Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

keemiliste elementide perioodilised omadused (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
keemiliste elementide perioodilised omadused #1 keemiliste elementide perioodilised omadused #2 keemiliste elementide perioodilised omadused #3 keemiliste elementide perioodilised omadused #4 keemiliste elementide perioodilised omadused #5 keemiliste elementide perioodilised omadused #6 keemiliste elementide perioodilised omadused #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor greteliisraud Õppematerjali autor
Elementide perioodilised omadused
Ionisatsioonieneriga (I)
Keemiline side, Iooniline side, Kovalentne side, Kaksik-kolmikside, dipoolmomendid, Molekulide kuju ja struktuur, Orbitaalide hübridisatsioon, Sigma-side, Pii-side, Vesinikside, Metalliline side jne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

Keemiline side

1 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side 1. Ettekujutus aatomi ehitusest. "Kogu asja vaatame üle elektroni seisukohast!"1 Elektronid on mikroosakesed, millel on dualistlik olemus: 1) osakese omadused seisumass laeng 2) laine omadused lainepikkus sagedus Elektroni kirjeldamisel aastomis saab kasutada ainult kvantmehaanika seadusi. Definitsioon: Liikuvat elektroni vaadeldakse aatomis kui seisvat lainet kolmemõõtmelises (3-D) ruumis 2. Ei saa üheagselt täpselt määrata elektroni energiat ja tema

Füüsika
thumbnail
40
ppt

Keemiline side

Keemiline side · On efekt mille tulemusena on kahe teineteisest teatud kaugusel paikneva aatomi energia oluliselt madalam (100 kJ/mol) võrrelduna teineteisest lõpmata kaugel paiknevate aatomitega · Aatomeid teineteise lähedal hoidvad jõud on oma olemuselt elektrostaatilised · Keemilise sideme moodustumise järel paikneb kokkuvõttes rohkem elektrone rohkem tuumade lähedal Molekul Molekul on aatomitest moodustunud agregaat millel on temale ainulaadsed jälgitavad omadused Molekuli iseloomustavad omadused: · atomaarne koostis ­ molekulaarvalem · aatomite sidestatus ­ struktuurvalem · ruumiline struktuur · füüsikalised ja keemilised omadused Molekulaarvalem ja struktuurvalem Dimetüül eeter ja etanool omavad sama molekulaarvalemit: C2H6O Erinevad aatomite sidestatuse poolest ­ erinevad struktuurvalemid Struktuurvalemeid võib esitada ka lihtsustatud kujul Keemilise sideme omadused ·Sideme energia ·Sideme pikkus

Keemia alused
thumbnail
4
doc

Keemiline side

järgi on selles struktuuris üks kaksikside ja kaks kaksiksidet: Seega peaksid hapnikuaatomid ja CO sidemed üksteisest erinema. Et aga sidemed on võrdsed, siis võime formaalselt vaadelda, et tegelik karbonaatioon moodustub võimalike struktuuride resonantsi tulemusena kui nende resonantshübriid. Joonista NO3 iooni resonantsstruktuur. Joonista CO2 molekuli resonantsstruktuur. Kovalentse sideme polariseeritavus Side erinevate elementide aatomite vahel on alati rohkem või vähem polaarne. Seda põhjustavad aatomite erinevad mõõtmed ja erinev elektronegatiivsus. Näiteks HCl molekulis on siduv elektronpilv nihutatud elektronegatiivsema (kloori) aatomi suunas. LiF molekulis muutub mittepolaarne side valdavalt iooniliseks sidemeks. Siduva elektronipilve nihkumise ulatuse alusel jaguneb keemiline side mittepolaarseks, polaarseks ja iooniliseks. Metalliline side

Keemia
thumbnail
30
docx

AATOMIEHITUS, OMADUSED

raadiused on hulga suuremad kui mittemetallidel metalliline raadius – pool aatomituumade vahelistest kaugustest metalli kristallivõres kovalentne raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis kui aatom loovutab elektrone (tekitades katiooni), siis tekkinud osakese aatomraadius on esialgsest väiksem ionisatsioonienergia I – energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks (selle katiooniks muutmiseks). määrab metallilised omadused: mida väiksem ionisatsioonienergia, seda metallilisem element. ionisatsioonienergia on alati endotermiline ΔH > 0 iga järgmise elektroni loovutamine on raskem kui eelmine. kergem on elektroni loovutada sellisel elemendil, millel on orbitaalil osad paardunud osad paardumata elektronid (kuna energeetiliselt on soodsam, kui kõik „kastid“ on ühe, kõik kahe või kõik 0 elektroniga) elektronafiinsus Ae – energia, mis eraldub või neeldub isoleeritud aatomile ühe elektroni

Füüsika
thumbnail
4
pdf

Loengu materjal

Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon ­ reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste ­ elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine ­ elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine ­ elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal

Keemia alused
thumbnail
8
pdf

Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused

Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal

Üldine keemia
thumbnail
3
docx

Keemia alused praksi KK

tuumale lähemal, aatomid liidavad kergemini elektrone, mood neg laetud ioone ­ anioone. Tüüpilised mittemetallid on halogeenid. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Kovalentne side ­ keemiline side, milles kaks aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavat elektronpaari. Polaarne kovalentne side ­ kui sideme moodustavad erinevate elementide aatomid, on siduv elektronpaar nihkunud suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. Mittepolaarne kovalentne side - Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga. Iooniline side - side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele.

Keemia alused
thumbnail
5
doc

Keemia alused KT1

Pole olemas süsteemi olekut, kus tema energia oleks null ­ ka madalaimas energeetilises olekus säilib nullenergia. Osakesel potensiaali augus ei saa E=0, osake pole paigal. Lainefunktsioon on pidev, muutub pidevalt. Mida raskem on osake, seda madalamal energiatasemel ta paikneb. 4. Nimetage aatomis elektroni olekut määravad kvantarvud ja selgitage, millised elektroni (või siis vastava orbitaali) omadused on nende kvantarvudega määratud. - Peakvantarv (n), mis määrab ära elektronkihi, milles elektron asub, määrab energianivoo, kuhu elektron kuulub. Orbitaalkvantarvu (l;0,1,...,n-1). Määrab alanivoo, kuhu elektron kuulub ja ka vastava lainefunktsiooni ruumilise kuju (s, p, d, f). Magnetkvantarv (ml;l,l-1,...,-l), määrab orbitaali ruumilise orientatsiooni. Spinn(ms;1/1;-1/2), iseloomustab elektroni magnetilist momenti, näidates ära, kas elektroni

Keemia alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun