedusega: E = h (1) h Plancki konstant Plancki loodud soojuskiirguse teooria oli eksperimendiga kooskõlas. Elektromagnet- kiirgus tekib laengute võnkumise tulemusena. Soojuskiirgus tekib suvalise aine/ioonide aatomite võnkumisel. Aatomite suure massi tõttu satuvad nn infrapunasesse diapasooni (10-5 m). MLT 6004 Kvantmehhaanika 3 Keha kuumutamisel kasvab ioonide võnkumise tulemusena tekkinud EM kiirguse sagedus. Iga keha kiirgab lakkamatult ning samal ajal ka neelab soojuskiirgust.
Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvaste elu, kogemusi ja arengut. "Rahvaste psühholoogia". Wundti põhipanus oli psühholoogia organiseerimine. 1.labor 1879.a., mida kokkuleppeliselt loetakse psühholoogia teaduse kui iseseisva teaduse alguseks. Wundt asutas ka 1. psühholoogia ajakirja. Hermann Ebbinghaus (1850-1909) - "On Memory",1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. 2. Reaktsiooniaja mõõtmine: liht- ja valikreaktsiooniaeg; A, B ja C reaktsiooniaeg. Milles poolest need erinevad? (loeng) Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh. taju modaalsusest, stiimuli omadustest jne. (vt. allpool).
vabavärsis. 1940-50 pööret iseloomustavat põhipunktid: *Lepikul tuleb sisse vabavärss, *suuremat tähendust hakkab omama üksikkujund, *sageli ehitab ühe metafoori peale teksti üles. *võrreldes esimese raamatuga tuleb sisse kultuuriallusioone, hakkab suhtlema kutluuritekstidega, eriti Piibliga. 1960ndatel tugevneb radikaalne ja eksperimentaalne teema. ''Kangelaskalmistu'' rahvustraagiline taust, kokkupõimitud graafilise eksperimendiga. Tulevad esile piltluule katsed nii kodumaises kui ka pagulaskirjanduses. Lepiku luule on värviline. ''Kollased nõmmed'' kirjutab värvinimedega tekste ja tekstisarju. Visuaalne külg on tähtis. Jätab verbe vahelt ära. 170ndatel hakkab sissetöötatud esteetika rakendamine tugevalt silma paistma, hakkab süvenema vananemisega kooskäiv eleegilisus, luulekogude pilt on juhuluulelisem, st pühendusi ja pöördumisi on rohkem kui varem. Lepik kirjutab enamvähem surmani
metsiku küünistamisega. Eksperimendis avastati, et isekui kui emakalkuni poole tõmmati nööriga tuhkrutopis, sa see kohese raevu ja rünnaku osaliseks. Kuid kui sellesama täistopitud tuhkrun sees oli väike magnetofon, millest kostis kalkunipoja siutsumist, siis emakalkun mitte ainult ei leppinud läheneva tuhkruga, vaid võttis ta enda tiiva alla. Kui magnetofon välja lülitati, siis kutsus tuhkrutopis esile tigeda rünnaku. Sarnast automaatsuse vormi inimestel näitasid oma eksperimendiga selgesti sotsiaalpsühholoog Ellen Langer ja tema kolleegid. Tuntud printsiip ütleb inimeste käitmuse kohta, et paludes kelleltki teenet, saavutame rohkem edu siis, kui pakume välja ka põhjenduse. Uurijad tegid lihtsa eksperimendi, nimelt paluti raamatukogu kopeerimismasina järjekorras ootavatelt inimestelt teenet " kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on kiire?". Selle palvega nõustusid 93 % järjekorras 4
osutunud statistiliselt oluliseks (p = 0,150). II sõltumatu muutuja lisamine: NÄIDE: Eksperimentaatorid jagasid katsealused gruppidesse selliselt, et igasse ravimi gruppi (platseebo, anxifree ja joyzepam) sattus sama palju inimesi, kes käisid teraapias ja kui neid, kes ei käinud. Sellise katse disainist kõnelemisel võidakse öelda, et tegu oli 3 (platseebo, anxifree ja joyzepam) x 2 (teraapia, mitte teraapia) eksperimendiga, milles sõltuvaks muutujaks oli uuringus osalejate meeleolu. Seda tüüpi katseplaani puhul räägitakse ka peaefektidest ja interaktsioonist (koosmõjust). Eelnevalt toodud näite puhul tähendaks peaefekt näiteks, et uuringus osalejate raporteeritud meeleolu sõltus oluliselt ravimi tüübist (sõltumata sellest, kas teraapias osaleti või mitte). Sellisel juhul oleks tegemist ravimitüübi peaefektiga.
tagajärg. • Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). • Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest • Printsiibid on kõige üldisemad tõdemused, mille kehtivust tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne vastavus eksperimendiga • Printsiip - Millegi tegemist suunav normatiivne juhtmõte, mis ei kuulu tõestamisele. Sõna algallikas on ladina sõna principium ('algus; algpõhjus'). • Miks küsimuste ahelad füüsikas • Ahel lõppeb printsiibiga(nendime, et loodus lihtsalt on selline, viimane miks küsimus jääb vastuseta). • Füüsika suudab küll kirjeldada ja seletada loodusnähtusi mingi tasemeni, kuid mingi piirini jõudes lõpeb seletus printsiibiga.
Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? Buridani eesli mõttelise eksperimendiga Milliste arusaamadega on kooskõlas väide Kui iga sündmus on determineeritud, siis on vabadus vaid illusioon? See väide on kooskõlas jäiga determinismi ning indeterminismiga, kuid mitte nõrga determinismiga Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest
Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? Buridani eesli mõttelise eksperimendiga Milliste arusaamadega on kooskõlas väide Kui iga sündmus on determineeritud, siis on vabadus vaid illusioon? See väide on kooskõlas jäiga determinismi ning indeterminismiga, kuid mitte nõrga determinismiga Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest
tagajärg. · Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). · Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest · Printsiibid on kõige üldisemad tõdemused, mille kehtivust tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne vastavus eksperimendiga · Printsiip - Millegi tegemist suunav normatiivne juhtmõte, mis ei kuulu tõestamisele. Sõna algallikas on ladina sõna principium ('algus; algpõhjus'). · Miks küsimuste ahelad füüsikas · Ahel lõppeb printsiibiga(nendime, et loodus lihtsalt on selline, viimane miks küsimus jääb vastuseta). · Füüsika suudab küll kirjeldada ja seletada loodusnähtusi mingi tasemeni, kuid mingi piirini jõudes lõpeb seletus printsiibiga.
test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. 23. Eksperimendi eesmärk. Eksperimendi eesmärgiks on hüpoteesi kontrollimine. 24. Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid. Aschi katse eesmärk oli mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele. Milgrami eksperimendi eesmärk oli tõestada, et inimene muutub halvaks, kui temaga käitutakse halvasti. Ta hakkab siis ka teistega nii käituma nagu temaga käitutakse. Eesmärk oli seda selle katse/eksperimendiga tõestada. 1961. aastal viidi läbi paljutsiteeritud Milgrami eksperiment. Inimestele anti aparaat, millega nad said anda elektrilöögi teisele katsealusele, kes vastas katse korraldajate esitatud küsimustele valesti. Iga vale vastusega suurendati pinget, kuni lõpuks jõuti 450 voldini, mis oleks vastaja vale vastuse korral tapnud. Elektrilöögi andjad ei teadnud, et küsimustele vastajad tegelikult näitlesid ega saanud mingit elektrilööki
projektijuhil eraldi. Järelduseks on tugev argument maksumusplaanimise vajalikkusele: sellise korralduse puhul saadakse kogemusi ja sel juhul on ka palju lihtsam koostada tegelike kulude koondeid. Kas väidetud töökorraldus on ainuõige, selles lubab aga vaielda argument, et paljud esialgu maksumusplaanimist tsentraliseerinud praktikud jaotasid selle hiljem jällegi erinevatesse osakondadesse. Siin on tegemist teatud eksperimendiga, kuid kui maksumus-plaanija ja tööde tegija on kaks erinevat inimest, peab neil siiski olema ka tihe ja usalduslik koostöö. 10.2.13. Kriitiline hinnang konstruktiivelemendi alusel tehtavale maksumusplaanimisele Eeldatakse, et kui konstruktiivelemendi alusel koostatud maksumusplaani täpsus on ±5%, siis see tulemus on rahuldav. Uuringud aga näitavad, et ka selline tulemus on liiga optimistlik arvestades pakkumisel esinevaid kõikumisi
vaid juhul, kui on tegemist vaatluse standartiseeritud plaanidega koos tabelite kasutamisega või on siis tegemist filmimisega. *vaatluse organiseerimise tingimuste järgi (väli või laboratoorne vaatlus). Välivaatlus viiakse läbi reaalses elulises situatsioonis. Tavaliselt viiakse nad läbi eelneva materjali kogumise eesmärgil. Laboratoorne uurimus (kliiniline uuring) sellise uuringu puhul on keskkonnatingimused uurija poolt mõjutatavad. Sarnaneb eksperimendiga. Siin võidakse kasutatakse hüpoteeside kontrollimiseks seda, et varieeritakse eksperimentaalsete faktoritega ja vaadatakse seda, kuidas nad mõjutavad sõltuvaid muutujaid. *sõltuvalt vaatluse formaliseerituse astmest (struktureeritud või mittestruktureeritud) Mittestruktureeritud vaatluste korral ei määratle uurija eelnevalt seda, milliseid elemente ta uuritavast protsessist konkreetselt vaatlema hakkab. Siin on tavaliselt eesmärgiks vaadelda nt inimese käitumist tervikuna
sünergia võib võtta (näiteks kas mittelisandlik tõus on lineaarne, teiseastmeline või mingit muud moodi). Kuidas saab seda teha? Mõelge spetsiifilisele uurimisküsimusele: Missugune on lapsevanema ja 3 aastase lapse vastastikune mõjutuse kvaliteedi mõju lapse järgnevatele vaimse võimekuse tasemetele ja uurimuskäitumisele, mida hinnatakse 6 aasta vanuses? Esimesest tulemusest mõõdetakse standardiseeritud testiga, teist kontrollitud laboratoorse eksperimendiga. Jõu-ressurssi eristamise seisukohalt on vaimne võimekus psühholoogiline ressurss, uurimiskäitumine on motivatsioonilise dispositsiooni näitaja. Siin on mõned hüpoteetilised tulemused. Nooremas eas ilmneb kolm vastanduvat mudelit: a) subjektid, kellel nii võimekuse kui motivatsiooni tasemed olid alustuseks kõrged, b) need, kellel motivatsioon oli kõrgem kui võimekus ja c) vastupidi, need, kellel võimekus ületas motivatsiooni.
