Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused (5)

Tallinna Tehnikaülikool - Kategooriata - Üldloodusteadus

4 HEA

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #1

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #2

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #3

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #4

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #5

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #6

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

172 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Janka Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

http://www.colorado.edu/physics/2000/quantumzone/bohr.html

Sarnased õppematerjalid

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Ioon koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3 Liitaine keemiline ühend, milles esinevad kahe või enam elemendi aatomid. N: H2O Aine olekud erinevad molekulide paigutuse poolest, mitte molekulide struktuuri poolest

Keemia alused ii

docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

lahjendatud hapetest vesinikku valja. 6. Mis on mittemetallid? Nimeta mittemetallide põhiomadused! · Mittemetallid kuuluvad koik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Valisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on vaga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka uks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka vaga korge sulamis- temperatuuriga ulimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide varvused voivad olla vaga erinevad (Skollane, C-must). · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · puudub metalli iseloomulik läige · Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena

Üldkeemia

pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal avastas inglise füüsik ja keemik Henry Cavendish vesiniku, lisades metalli (Zn) happesse

Rakenduskeemia

pdf

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

Zn + H2O = ZnO + H2 C. Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. 10. Loetle erinevaid keemilisi reaktsioone. 1. Paralleelne ühtede ja samade lähteainete vahel kulgeb mitu erinevat keemilist reaktsiooni. C6H6 + Cl2 = C6H5Cl + HCl C6H6 + 3Cl2 = C6H6Cl6 2. Ühinemine tekib liht- või liitainetest ühend (oksiid + vesi, happeline oksiid + aluseline oksiid, metall + mittemetall). H2 + Cl2 = 2HCl 3. Lagunemine ühe aine lagunemisel tekib kaks või enamat uut ainet (hüdroksiidide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine). Cu(OH)2 = CuO + H2O 4. Asendus lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape, metall + sool, metall + vesi). Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 5. Vahetus kulgeb kahe liitaine vahel, tekib kaks uut ainet. BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl 6. Isomerisatsioon kvalitatiivne ja kvantitatiivne

Keemia

docx

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

·Võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks:süsinik teemant, grafiit. ·Enamik mittemetalle on halvad elektri- ja soojusjuhid. ·Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas. ·Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid). ·On nii gaasilisi (N2, O2), tahkeid (C, P) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). ·On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamistemperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). ·Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). 7. Osata määrata etteantud ühendite aineklassi (kas tegemist soola, oksiidi, hüdroksiidi või happega). Aineklassid: *Soolad: Koosneb metalli katioonist ja happe anioonist ehk happejäägist. Nt. NaNO3-naatriumnitraat; CaSO4- katsiumsulfaat.

Keemia

doc

Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused

Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3 Liitaine – keemiline ühend, milles esinevad kahe või enam elemendi aatomid. N: H2O Aine olekud erinevad molekulide paigutuse poolest, mitte molekulide struktuuri poolest

Keemia

doc

Biokeemia kordamisksimuste vastused

soojusenergia (roomajad näit.), valgusenergia (fotosünteesivad taimed) või keemilise energia kujul toidust. Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama? Energia on vajalik erinevate protsesside toimumiseks kehas 2. Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises: a) tasakaalus b) tasakaaluoleku lähedal c) tasakaaluolekust kaugel ? 3. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala? Et kindlustada oma keeruka struktuuri säilimine ja hoida vabaenergia väärtus negatiivne. Vastavalt termodünaamika II seadusele kulgevad protsessid isevooluliselt entroopia suurenemise suunas. Ühtlasel jaotamisel korrapäratus suureneb ehk entroopia kasvab. Enamike ainete lahustumine on endotermiline ehk termodünaamiliselt ebasoodne. Lahustumine saab siis toimuda entroopia kasvu arvelt

Biokeemia

docx

Biokeemia I kordamisküsimuste vastused

keemilise energia kujul toidust. Külmkapp ei toimu jah isevooluliselt, aga iseseisvalt ehk elektrienergiata ta külmutamisega ikka hakkama ei saa 5. Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama? Et kindlustada oma keeruka struktuuri säilimine ja hoida vabaenergia väärtus negatiivne, kuna vastasel juhul oleksid nad surnud. 6. Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises: tasakaaluolekust kaugel? 7. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala? Vastavalt termodünaamika II seadusele kulgevad protsessid isevooluliselt entroopia suurenemise suunas. Ühtlasel jaotamisel korrapäratus suureneb ehk entroopia kasvab. b) Enamike ainete lahustumine on endotermiline ehk termodünaamiliselt ebasoodne. Lahustumine saab siis toimuda entroopia kasvu arvelt. Aine ühtlasel jaotumisel üle kogu selle ruumala korrapäratus kasvab ja seega entroopia suureneb. 8

