Rutherfordi Elu (0)

Ernest Rutherford oli Uus- Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.
Rutherford määras kuldfooliumi eksperimendiga aatomituuma mõõtmed.
Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus- Meremaal . Ta oli väga taibukas poiss, eriti matermaatikas. Ta lõpetas Cambridgei ülikoolis. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president .
Cambridge 'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga - radioaktiivsusega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima , mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp ja suurem osa aatomist on tühi ruum. Ta ja teiste teadlaste , tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas – tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete kiiritusravi , tuumajõujaamad ja tuumarelv
Aastal 1899 võttis Rutherford kasutusele terminid alfakiirgus ja betakiirgus, et tähistada kaht tüüpi kiirgust, mis väljuvad vastavalt tooriumist ja uuranist. Need kiirgused erinesid läbitungimisvõime poolest: alfakiirguse peatamiseks piisab juba paberilehest. 1900-1903 töötas ta koos Frederick Soddyga, kes pälvis 1921 Nobeli keemiapreemia, ja nad uurisid elementide muundumist üksteiseks. Rutherford näitas, et radioaktiivsus on aatomite lagunemise tagajärg. Rutherford märkas ka, et samast kogusest radioaktiivsest ainest laguneb pool alati konstantse aja jooksul, ja võttis kasutusele termini poolestusaeg . Ta töötas ka välja selle praktilise rakenduse , kasutades seda kellana, ja seda kasutades määras Maa vanuse. Maa osutus märgatavalt vanemaks , kui enamik tolle aja teadlasi arvas .
Aastal 1903 avastas Rutherford, et raadiumi lagunemisel tekib kolmandat sorti kiirgus. Selle kiirguse oli juba 1900 avastanud prantslane Paul Villard, aga ta polnud sellele nime andnud. Seda tüüpi kiirgus oli erliselt suure läbitungimisvõimega. Rutherford andis sellele nimeks " gammakiirgus ".
Rutherford suri 1937 nabasongaoperatsiooni tüsistuste kätte. Kuna ta oli tõstetud aadliseisusse, nõudis etikett, et lihtrahva seast pärinev kiurg ei tohi teda opereerida, ja aadlikust kirurgi leidmine nõudis nii palju aega, et see maksis talle elu.