Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused (5)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1.Mis on aine?
Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused.
Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale.
2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest ?
Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel ( difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis).
3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises?
Reaktsioonide toimumise tõttu.
Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglustub, väga madalatel temperatuuril lakkab see peaaegu täiesti.
4.Mis on aine agregaatolek? Mitut agregaatolekut tunnete?
Tahke
- tahke oleku korral mõjuvad molekulide vahel tugevad seosejõud, nii et nad saavad üksteise suhtes ainult võnkuda.
Vedel - tihedus mõõdukas, pigem suur, kulgliikumine olemas. Tegemist on voolava ainega, mille kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab. Tema ruumala on rangelt määratletud temperatuuri ja rõhuga. Vedelik avaldab survet nii anuma külgedele, kui ka tema sisse asetatud objektidele. Selline rõhk kandub üle igasse suunda, olenemata kaugusest ja suurendes sügavuses.
Gaas (iline) - väike tihedus, vaba kulgliikumine. Gaasilises olekus on molekulid ja aatomid vabad. Ainsaks nendevaheliseks vastastikmõjuks on juhuslikud kokkupõrked. Osakesed liiguvad vabalt suvalises suunas. Gaas on aine korrastamata olek. Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes olekus. Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub kristallisatsioon ehk aine muutub tahkiseks. Gaasi temperatuuri olulisel tõstmisel omandavad tema koostises olevad osakesed elektrilaengu ehk ioniseeruvad – gaasist saab plasma.
*Temperatuuri abil on võimalik viia ühest agregaatolekust teise.

5.Kirjeldage keemilisi reaktsioone - aine tasemel, aatomite ja molekulide tasemel.
Ühe aine muundumine teiseks/teisteks (valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid)).
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #1 Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #2 Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #3 Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #4 Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #5 Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 165 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janka Õppematerjali autor

Lisainfo

1. Mis on aine? Andke definitsioon.
2. Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest?
3. Kuidas tõestada, et aatomid ja molekulid on pidevas soojusliikumises?
4. Mis on aine agregaatolek? Mitu agregaatolekut tunnete?
5. Kirjeldage keemilisi reaktsioone - aine tasemel, aatomite ja molekulide tasemel.
6. 1 liiter on (tõmmake joon ümber kõigile õigetele vastustele)
• 103 cm3
• 106 mm3
• 10-4 m3
• 1015 mm3
• 1020 Ǻ3
7. Kas aatomi raadius on (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 10-1 nm
• 10-8 mm
• 10-13 km
• 10-8 cm
• 10-5 mm
• 10-7 cm
8. Kas aatomituuma raadius on (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 10-4 m
• 10-17 km
• 10-5 Ǻ
• 10-10 cm
9. Kui tuuma raadius oleks 1 m, kui suur oleks (vesiniku)aatomi raadius (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 105 m
• 1 km
• 10 km
• 107 cm
10. Kui kõikide aatomite raadiused oleksid suurendatud nii, et 1Ǻ=1cm, siis missugune oleks inimese pikkus, kes nüüd (normaalsetest aatomitest koosnevana) on 170 cm pikk (tõmmake ring ümber igale õigele vastusele):
• 1,7 108 m
• 170 000 km
• 1,7 105 km
• 1,7 1010 cm
(Maalt Kuule on 250 000 km)
11. Arvuta vesiniku aatomi ja glükoosi molekuli mass grammides.
12. Arvutage ühe molekuli ümber olev keskmine ruumala gaasis ja vees ning tahkes aines (raua (56) tihedus 7,8 g/cm3, kulla (199) tihedus 19,3 g/cm3)
13. Arvutage vesiniku ja hapniku molekulide keskmine kiiirus toatemperatuuril (T=300 K, k=1,381x10-23 J/K) teades, et Ekin=3/2kT.

Keemiliste reaktsioonide kirjeldamine – stöhhiomeetria, kineetika, termodünaamika (tasakaal)

14. Andke mooli definitsioon ja selgitage, miks mool on keemia üks kesksetest mõistetest.
15. Mitu vesinikuaatomit on 6,023x10-10 g vesiniku gaasis? Mitu Na aatomit on 46 mikrogrammi kaaluvas tahkes naatriumitükis (Na aatommass on 23)?
16. Kui suur on 12x1017 molekuli sisaldava veetilga mass? Mitu liitrit on normaaltingimustel 3x1024 molekuli gaasilist lämmastikku?
17. Mitu mooli vett mahub supilusikasse (30 ml) ja õllepudelisse (0,5 liitrit)? Mitu mooli on 1000 molekuli glükoosi?
18. Kui te panete kolm teelusikat suhkrut (üks teelusikas on 5 g) teeklaasi (200 ml), siis mitmemolaarne on suhkru lahus (suhkru molaarmassiks võtke 180)?
19. Mitmemolaarne on vee lahus vees? Mitu vee molekuli on 1 moolis, 1 mikromoolis, 1 nanomoolis?
20. Arvutage, mitu prootonit on bakterirakus, kui on teada, et bakteriraku ruumala on 10-15 liitrit ja pH=7,0.
21. Mitu mooli vett mahub supilusikasse (30 ml)? Mitu mooli bensooli mahub teeklaasi (200 ml), kui on teada, et bensooli struktuur on C6H6 ja bensooli tihedus on 0,88g/cm3? Mitu mooli on 100 molekuli bensooli?
22. Kui te panete kaks teelusikat Na2SO4 (üks teelusikas on 5 g, Na aatommass on 23, S aatommass on 32) teeklaasi (200 ml), siis mitmemolaarne on saadud Na2SO4 lahus? Mitu Na+ ja SO42- iooni on teeklaasis?
23. Kirjutage etanooli hapnikuga oksüdeerimise reaktsiooni stöhhiomeetriline võrrand ja arvutage,
• mitu mooli etanooli on vaja oksüdeerida, et saada 134,4 liitrit süsihappegaasi,
• mitu grammi hapnikku on vaja, etanooli oksüdeerimisel saada 134,4 liitrit süsihappegaasi,
• mitu molekuli vett tekib 2 mooli etanooli täielikul oksüdeerimisel?
24. Andke massitoime seaduse formuleering. Selgitage, miks on keemiliste reaktsioonide kiirused sõltuvad ainete kontsentratsioonidest. Reaktsioonide järk.
25. Esimest järku reaktsioonide kineetika kirjeldus ja analüüs.
26. Kuidas on seotud esimest järku reaktsiooni kiiruskonstant ja poolestusaeg? Andke poolestusaja definitsioon. Arvutage poolestusajad, kui esimest järku reaktsioonide kiiruskonstandi väärtused on 0,7 s-1, 7 s-1, 0,35 h-1, 35 h-1, 0,1 aasta-1, 0,7 valgusaastat-1. NB! NB! Järjestage need reaktsioonid kiiruse järgi nii, et reas vasakult esimene poolestusaeg on kõige kiirema reaktsiooni poolestusaeg ja viimane on kõige aeglasema reaktsiooni poolestusaeg.
27. Keemiliste reaktsioonide tasakaal – andke definitsioon. Mis määrab reaktsioonide tasakaalu?