riigid stabiliseerima oma vahetuskursi ostes ja müües "kulla-ekvivalenti", st. valuutat, mida sai kullaks vahetada (nagu Inglise nael), kulla enese asemel. See rahandussüsteem püüdis kombineerida puhast fikseeritud kursside mehhanismi "kulla-vahetusstandardiga". Kulla-vahetusstandard hakkas toimima aastal 1925, kui Suurbritannia taastas naela kullaks konverteeritavuse ja lõpetas kulla ekspordi piiramise. Aasta jooksul ühines eksperimendiga ca 40 muud riiki (kas seaduse alusel või faktiliselt). Kaasaegne hübriidsüsteem- Peale Bretton Woods'i "kohandatav-fikseeritud" valuutakursside süsteemi kokkukukkumist peeti 1971. aasta detsembris rahvusvaheline valuutakonverents, et korrastada tähtsamate valuutade vahetuskursse. Kokkuleppes nähti ette muuta dollari suhet kullaga 35 dollarilt untsi eest 38.02 dollarile. See tähendas dollari devalveerimist ca 8% võrra
· Psühholoogiline eksperiment eeldab uurija jaoks võimalust aktiivselt sekkuda katseisiku (KI) tegevusse, eesmärgiga luua tingimused, kus psühholoogiline fakt selgelt võib ilmneda. · (katse läbiviia uurija, eksperimentaator) o Laboratootne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuutri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, et tegemiist on eksperimendiga ja milles see seisneb. o Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, toimub katseisikule loomulikus keskkonnas. (eetiline kriteerium ja küsimus? Kas ütlemata filmimine on okei näiteks töövestlusel antud ülesannete puhul?) · Psühholoogia eksperimendi piirid: o Eksperimenti ei saa kasutada juhul, kui on vähemgi kahtlus, et eksperiment võiks katseisikule halvasti või koguni ohtlik
nende ristlõikepindalast, valguskiired muudavad suunda ka vees, erinevad vedelikud auruvad samal temperatuuril erineva kiirusega jne.) Hüpotees võib välja pakkuda võimalusi, mida on vaja nähtuse ilmumiseks või milline võiks olla sõltuvus nähtust iseloomustavate suuruste vahel. 3. Hüpotees on väide, mida tuleb katsetega tõestada või ümber lükata. Kui katse algtingimused on hüpoteesiga kindlaks määratud, siis räägime eksperimendist. Eksperimendiga saadud tulemusi ja arvandmeid tuleb läbi töötada. 4. Andmetöötluse käigus koostatakse tabeleid, tehakse graafikuid ja hinnatakse mõõtmisvigu. Mõõtmisvigade hindamine näitab, kui usaldusväärseks võib eksperimendi arvandmeid pidada ja kas neid sobib järelduste tegemisel kasutada. 5. Kui eksperiment kinnitab hüpoteesi õigsust luuakse selle põhjal nähtusest uusi mudeleid. Loodud mudel kirjeldab reaalsust vaid kinlates fikseeritud tingimustes. Kui
mitteteatamine katseisikutele; - järeltestile ei ilmu kõik katseisikud, näiteks on nad ära sõitnud, haigestunud vms.; - eksperimendis osalejad tunnevad ennast katseloomana ja seetõttu võivad ka ettearvamatult käituda. 20 Eksperimentidega tuleb olla ettevaatlik, kuna mõned neist (eriti majanduses) on seotud suure riskiga ja võivad kaasa tuua hukatuslikke tagajärgi. Ka bioloogiliste katsete puhul on möödas need uskumused, et ,, katse võib lõppeda katsealuse surmaga" Kõik eksperimendiga seotud tunnetuslikud operatsioonid lähtuvad hüpoteesist ja teooriast. Operatsioonide all tuleks silmas pidada eksperimendi eesmärkide määratlemist, tingimuste põhjendamist (mis aitaksid kaasa nähtuse ja selle komponendi omaduste, suhete ja sidemete esiletoomist), näitajate, etalonide ja (tehniliste katsete korral) mõõturite väljatöötamist. Samuti aga täheldatud omaduste, seoste, arengutendentside jälgimist, mõõtmist, fikseerimist ning eksperimendi
elektroni energia aatomis. Energianivoo on peakvantarvule n vastav energeetiline väärtus. Bohri postulaadid. Aksioom on ilmselge tõestust mittevajav väide. Postulaat on mittetõestatav väide. Postuleerida võib kõike. Mis aga postulaadist edasi saab, ei ole esialgu selge. Postulaate ei kritiseerita. Postulaatidele ehitatakse üles teooria, mille ülesehitamist võib kritiseerida. Kui aga valminud teooria osutub kooskõlas olevaks eksperimendiga, siis osutuvad postulaadid teooria järeldusteks, st õigeteks. Bohr postuleeriski klassikalisele füüsikale vastuvõtmatud ,,hullumeelsed" ideed: 1. statsionaarsete olekute postulaat aatom võib viibida ainult kindlate energiatega olekutes 2. lubatud orbiitide postulaat elektronid aatomis võivad asetseda ainult kindlatel orbiitidel, mis on määratud aatomi statsionaarsete olekutega 3
2. Mittetäielik induktsioon- induktiivse järelduse liik, kus üldjärelduseni kogu klassi kohta jõutakse vaid mõne selle klassi eseme alusel. Mittetäielik induktsioon liigitatakse induktsiooniks lihtsa loendamise teel, induktsiooniks analüüside ja faktide väljavalimise kaudu ning teaduslikuks induktsiooniks. Teadusliku induktsiooni eesmärk on avastada esemetevahelisi olulisi tunnuseid eelkõige aga põhjuslikke seoseid. See on tihedalt seotud vaatluse ja eksperimendiga. Deduktiivsed järeldused on tõsikindlad ja saavad ainukesena tulla tõestamisel kõne alla. Induktiivsed järeldused on tõenäolised, sisaldavad endas alati eksimisohtu. Eelised: On nähtud põhiliselt selel seotuses faktide, kogemuse ja kontrollitavusega. Deduktsioon ja induktsioon on omavahel tihedalt seotud. Nad mõlemad on seotud kogemusega. ANALOOGIA Analoogia-erinevate esemete vaheline sarnasus teatud omaduste ja suhete järgi.
luua objektiivset pilti, kuigi ta on isse juba subjekt. B tahab kõike läbi kirjeldada, mitte ainult liike, vaid ka seda, mis übritseb. Lugeja sooviks on identifitseeruda. Stendhali: teda huvitab, miks toimub tegelase hinges. Selle saab paigutada mingisugusele romantismi taustale. Romantismi üheks tunnuseks on psühholoogia tundmaõppimine. S kasutab uut sündinud zanri, analüüsib seda, millised olid tema tunded. Muidu osutub psühhologism suhtelist eluliseks. Tegemist on ka teadusliku eksperimendiga. Asetatakse problemaatiline olukord lugeja ette. S leiab et ei ole võimalik tõusta kõrgele positsioonile ühiskonnas ilma eetikareegeleid rikkumata. Dickens: tema realism seisneb selles, et näidata ja kritiseerida probleeme ühiskonnas. Nt ,,Oliver Twist". Dickens kirjutas 5 halearmsat lugu. Väga sentimentaalne lugu. Kritiseerib inimlikke omadusi ja kritiseerib ühiskondlikke nähtusi jne. Dickensil pole tüübid, vaid karikatuurid. Hiljem tuleb mängu ka anti-kangelane
elektroni energia aatomis. Energianivoo on peakvantarvule n vastav energeetiline väärtus. Bohri postulaadid. Aksioom on ilmselge tõestust mittevajav väide. Postulaat on mittetõestatav väide. Postuleerida võib kõike. Mis aga postulaadist edasi saab, ei ole esialgu selge. Postulaate ei kritiseerita. Postulaatidele ehitatakse üles teooria, mille ülesehitamist võib kritiseerida. Kui aga valminud teooria osutub kooskõlas olevaks eksperimendiga, siis osutuvad postulaadid teooria järeldusteks, st õigeteks. Bohr postuleeriski klassikalisele füüsikale vastuvõtmatud ,,hullumeelsed" ideed: 1. statsionaarsete olekute postulaat aatom võib viibida ainult kindlate energiatega olekutes 2. lubatud orbiitide postulaat elektronid aatomis võivad asetseda ainult kindlatel orbiitidel, mis on määratud aatomi statsionaarsete olekutega 3
Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustamine. See kujutab endast kultuuri tehnoloogilist aspekti. Tunneme selle ära ladinakeelses sõnas cultura,
eksperimendil, mille olevat esmakordselt läbi viinud inglise antropoloog Sir Francis Galton (1822- 1911). Assotsiatiivse eksperimendi kasutamise võimalus kuritegude uurimisel seisneb järgnevas. Isikule esitatakse sõnu-ärritajaid, millele järgnenud vabad assotsiatsioonid fikseeritakse (näit. laud). Isiku reaktsioonide abil saab kindlaks teha, millised stiimulid on tema jaoks neutraalsed ja millised mitte. Kõrvuti assotsiatiivse eksperimendiga arenes samal ajal ka teine suund afektiivsete (emotsionaalsete) seisundite äratundmiseks, millest kujunes välja "valedetektori" tehniline külg. Esimene teadlane, kes olevat püüdnud kahtlustatava valetunnistusi vererõhu kõikumiste abil ära tunda, oli C. Lombroso. Ta olevat seda teinud juba 1895. aastal, kuid tänapäeval kaheldakse selles, kas see ikka oli tehniliselt võimalik. Esimene polügraaf ehk mõõteriist, mis mõõtis
