Referaat meditsiini ajalugu - Ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928 (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Ensüüm lüsosüümi avastamine 1923
ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928
Alexander Fleming (6.
august 1881 Lochfield, Šotimaa – 11.
märts 1955 London)
oli šoti bioloog ja farmakoloog.
Tema tuntumad saavutused olid ensüüm lüsosüümi avastamine 1923
ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928,
mille eest ta pälvis 1945 Howard Walter Florey ja Ernst
Boris Chainiga
Nobeli

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Referaat meditsiini ajalugu - Ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928 #1

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SuhkrukeZ Õppematerjali autor

Alexander Fleming (6. august 1881 Lochfield, Šotimaa – 11. märts 1955 London) oli šoti bioloog ja farmakoloog. Tema tuntumad saavutused olid ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928, mille eest ta pälvis 1945 Howard Walter Florey ja Ernst Boris Chainiga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.
Pärast Esimest maailmasõda uuris Fleming innukalt antibakteriaalseid vahendeid, sest ta oli näinud paljusid sõdureid suremas haavanakkusest põhjustatud

fleming hallitus bakterid chain ravim antibiootikum pagulane meditsiini ajalugu

Sarnased õppematerjalid

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need, kes haigust põdenud (Vanas Maailmas suri umbes veerand haigestunutest), enam ei haigestu, viis kunstliku nakatamiseni. Alustasid seda araablased, kasutades inimestelt pärit ,,rõugelima". Protseduuri tuntakse variolatsiooni nime all. 1718

Meditsiini ajalugu

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

..........................................................................26 VI 3. SEMINAR (33. õ-nädal) Inimese uurimine. Erinevad inimrühmad (naised, rassid) kui arstiteaduse objektid.................................................................................................................................................... 31 VII. 4. LOENG (34. õ-nädal): Kirurgia areng alates 19. sajandist. Eksperimentaalmeditsiin................36 VIII 4. SEMINAR (34. õ.-nädal) Hambaarstiteaduse ajalugu KONSPEKT PUUDUB......................... 41 IX. 5. LOENG (35. õ-nädal): Rakuteooria. Bakterioloogia teke ja areng...............................................42 X. 5. SEMINAR (35. õ-nädal): Arstiteaduse areng 20. sajandil..............................................................48 XI. 6. LOENG (36. õ-nädal): Tervishoiu areng. Riiklik meditsiin. Emade- ja lastekaitse. ....................52 XII. 7. LOENG (37. õ-nädal): Evolutsiooniõpetus ja geneetika (arstiteaduse arengus).........

Meditsiini ajalugu