Biokeemia

Rohkem sarnaseid

Lisainfo

1. Mis on aine? Andke definitsioon.
2. Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest?
3. Kuidas tõestada, et aatomid ja molekulid on pidevas soojusliikumises?
4. Mis on aine agregaatolek? Mitu agregaatolekut tunnete?
5. Kirjeldage keemilisi reaktsioone - aine tasemel, aatomite ja molekulide tasemel.
6. 1 liiter on (tõmmake joon ümber kõigile õigetele vastustele)
• 103 cm3
• 106 mm3
• 10-4 m3
• 1015 mm3
• 1020 Ǻ3
7. Kas aatomi raadius on (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 10-1 nm
• 10-8 mm
• 10-13 km
• 10-8 cm
• 10-5 mm
• 10-7 cm
8. Kas aatomituuma raadius on (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 10-4 m
• 10-17 km
• 10-5 Ǻ
• 10-10 cm
9. Kui tuuma raadius oleks 1 m, kui suur oleks (vesiniku)aatomi raadius (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 105 m
• 1 km
• 10 km
• 107 cm
10. Kui kõikide aatomite raadiused oleksid suurendatud nii, et 1Ǻ=1cm, siis missugune oleks inimese pikkus, kes nüüd (normaalsetest aatomitest koosnevana) on 170 cm pikk (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 1,7 108 m
• 170 000 km
• 1,7 105 km
• 1,7 1010 cm
(Maalt Kuule on 250 000 km)
11. Arvuta vesiniku aatomi ja glükoosi molekuli mass grammides.
12. Arvutage ühe molekuli ümber olev keskmine ruumala gaasis ja vees ning tahkes aines (raua (56) tihedus 7,8 g/cm3, kulla (199) tihedus 19,3 g/cm3)
13. Arvutage vesiniku ja hapniku molekulide keskmine kiiirus toatemperatuuril (T=300 K, k=1,381x10-23 J/K) teades, et Ekin=3/2kT.

Keemiliste reaktsioonide kirjeldamine – stöhhiomeetria, kineetika, termodünaamika (tasakaal)

14. Andke mooli definitsioon ja selgitage, miks mool on keemia üks kesksetest mõistetest.
15. Mitu vesinikuaatomit on 6,023x10-10 g vesiniku gaasis? Mitu Na aatomit on 46 mikrogrammi kaaluvas tahkes naatriumitükis (Na aatommass on 23)?
16. Kui suur on 12x1017 molekuli sisaldava veetilga mass? Mitu liitrit on normaaltingimustel 3x1024 molekuli gaasilist lämmastikku?
17. Mitu mooli vett mahub supilusikasse (30 ml) ja õllepudelisse (0,5 liitrit)? Mitu mooli on 1000 molekuli glükoosi?
18. Kui te panete kolm teelusikat suhkrut (üks teelusikas on 5 g) teeklaasi (200 ml), siis mitmemolaarne on suhkru lahus (suhkru molaarmassiks võtke 180)?
19. Mitmemolaarne on vee lahus vees? Mitu vee molekuli on 1 moolis, 1 mikromoolis, 1 nanomoolis?
20. Arvutage, mitu prootonit on bakterirakus, kui on teada, et bakteriraku ruumala on 10-15 liitrit ja pH=7,0.
21. Mitu mooli vett mahub supilusikasse (30 ml)? Mitu mooli bensooli mahub teeklaasi (200 ml), kui on teada, et bensooli struktuur on C6H6 ja bensooli tihedus on 0,88g/cm3? Mitu mooli on 100 molekuli bensooli?
22. Kui te panete kaks teelusikat Na2SO4 (üks teelusikas on 5 g, Na aatommass on 23, S aatommass on 32) teeklaasi (200 ml), siis mitmemolaarne on saadud Na2SO4 lahus? Mitu Na+ ja SO42- iooni on teeklaasis?
23. Kirjutage etanooli hapnikuga oksüdeerimise reaktsiooni stöhhiomeetriline võrrand ja arvutage,
• mitu mooli etanooli on vaja oksüdeerida, et saada 134,4 liitrit süsihappegaasi,
• mitu grammi hapnikku on vaja, etanooli oksüdeerimisel saada 134,4 liitrit süsihappegaasi,
• mitu molekuli vett tekib 2 mooli etanooli täielikul oksüdeerimisel?
24. Andke massitoime seaduse formuleering. Selgitage, miks on keemiliste reaktsioonide kiirused sõltuvad ainete kontsentratsioonidest. Reaktsioonide järk.
25. Esimest järku reaktsioonide kineetika kirjeldus ja analüüs.
26. Kuidas on seotud esimest järku reaktsiooni kiiruskonstant ja poolestusaeg? Andke poolestusaja definitsioon. Arvutage poolestusajad, kui esimest järku reaktsioonide kiiruskonstandi väärtused on 0,7 s-1, 7 s-1, 0,35 h-1, 35 h-1, 0,1 aasta-1, 0,7 valgusaastat-1. NB! NB! Järjestage need reaktsioonid kiiruse järgi nii, et reas vasakult esimene poolestusaeg on kõige kiirema reaktsiooni poolestusaeg ja viimane on kõige aeglasema reaktsiooni poolestusaeg.
27. Keemiliste reaktsioonide tasakaal – andke definitsioon. Mis määrab reaktsioonide tasakaalu?

Keemia termodünaamika alused

28. Ideaalse gaasi definitsioon. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalse gaasi olekufunktsioonid – p, T, V, U (siseenergia). Ideaalse gaasi kineetilise teooria alused – rõhu, temperatuuri ja siseenergia avaldised osakeste liikumisolekute kaudu.
29. Analüüsige isotermilist protsessi gaasilise süsteemi puhul. Kirjutage isotermi võrrand lähtudes gaasi olekuvõrrandist ja kujutage seda koordinaatides p ja V. Selgitage, kuidas saab kasutada energia jäävuse seadust ideaalse gaasi poolt isotermilise protsessi käigus tehtava töö ja vahetatud soojuse arvutamiseks. Arvutage isotermilise protsessi käigus tehtud töö 300oK juures, kui süsteemi ruumala suurenes 67,2 liitrilt 89,6 liitrini (R=8,314 J K-1 mool-1). Mitme meetri kaugusele saab tehtud tööga transportida 1 kg massiga pommi, kui on teada, et selle transportimiseks 1 meetri kaugusele kulub 9,8 J?
30. Kirjutage energia jäävuse seaduse avaldis makroskoopilise keha (termodünaamilise süsteemi) jaoks ning kirjeldage,
• kuidas süsteemi siseenergia muutub soojusvahetuse ja töö tegemise käigus (tööd tehakse siis, kui süsteemi (vaadeldava keha) ruumala muutub),
• kuidas muutub süsteemi siseenergia adiabaatilise protsessi käigus,
• kuidas muutub süsteemi siseenergia isokoorilise protsessi käigus?
31. Kirjeldage, missugustest protsessidest koosneb Carnot’ tsükkel. Joonistage Carnot’ tsükkel koordinaatides p ja V. Miks soojusmasinad peavad töötama tsükliliselt?
32. Tuletage Carnot’ tsükli kasutegur ja defineerige entroopia kui olekufunktsioon.
33. Termodünaamika teine seadus ja füüsikaliste ning keemiliste protsesside suund.
34. Entalpia – olekufunktsioon, mille muut iseloomustab reaktsioonide, protsesside soojusefekte.
35. Vaba energia – olekufunktsioon, mis määrab keemiliste reaktsioonide tasakaalu.

Aatomite ja molekulide ehitus

36. Mitu prootonit, neutronit ja elektroni on vesiniku, süsiniku, lämmastiku, hapniku, väävli ja fosfori aatomites. Arvutage nende aatomite massid grammides. Esitage tulemused tabelina?
37. Rutherford´i katse ja planetaarse aatomimudeli tekkimise lugu.
38. Miks Bohr’i aatomis on stabiilsed ainult teatud orbiidid? Arvutage vesiniku ja hapniku molekulidega seotud de Broglie lainete pikkused, kui nad liiguvad toatemperatuuril keskmise kiirusega.
39. (Elementaar)kvantmehhaaniline aatomimudel.
40. Kirjutage kvantarvude valiku reeglid.
41. Kasutades kvantarvude valikureegleid selgitage, miks kolmandas perioodis on kaheksateist elementi.
42. Kasutades kvantarvude valikureegleid näidake, et Mendelejevi tabeli teises perioodis ei saa olla rohkem kui 8 elementi.
43. Kuidas tekivad kovalentsed sidemed? Kirjeldage sidemete tekkimise kahte loogikat.
44. Mitu paardumata elektroni võib olla väävli ja fosfori aatomis? On teada, et väävel on kolmanda perioodi viies element ja fosfor kolmanda perioodi kuues element.
45. Joonistage omal valikul 4 erineva molekuli ruumilised struktuurid ja elektronpilvede kattumise skeemid. H2; H2O; BeH2; C2H6; C2H4; C2H2; CO2; CO; NH3
VASTUSED