Keemia termodünaamika alused

28. Ideaalse gaasi definitsioon. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalse gaasi olekufunktsioonid – p, T, V, U (siseenergia). Ideaalse gaasi kineetilise teooria alused – rõhu, temperatuuri ja siseenergia avaldised osakeste liikumisolekute kaudu.
29. Analüüsige isotermilist protsessi gaasilise süsteemi puhul. Kirjutage isotermi võrrand lähtudes gaasi olekuvõrrandist ja kujutage seda koordinaatides p ja V. Selgitage, kuidas saab kasutada energia jäävuse seadust ideaalse gaasi poolt isotermilise protsessi käigus tehtava töö ja vahetatud soojuse arvutamiseks. Arvutage isotermilise protsessi käigus tehtud töö 300oK juures, kui süsteemi ruumala suurenes 67,2 liitrilt 89,6 liitrini (R=8,314 J K-1 mool-1). Mitme meetri kaugusele saab tehtud tööga transportida 1 kg massiga pommi, kui on teada, et selle transportimiseks 1 meetri kaugusele kulub 9,8 J?
30. Kirjutage energia jäävuse seaduse avaldis makroskoopilise keha (termodünaamilise süsteemi) jaoks ning kirjeldage,
• kuidas süsteemi siseenergia muutub soojusvahetuse ja töö tegemise käigus (tööd tehakse siis, kui süsteemi (vaadeldava keha) ruumala muutub),
• kuidas muutub süsteemi siseenergia adiabaatilise protsessi käigus,
• kuidas muutub süsteemi siseenergia isokoorilise protsessi käigus?
31. Kirjeldage, missugustest protsessidest koosneb Carnot’ tsükkel. Joonistage Carnot’ tsükkel koordinaatides p ja V. Miks soojusmasinad peavad töötama tsükliliselt?
32. Tuletage Carnot’ tsükli kasutegur ja defineerige entroopia kui olekufunktsioon.
33. Termodünaamika teine seadus ja füüsikaliste ning keemiliste protsesside suund.
34. Entalpia – olekufunktsioon, mille muut iseloomustab reaktsioonide, protsesside soojusefekte.
35. Vaba energia – olekufunktsioon, mis määrab keemiliste reaktsioonide tasakaalu.



Aatomite ja molekulide ehitus

36. Mitu prootonit, neutronit ja elektroni on vesiniku, süsiniku, lämmastiku, hapniku, väävli ja fosfori aatomites. Arvutage nende aatomite massid grammides. Esitage tulemused tabelina?
37. Rutherford´i katse ja planetaarse aatomimudeli tekkimise lugu.
38. Miks Bohr’i aatomis on stabiilsed ainult teatud orbiidid? Arvutage vesiniku ja hapniku molekulidega seotud de Broglie lainete pikkused, kui nad liiguvad toatemperatuuril keskmise kiirusega.
39. (Elementaar)kvantmehhaaniline aatomimudel.
40. Kirjutage kvantarvude valiku reeglid.
41. Kasutades kvantarvude valikureegleid selgitage, miks kolmandas perioodis on kaheksateist elementi.
42. Kasutades kvantarvude valikureegleid näidake, et Mendelejevi tabeli teises perioodis ei saa olla rohkem kui 8 elementi.
43. Kuidas tekivad kovalentsed sidemed? Kirjeldage sidemete tekkimise kahte loogikat.
44. Mitu paardumata elektroni võib olla väävli ja fosfori aatomis? On teada, et väävel on kolmanda perioodi viies element ja fosfor kolmanda perioodi kuues element.
45. Joonistage omal valikul 4 erineva molekuli ruumilised struktuurid ja elektronpilvede kattumise skeemid. H2; H2O; BeH2; C2H6; C2H4; C2H2; CO2; CO; NH3
VASTUSED

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (5)

Rogich profiilipilt
Igor Rogov: on tehtud ainult teoreetiline osa, aga see on väiksem kui pool tööd.kui teadsin varakult, ei laeks alla.
20:45 12-11-2011
jakovsokolov profiilipilt
jakovsokolov: väga kasulik materjal
16:30 30-10-2010
kristeljaiu profiilipilt
Kristel Jaiu: väga palju oli kasu
14:11 13-09-2011


Sarnased materjalid

11
doc
Eksami kordamisküsimuste vastused
19
docx
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused
70
pdf
Rakenduskeemia kordamisküsimused
80
pdf
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused
23
docx
Üldkeemia eksami kordamisküsimused
22
doc
Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused
32
doc
Biokeemia kordamisksimuste vastused
24
docx
Biokeemia I kordamisküsimuste vastused





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun