Toimumis koht samas kohas, üks väline tegevus (kiri), pinget kruviti mõtete ja aruteludega (sisemine pinge). Inimese peamine kohustus, kirjutas esialgse lõpu pärast- tõestatada naisküsimus, näidata, et naine ei sõltu ainule mehest, tal on õigus teha seda,m is ta õigeks peab. Igalühel on kohustused enda ees, Ibsen rõhutas oma näidendiga, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. 3. MODERNISM (ühiskondlikud tingimused, eeldused, mõtlejad, perioodid, -ismid (esitlused vihikust), tunnused, proosa, luule, draama, aeg, märksõnu (esitlus+rühmatöö), ajatelg) . Ühiskondlikud tingimused: tööstuslik majanduslik areng, linnastumine, metropolid nt New York, London, töölisklass, kultuur kättesaadav paljudele, massimeelelahutus, I ms, Titanicu hukkumine, tapatalgud, rahvuslik viha, kosmopolitism, antirahvuslus, künism, ka elukohanematus peale sõda
teaduskirjandusest ajakirjandusest jne, omane on stabiilusu kord argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. Kaks põhiperioodi: I. 1830 1870: realism areneb paralleelset romantismiga. II. 1871 1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõju. Olulisteks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus, realistlik luule ja draama kujunesid olulisteks 19. sajandi lõpu poole. Stendhal ( Marie Henry Beyle) (1783- 1842) -> Prantsuse varajase realismi esindaja. ,,Punane ja must" 1830, ,,Parma klooster" 1839 Stendhali stiil on täpne ja läbipaitsev, kirjeldusi esineb vähe, olulist rõhub detailide kaudu. Honoré de Balzac -> (1799 1850), Prantsuse realismi suurkuju. 20 aasta hiigeltöö koondpealkirjaga ,,Inimlik komöödia" 90 romaani, tegelaste koguarv kuni 3000 sh 460
3. Modernismi kolm võimalikku seletust: Esimene: modernismi alla arvatakse mitmesugused avangardsed ja eksperimentaalsed voolud (futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism jne) Teine: on kirjanduslookeskne. Algab 1910 futurismist või 1890 sümbolismist, lõpp Teine ms Kolmas: modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles suundumuses keskendumist tekstile ja keelele. 4. Mis vahe on sõnadel modernne ja modernism? Modernne on kirjandus, mis muudab olemasolevat kirjandusmudelit. Modernismis kirjutatakse inimeste hirmust maailmakorra lagunemise ja oma juurte kaotamise kohta. 5. Mis on sotsiaalne modernism ja avangardistlik modernism? Sotsiaalne modernism on katse kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud ühiskonda, purunenud ühiskonna korrastamine Avangardistlik modernism on suund, kus eksperimenteeritakse hakatakse vastu
See oli uuendus, sest enne räägiti kirjaniku osa kirjandusest ja nende eluloo tähtsus. Enam ei tegeletud tekstivälisega vaid hakati uurima teksti ennast sõltumatult välismõjust. See ulatus ka Sveitsi ja selle mõjul hakati igal pool uurima nii kirjandust. Roman Jakobson hakati nimetama formalistideks, see oli nagu halvustav tegeleb vormiga, ei huvita sisu. Inimkonna kasv oli tohutu varjuküljeks suured sõjad. Põhiline põhjus oli tehnoloogia areng. Ka naised võisid hakata ennast loominguliselt väljendada. 200 aastat oli kulunud (Goethe oli esimene). 20 sajandi alguses hakati neid kuulama. Tekkisid ka uued rahvuskirjandused, nagu eesti. Elu muutus üleüldse, sest kõik tehnilised uuendused (raadio, televisioon jne) uutsid elu ja koos sellega ka muutus kirjandus. Zanri kirjandus ja kirjanduslik e taskurätikirjandus Üheltpoolt zanrilisus (detektiivid, fantaasia, põnevus jne) ja teine vanemas mõttes kirjandus mida iseloomustab
tervenisti justkui isa eest põgenemise katse.Jäi 1922. a. tuberkuloosipensionile. Oma näidendites tegelase K all mõtles ta iseennast.Oli kolm korda kihlatud, aga lõpuks jäi ikka vallaliseks. Oma testamendis tahtis, et ta sõber põletaks kõik ta tööd, aga too eiras seda. Tema tuntumate jutustuste hulka kuulub ,,Metamorfoos"(1916). Selle peategelane on proovireisija Gregor Samsa ärkab ühel hommikul putukana. Tema teosed on veel ,,Jahimees Gracchus" ja ,,Seaduse ees". Kafka esimene romaan ,,Ameerika" (1927) loob Uuest Maailmast võõrandumise võrdkuju. Romaan ,,Protsess" (1925) on läbinisti rusuv. Väikeametnik Josef K. Vahistatakse 30.sünnipäeval.Erich Maria Remarque(1898-1970)-Sündis Osnabürckis Alam-Saksimaal raamatuköitja pojana.Läks 1916.a. otse koolipingist sõtta. Ta töötas ajakirjaniku,kaupmehe,kooliõpetaja,müügiagendi, organistina ning kirjutas teatrikriitikat. Kavatsus luua sõjaromaan, jutustada lahingutes kogetust tekkis tal 1917.a.
keskpaigaks. Esmased tunnused - vormieksperimendid. Romaani vorm ja keel on niisama tähtis kui teose sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, et edasi anda teadvuse voolu. Autorite püüdlus hoiduda otsesest hinnangust teose tegelastele ja sündmustele. Autor n-ö kaob. Teadlikuks taotluseks sai romaani mitmetähenduslikus - polnud üht ja kindalt "võtit", mille abil tähendust avada. Tunnusjoonteks ka rõhutatud filosoofilisus - kirjanduse ja filosoofia kokku sulamine. Kafka algatas maagilis-realistliku suuna romaanis, ülidist tähelepanu pälvis ladina-ameerika romaan ning ka ajaloo romaan. Postmodernism - 20. sajandi lõppveerandi kirjandus. Kõrgkirjanduse läbipõimitus masskirjanduse elementidega. Prantsusmaa Modernism algas 1857. aastal Prantsusmaal, luuletaja Bandelaire avaldas luulekogu "Kurja lilled". Modernistliku romaaniuuenduse algust tähistab Marcel Prousti looming. Teos: "Kadunud aega otsimas". Eesmärgiks põhiosas tema enda poolt läbi elatud
,,Isa Goriot" põhiprobleemid on raha ja eetika. 8. Nimeta kolm Tehhovi novelli, nn naer läbi pisarate. Tehhovi kolm nn naer läbi pisarate novelli on: ,,Paks ja peenike", ,,Inimene vutlaris" ja ,,Ametniku surm". 9. Nimeta kolm Tehhovi näidendit. Kolm Tehhovi näidendit on: ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed" ja ,,Kajakas". 10. Mida tähendab Tehhovi loomingus nn väike inimene? Tehhovi loomingus tähendab nn väike inimene halli massi kuuluvat inimest, kes ei taha areneda. 11. Kellele kuulub novell ,,Inimene vutlaris" ja millist tähendust kannab novelli pealkiri? ,,Inimene vutlaris" on Tehhovi novell. Novelli pealkiri tähendab inimest hallis massis vutlar on suletud silmaring, vähene tahe ennast arendada ja õnne poole püüelda. 12. Selgita avatud novelli mõistet. Avatud novelli puhul ei vii süzeearendus alati puändini, tooni annavad peidetud meeleolud, sündmused võivad isegi puududa. Avatud novelli nimetatakse ka tehhovlikuks novelliks. 13. Nimeta vähemalt kolm L
aastat. Teoses kirjeldatakse 2.kompanii hukku, kuhu kuulub ka Paul Bäumer, Remarque´i sõjavastase hoiaku kandja. Juba raamatu pealkiri on meeldesööbiv, näidates kogu sõja küünilisust. "Läänerindel muutuseta" see on kõik, mida ajalehe sõjasõnumist lugeda võib, kuigi ka sellel päeval sai surma üks noor inimene, romaani kangelane. Romaan ei vasta reaktsioonilisele ettekujutusele sõjast ja sõduriks olemisest, kuigi teoses pole ka meeleheitlikku mässulisust. Remarque ei ole võitleja, vaid vaatleja, kes kirjutab sellest, mis teda erutab, püüdmata lugejat keelitada või õpetada. Ta alustab oma romaani selgitusega, rõhutades, et raamat ei ole "ülestunnistus ega süüdistus vaid üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hukutas isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest". Paul Bäumeri kujuga loob Remarque pildi selliselt hukatud inimestest. Romaan "Läänerindel muutuseta" kujutab kadunud põlvkonna tekkimist Saksamaal.
Taunis iiri marurahvuslust ja briti. Õppis Dublini ülikooliss. Ütles lahti kirikust. Alustas kirjutamist luuletajana 1907 luulekogu ,,Kammermuusika". Esimene proosateos ,,Dublinlased" 1914. 1918 näidend ,,Pagulased". 1922 peateos ,,Ulysses". Tekitas kohe pahameeletormi. Keelati Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal. See on romaanikunsti pööre. Kasutab sisemonoloogi. 1939 ,,Finnegans Wake". Räägib ühest päevast, 700 lk, viimane peatükk 40 lk ilma kirjavahemärkideta. Franz Kafka ( 1883-1924 ) Sündis 3.juulil 1883 ja suri 3.juunil 1924. Oli rikka juudi lihakaupmehe poeg. Olid vastuolus omavahel. 1919 essee ,,Kiri isale". Õppis Praha saksagümnaasiumis germanistikat, ja isa sunnil Praha ülikoolis õigusteadust. Oli 3 korda kihlatud kuid ei abiellunud kunagi. Suri Viini lähedal tuberkoloosi. Tema eluajal ilmusid ainult novellid ja esseed. Testamendiga keelas oma teoste avaldamise.
rahuvskeelt. Peamine sônum inimkonnale oli kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. Giovanni Boccaccio oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Kirjutas luulet kui ka proosat. Peateos on dekameron. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest. Renessanssi draama Võrreldes enamiku kirjandusliikidega oli draama areng hilisem. William Shakespeare sündis jõukas peres. Ta õppis kohalikus "grammatikakoolis" ning asus 1587 aastal Londonisse elama.Kirjutas kokku 36 näidendit. Näidendites oli tähtsalt kohal taustana loodus, mis elustab armastust
romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892)
2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele 20. sajandi keskpaiku oli modernism muutunud üldvastuvõetavaks, see levis laialdaselt nii luules, proosas kui ka draamas. Proosa- ja draamakirjanikele olid tähtsamad teksti- ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifesteerimine
Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero,
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja
Erinevalt paljudest teistest haritlastest tervitas Blok vaimustusega monarhia kukutamist 1917. aastal. Sellest meeleolust kantuna kirjutas ta artikli ,,Intelligents ja revolutsioon", poeemi ,,Kaksteist", milles revolutsionääride rühma eesotsas marsib Jeesus Kristus, luuletuse ,,Sküüdid" jm. II PILET 1. Maailmaloomismüüdid erinevates piirkondades kes loob, millest loob ja kuidas loob (3 omal valikul) 2. Modernistlik proosa (valida 1 autor ja teos), nt Hamsun, Joyce, Kafka, Hesse, Bulgakov, ,,kadunud põlvkond" - Remarque v Hemingway Vastused: · Egiptus: Loojajumalaks Ra, kes varjab end ürgkaose Nuni vetes. Ra aevastusest tekivad uued jumalad. Lausumisega loob Ra kõik muu + Maati (tõe- ja õiguse jumal) India: Brahma loob kõik, (k-a aeg) esialgseks meditatsiooniperioodiks oli öö, tekkis uus loomeprotsess (päike ja tähed) Hiina: Kaost sisaldav muna, peajumal Pan Gu lööb katki, munavalgest taevas,
MODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus
Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kuritegu on võimalik varjata. 2. “Idioot” - Heade kavatsustega ja emotsionaalselt intelligentne vürst Mõškin (vastand
Franz Kafka Franz Kafka (1883-1924) sündis Prahas rikka juudi lihakaupmehe pojana ja veetis seal suurema osa oma elust. Konflikt isaga mängib Kafka kujunemisloos olulist rolli, samuti püüded luua stabiilsemaid suhteid naistega. Kafka oli kolm korda kihlatud kaks korda Felice Baueriga ja korra Julie Wohryzekiga, kuid ei abiellunud kunagi. Alles viimasel eluaastal (Kafka suri 40-aastaselt tuberkuloosi) alus- tas ta kooselu Dora Dymantiga. Enamik Kafka eluloost lähtuvaid kirjanduseuurijaid on seisukohal, et need kaks konflikti konflikt isaga ja konflikt naistega olid Kafka loomingu jaoks pöördelise tähtsusega. Oma eluajal avaldas Kafka vaid ükskuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus peale surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli mää- ranud põletamisele. Kafka looming jaguneb kahte suurde gruppi: novellid ja romaa- nid
Modernism 1. Modernismi märksõnad, ajalooline taust, periood. Märksõnad: uusromantism, sotsiaalne modernism, avangardism, futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism, kirjandusvoolude paralleelne esinemine. Ajalooline taust: Paljusid maid haaranud rahvuslikud või revolutsioonilised liikumised, arvukad lokaalsed konfliktid ning senise aja suurim, Esimene maailmasõda, 1917. aasta oktoobripööre Venemaal, uute riikide sünd. Periood: 19 sajandi teine pool - 20 sajandi algus. 2. Uusromantism mis see on ja milline on selle mõju modernismile.
Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja parandada, kutsusid üles puhastumisele. Nad uskusid edasiminekut ja progressi. Suurt tähelepanu pöörati teoste vormile. Kõige suurem muutus võrreldes eelneva kirjandusega toimus tekstis. Tekstis kehtivad omaenese seadused. Ideaal on luua asju, mis poleks looduse koopiad. Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. Talle on oluline tekst ise, mis tekitab temas assotsiatsioone. Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. Tekstil puudub klassikaline kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp
Modernism tekkis 20saj kui hakati tähtsustama teadust. Modernism>>moderne. Modernistlik oli kõik, mis vastandus traditsioonilisele. 19saj teisel poolel arenes teadus palju. Seletati teaduslikult väja inimese põlvnemine, avastati pärilikkuse seadus. Avastati elekter, radioaktiivsus. Suured tehnikasaavutused nagu sisepõlemismootoriga auto, fotograafia leiutamine jne. Moes olid muutused, kultuuris, tehnikas, teaduses.. tekkis uus elurütm. Suurlinnade teke. Einsteini ja Freud. Kiriku olulisus vähenes. Kristlikust kasvatusest sai vabakasvatus. TEADUS VIIB TÄIUSE POOLE. Teadusest ei tohi kuj inimkonda hävitav teadus. Futurism: Tekst katkendlik, keeruline, võõrsõnaderohke, tekitas võõristust. Loobuti omadus-ja määrsõnade kasutamisest. Taheti loobuda kõikidest piirangutest. Luules: hüüatused, käsklaused, väljajättelisus, argoo ja tänavakeele kasutamine. Kõik pidi olema julm ja agresiivne. Sürrealism: loomingu aluseks unenäod, ebareaalsed nägemused
Poliitilised vaated: -ükski idee pole parem, kui elav inimene -. ,,Mässav inimene"-essee. On pigem filosoof."Mõelda saab ainult kujundite abil. Et olla filosoof, meab kirjutama romaane."Ideed: piirsituatsioonides tuleb välja inimese tõeline pale. Ennast tajuma õppides saadakse sisemiselt vabaks. Ei usu mõistuse jõusse-emotsioonid, tunnetus. Miks in. Elab-teda on eluga karistatud. Essee: ,,Sisgaphose müüt", Romaan: ,,Võõras"eksistentsialismi ideed. Kafka Pole eksistentsialist! Kafka on väga tagasihoidlik, õrn ja nõrk. Tema eluajal ilmub 7 raamatut-> kirjutas rohkem. Päevik, kirjavahetused. Testamendis käskis oma päeviku, kirjad ja käsikirjad hävitada-pole tehtud seda. Romaanid: ,,Loss","Protsess"põhimõtteliselt mudelromaan(tundlik keskkond, teemad: väike inimene), Kiri,,Kiri isale"kafka on kannatava inimese kirjanik. Thakur Pärit Indiast, Õpib Inglismaal, tõlgib ja avaldab luuletusi seal. Sõna-sõnalt- tõlgib mõtet. Saab kiirelt kuulsaks.
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
on midagi, mida pole uuritud. Maupassant oli eelkõige novellikirjanik. Alguses kirjutas varjunime all. Kirjutas nii armastusest, sõjast, talupoegadest, ühiskondlikest probleemidest, patriotismist. Patriootlikud on lihtsad, tavalised inimesed. Armastus on pigem füüsiliste vajaduste rahuldamine. Talupoegi kujutas ta kaheselt: samastas ka loomadega (rumalad, ise süüdi nagu Tsehhov), kuigi on patriootlikud ja lihtsad. · Romaan "Bel-Ami". · Novell "Rasvarull". · Novell "Kaks sõpra". Maupassant'i looming: täpne, lakooniline stiil, dramaatiline, pingestatud tegevus, puänteeritud lõpp, reljeefsed, teravalt väljajoonistatud karakterid, halastamatult objektiivne kujutluslaad, kirjanikule omane isepäine robustsus, millele on võõras igasugune valehäbi. Ta ei kasuta moraliseerivat jutustajahoiakut. Tema pessimism on inimelu analüüsimisel ääretu. 2) Analüüsi ja tutvusta E. A. Poe novelle
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa
hääle läbi edastab Exupéry oma mõtteid. N: „Sandarmile on omane laeva ehitades püüda merd likvideerida.“ – olla kõikvõimas; risti vastupidi tegemine; eesmärgi poole vahendeid valimata püüdlemine(Napoleon tahtis vallutada kogu Euroopat); tegude läbimõtlematus. „Väike prints“ –1943.a ilmunud allegooriline muinasjutt. Kajastab nii laste kui ka täiskasvanute jaoks üldinimlikke kõlbelisis arusaami. Sahara kõrbes kohtuvad lendur ja väike prints. Printsi maailma on ühteaegu lapsemeelne, kuid eetiliselt avar ja hingelisele puhastumisele kutsuv. Lendur saab sellest maailmast osa, sest temas on säilinud veel siirust ja muinasjutulise maailma mõistmise oskust. Mitte sugugi kõik täiskasvanud ei suuda seda võimet lapsepõlvest kaasa tuua ja hoida. Lendur on vastandlik. a) täiskasvanulik – talle on oluline lennuki parandamine, ei pööra Printsile selle ajal tähelepanu. Rääkis numbritest
Sissejuhatus............................2 Sisututvustus...........................3-6 Tegelaskujud...........................7 Kajastuvad teemad..................8-9 Ekstentsialism.........................10 Sümbolism..............................11 Tõlkimisraskused....................12 Viited teistest töödes...............13-14 Kokkuvõte...............................15 2 Sissejuhatus ,,Metamorfoos" on 1915. aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärsete vigade alla käivad haigused võivad geeniuse sule panna käima tavapärasest erinevalt, luues maailma, mis on täis kannatust ja kus osalised on sellega külmalt leppinud. Neid kahte omadust on näha terve novelli vältel
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õig
võivad soodustada ja luua.Hukatuslik on ta sellepärast,et püüe mingeid reegleid peale suruda suurendab meie professionaalset kvalifikatsiooni igal juhul meie inimlikuse arvelt.“ Michel Foucault : Prantsuse ajaloolane ja filosoof. Uuris teaduse ja mõistmise kasutamist võimu tööriistana niisugustes valdkondades nagu meditsiin ja kriminoloogia. 6.Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi esmaavastajaks pidas Freud ise Josef Bauerit.Üks Baueri patsientisedt oli tundnud ajutist kergendust ja koguni vabanenud mõnest hüsteeriasümptomst, kui oli hüpnoosi mõjul saanud ära rääkida ja välja elada oma traumaatiliste elamustega seotud –kuid teadvusest välja tõrjutud-mõtted ja tunded.Freud hakkas ka ise kasutama hüpnoositehnikat, kuid läks järk-järgult üle vabade assotsiatsioonide meetodile, mille kohaselt tuleb patsiendil raviseansi ajal
Sajandivahetus: rahvuslus; Marxi töölisliikumine; naisliikumine; linnastumine; vastandati tsivilisatsioone, rasse, rahvusi ja klasse, uut vanaga; sotsiaaldarvinism; Nietzsche üliinimeseteooria; juudivaenulikkus; naturalism; ilu väärtustamine/ tegelase sisemonoloog; huvi psühholoogilisel reaalsusel; subjektiivsete tajuelamuste registreerimine; luules sümbolism. I MS: dadaism (kasvas välja sürrealism); irratsionalism; ekspressionism; biheiviorism (inspiratsiooni sai E.Hemingway); konservatiivsed liikumised. Sõdadevaheline aeg: 1920ndad olid meelelahutuse ja massitarbimise aeg; jazz; kino; totalitaarsed liikumised- valitses ühiskonnas deemonlikud jõud, inimesel ja inimlikkusel on raske ellu jääda(,,m&m"). II MS: EL sünd; kirjandus ja kunst sotsialistlikule liistule; eksistentsialism- inimolu küsimus maailmas; absurd- maailm arusaamatu, elu mõttetu ja sihitu; inimene peab ise oma otsuste ja tegevusega elule mõtte andma; rock'n'roll. 1960...: otsiti alternatiivseid eluviis
,,Iha"" ja ,,Kass tulisel plekk-katusel". Tema näidendeid ,,Klaasist loomaaed" ja ,,Iguaani öö" premeeriti NY näitekirjanduskriitikute Circle Awards´iga. Tema kammerlikud näidendid paistavad silma psühholoogilise sügavuse poolest, millega ta käsitleb inimestevahelisi suhteid. Näidend ,,The Rose Tattoo" pälvis Tony auhinna, kategoorias, ,,parim näidend". · Tänapäeva filosoofiliste moevoolude vaatenurgast, eriti postmodernistlikust perspektiivist on eksistentsialism liiga eesmärgipärane ja positiivne ega vasta globaliseerunud hüperkultuuri eklektilisele elutunnetusele. Seega heidetakse eksistentsialismi inimesekäsitlusele ette sedasama, mida too heitis omal ajal ette varasematele inimese-käsitlustele. · Postmodernism kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Postmodernismi sünniajaks peetakse 20.sajandi 60.-70.aastaid, moeterminiks kujunes see 1980ndatel. Kõige üldisema definitsiooni kohaselt aga võib
saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism ja sürrealism, jätkus hilisekspressionism. Avangardislikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestiga, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernism oli jõudnud ka proosasse ja draamasse, mille autoris olid oma loometöös täiesti erinevad, sõltumatud, erandlikud, võrreldes traditsioonilise ralistlik kirjandusega. Nende looming sisaldas täiesti uusi leide romaani ja draama vormis ning inimese olemuse ja elu sügavuti mõistmises. Modernism kestis kuni II maailmasõjani, teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses,
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