Sufistlik kirjandus räägibki alati teekonnast (tariqat kitsas tee). II faas: RABI'A / al-ADAWIYA armastus III faas: Al-HALLAJ ütles: Ana'l-haqq (mina olen tõde). Kuna seda võib öelda vaid Allah, hukati Al-HALLAJ hereetikuna. Palju vennaskondi, kes mängisid olulist rolli erinevate impeeriumite ajaloos, näiteks Osmanite juures Bektasi vennaskond. Igasugune teoreetiline sofismi seletamine pole siiski asjast otseselt rääkimine. Sufi ei saa olla teoreetik, tegemist on eksperimendiga iseendaga. Islami ümber tekkinud kultuur on palju laiem ja mitmekesisem kui arvatakse. See tugineb siiski koraanile. Ühiskonna toimimiseks oli vaja teada, mida koraan tähendas. Koraan polnud kirjutatud isegi kõigile M. kaasaegsetele arusaadavas keeles. Selleks tuli uurida islamieelset araabia luulet. Sellega seoses tekivad lingvistika (tegeleb koraani kõigi sõnade etümoloogiaga), leksika. Koraanist tuleneva juriidilise pärandiga tegeles
aafrika filmitegijaks) Rouch tegi pärast veel ühe filmi elevandiruurannikul: „Inimpüramiid“ 1959, see oli tema reaktsioon, süüdistustele, et ta filmib alati eluheidikuid. Film on kooliõpilastest üks grupp on valgenahalised ja teine mustanahalised, filmi eesmärk on uurida seda, kui nii erineva taustaga noored inimesed kokku saavad, rassismiteema eksisteeris juba, kuid oli uus teema, sest sellest ei räägitud väga. Tegemist ei olnud lavastusega, vaid sotsiaalse eksperimendiga. Rouch tegi asju nii, mida vähesed tol ajal tegid ja mida pajud ei aktsepteerinud, ta eksperimenteeris ka mõtteviisidega, eesmärgiks ikka välja selgitada, kes see inimene ikka on, kuidas käitub ja sellest teha siis mingid järeldused/tulemused, mida näidata laiemale auditooriumile ja panna seeläbi ka publikult mõtlema nendele teemadele. Selgitatakse, et kõik kultuurid on võrdsed, kuigi nad on erinevad, tuleb suurendada hoopis tolerantsust. Harvadi „koolkond“
Džaul on töö, mida teeb jõud üks njuuton ühe meetri pikkusel teel: [J] = [N].[m]. Ühe elektroni viimisel läbi potentsiaalide vahe üks volt tehakse tööd üks elektronvolt. Energeetiliselt on siis elektronvolt dzaulist niisama palju kordi väiksem kui elektroni laeng onväiksem kulonist, seega 1 eV = 1. 6021·10-19 J. 8. Laengute jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemides on laengute algebraline summajääv. Igasuguste jäävusseaduste ainuke tõestus on vastavus eksperimendiga igas olukorras. Püüdes lahendada orbitaalmudeli vastuolusid postuleeris taanlane Niels Bohr (1913), et elektroni tiirlemisel ümber tuuma elektromagnetilist lainet (=valgust) ei kiirgu, kui elektron tiirleb orbiitidel millel potentsiaalne energia on täisarvkordne tiirlemissagedusele vastavast kvandi energiast Ephν=−n. Kõik spontaansed (ilma välise sunnita ehk iseenesest toimuvad) protsessid toimuvad alati entroopia kasvu suunas. Korrastamatust termodünaamikas
uurida kõrgemaid ps. protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvase elu, kogemusi ja arengut rahvaste psühholoogia. Põhipanus - ps. organiseerimine. 1.labor 1879.a., mida kokkuleppeliselt loetakse pshholoogiatea duse kui iseseisva teaduse alguseks. Wundt asutas ka 1. pshhol.ajakirja. 12. Hermann Ebbinghaus (1850-1909)- "On Memory",1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. Reaktsiooniaja uuringute paradigmad (kui näide eksperimentaalse mõtteviisi arengust psühholoogias 100 a aasta jooksul) · Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. · Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh. taju modaalsusest, stiimuli omadustest etc
tekstiloome orgaaniliseks osaks 20. oktoober 2010 Ühelt poolt Eur 20. saj keskpaiga modernistlik kirjandus pigem kaugeneb rahvuslikkusest. See on pigem sellest teemast möödaminev. Pagulaskultuur on rõhutatult rahvuslik. Lepikul saavad need kokku ja annavad väga huvitava kombinatsiooni. Teine asi, mis 1960ndatel tugevneb, on radikaalne ja eksperimentaalne asi. *K. Lepik "Kangelaskalmistu" rahvusliktraagiline taust on kokkupõimitud graafilise eksperimendiga. Ristid kõnelevad enda eest + tulevad esile piltluule katsed nii kodumaises kui ka pagulaskirjanduses Lepiku luule on värviline: "Kollased nõmmed". Kirjutab värvinimedega tekste ja tekstisarju. Visuaalne külg on tähtis, kas ta luulekeel on alati visuaalne? Selles mõttes ei ole, et nt B. Kangro võib maalida detailitundliku pildi Tartust, aga Lepik pildimaalimist sõnadega ei tee. * "Pop-pagulase võitlussalme 1" - iroonilisus, teravus. Mitte, et Lepik verbe koguaeg ära
- Sarnasuse omakorda määrab ühiste joonte arv, olulisus ja tajutud kaal - Olulisus ja kaal o kokkuleppelised, võivad olla erinevad inimeste phul - Kaalutakse nii kattuvate joonte olulisust kui ka erinevate joonte olulisust – lõpptulemusena määratakse tüüpilisuse aste Mõiste hierarhiad - Eristatakse kolm taset mis väljendavad erinevaid abstraktsiooni tasemeid (kinnitatud eksperimendiga) - Superordinaarne e üldmõiste – hõlmavad väga erinevaid objekte (mööbel) - Baastase – asjad mis esinevda reaalses elus, millel on tajutud ühised omadused ja funktsioon nt tool - Subordinaarne – spetsiifilised asjad ja objektid, pole kuigi ökonoomsed nt tugitool Baastase - Baastasemel on eriline koht meie igapäevases tunnetuses. Baastaseme erilisust on tõestatud eksperimentaalselt
lihtsam ja faktidega paremini kooskõlas kui vana teooria. Teooria peab olema kooskõlas ka teiste teooriatega. Uurimisprogramm on teooriatest koosnev võrgustik. Uurimisprogrammi sees on suhteliselt püsiv tuum, millele tugineb teaduslik tegevus. Peale tuuma on programmis veel ka kaitsevöö ja heuristiline aparatuur teooria põhjendamiseks ning meetodite valimiseks. 38 Kaitsevöö ründamine ei purusta veel tuuma, teooriad on elujõulised, neid ei tapa vaid ühe eksperimendiga. Teadus on see mis ennustab uusi fakte, pseudoteadus loob uusi hüpoteese faktide seletamiseks. Lakatosi teooria ei seleta kahjuks aga, miks ja kuidas uurimis-programm kujuneb teaduse empiirilise sisu kasvades. Thomas KUHN (1922-1996), teadusrevolutsioonide teooria autor lähtus veelgi enam lähtus teaduse ajaloost. Teaduse empiirilise sisu kasv viibki teaduse arengule, milles nn normaalteaduse perioodid vahelduvad teadusrevolutsioonidega. Ta võttis kasutusele paradigma (kr
annaabi.ee 
