Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
tugev kõla tänu Darwinile arvati end nägevat, kuidas ka bakterite maailmas tugevam õgib nõrgemat. Selle viimase kohta võeti kasutusele isegi termin antibioos. Alexander Fleming (1888-1955), soti päritolu meedik, oli teadusemees, kellele omistatakse penitsilliini kasutuselevõtu au. Ta töötas erinevate lahustega (lüüsid, lüsosüümid jne), kuni jällegi tuli appi juhus 1928. a, puhkuselt naastes, avastas, et osad petritassitäied oli hallitama läinud ning seal, kus oli hallitus, ei olnud tema Gram-positiivseid bakterikultuure (stafülokokke) elus. Avaldas oma tähelepaneku 1929. aastal. Aga kuivõrd penicillinum ei tapnud Gram-negatiivseid baktereid (mida ta antud hetkel uuris), ei pidanud ta asja väga huvitavaks, lisaks oli materjali raske toota ja tegemist oli väga ebastabiilse nähtusega. Alles sõda (mai 1940) tekitas olukorra, kus õpiti kiiresti tootma vajalikku. Kordamisküsimused · Rakuteooria (printsiibid, õpetlased, mõju)
tekkimisel oli molekulide taastootmise protsessi tekkimine. Ivan Petrovitš Pavlov (1849 – 27. veebruar 1936) oli vene füsioloog, kes sai kuulsaks tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana. Alexander Fleming (6. august 1881 – 11. märts 1955) oli šoti bioloog ja farmakoloog. Tema tuntumad saavutused on ensüüm lüsosüümi avastamine ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust. Penitsilliini juhuslik avastamine ja isoleerimine Flemingi poolt märgistab tänapäeva antibiootikumide algust. Fleming avastas ka väga varakult, et bakteritel kujuneb antibiootikumiresistentsus, kui penitsilliini kasutatakse liiga vähe või liiga lühikest aega. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud
Ka rinnaga toitmise ajal ei soovitata tarvitada aspiriini, kuna see ravim läheb kõige paremini rinnapiima ning võib põhjustada imikul verevalumeid. Sellest ravimite grupist kõige ohutumateks raseduse ja imetamise ajal peetakse paratsetamooli ning ibuprofeeni. Nende ravimite puhul tekivad ohud siis, kui kasutatakse väga suuri ravimiannuseid pidevalt pikka aega. Antibiootikumid Antibiootikumid võib jagada 4 gruppi: 1. Raseduse ajal ohutud - penitsilliin, ampitsilliin, cefaleksiin, duracef, zinnat, erütromütsiin, rovamütsiin, wilprafen jt. samadest gruppidest 2. Raseduse algul (kuni 12 nädalat) ohutud, hiljem põhjustavad hammaste arenguhäired ning vastsündinul luustiku- ja kõhrekahjustust - tetratsükliin, doksütsükliin, tarivid, norfloksatsiin, ciprofloksatsiin. 3. Vahetult enne sünnitust (peale 36. nädalat) ei tohi kasutada, kuna vastsündinu ei ole
Ajaleht on perioodiline väljaanne, mille sisuks on uudised, artiklid, reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt pühendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele. Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. märtsil 1806.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA EESTI JAOKS OLULISED RISKIFAKTORID Referaat Juhendaja: Rainer Asuküla, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 SISSEJUHATUS Referaati eesmärgiks on anda ülevaade Eesti jaoks olulisemate riskifaktorile. Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks südame- veresoonkonna haigused, teisel kohal on pahaloomulised kasvajad ning kolmandal kohal vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Lisaks tänast haiguskoormist põhjustavatele probleemidele on Eestis tulevikuprobleemiks tõusmas AIDS,HIV
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Eva-Mai Männiste MEE TARBIMINE Referaat Keskkonnakaitse õppekava Tartu 2018 SISUKORD 1. MESI JA MESINDUS......................................................................................................3 1.1. Mis on mesi?............................................................................................................3 1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev...............................................................3 1. 3. Mesindus Euroopas................................................................................................4 2. MEE TARBIMINE........................................................................................................5 2.1. Mee omadused-tarbimise põhjused.........................................................................5 2.2. Mee tar
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 SISUKORD SISUKORD .............
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
3 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid