Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keemiline side (0)

1 Hindamata
Punktid
Keemiline side #1 Keemiline side #2 Keemiline side #3 Keemiline side #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ozooner Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
40
ppt

Keemiline side

AATOMI EHITUS KEEMILINE SIDE Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest negatiivse laenguga elektronidest Aatom on elektriliselt neutraalne Tuumalaengule vastab elemendi järjekorranumber perioodilisustabelis Meie arusaam aatomi ehitusest on murranguliselt muutunud seoses kvantmehhaanika esilekerkimisega 20 saj alguses ·Rutherford 1909 ­ planetaarne aatomi mudel ­ probleemiks surmaspiraal ·Niels Bohr ­ esimene kvantiseeritud energiaga aatomi mudel - teatud "liikumise olekutes" elektron energiat ei kiirga ·Einstein 1905 ­ valgus on vaadeldav osakeste voona ·De Broglie ­ kõigil osakestel on laineomadused ·Schrödinger 1926 ­ elektron on vaadeldav seisulainena ­ kasutas elektroni kirjeldamisel lainefunktsiooni ·Born - lainefunktsiooni ruut 2 on tõlgendatav kui elektroni leidmise tõenäosustihedus ·Lahendades Schrödingeri võrrandi võime leida elektroni paiknemise tõenäosuse suvalises ruumalaelemendis tuuma mõjuväljas ­ tulemuseks on orbi

Keemia alused
thumbnail
3
doc

Keemiline side

Kordamisküsimused II Keemiline side 1. Mis on : · Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. · Liitaine ­ keemiline aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. · Molekul ­ koosneb aatomitest. · Molekulaarne aine ­ · Mittemolekulaarne aine ­ molekulidest koosnev aine. · Keemiline side ­ aatomite või ioonide vaheline side molekulaarses aines. · Kovalentne side ­ ühiste elektronpaaride jagamisel aatomite vahel tekkiv side. · Mittepolaarne kovalentne side ­ kovalentne side, kus ühine elektronpaar on mõlemal elemendil võrdselt. · Polaarne kovalentne side ­ kovalentne side, kus ühine elektronpaar on ühe elemendi poole rohkem tõmmatud. · Valents ­ näitab ühe aatomi poolt moodustatud kov

Keemia
thumbnail
1
doc

Keemiline side

Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil moodustunud side. Tavaliselt saadakse ühine elektronpaar selliselt, et kumbki aatom annab selle moodustumiseks elektroni ­ mõlemalt sidet moodustuval aatomil peab olema vähemalt üks paardumata elektron. Kovalentse sideme tekkeks on ka teine võimalus:üks aatom hakkab jagama oma elektronpaari teise aatomiga. Üks aatom annab kovalentse sideme moodustumiseks oma vaba elektronpaari, teine aga tühja orbitaali. Kovalentse sideme tekkimiseks peavad aatomid sattuma teineteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid osaliselt kattuvad. Nendest moodustub uus, mõlemale aatomile ühine orbitaal ­ molekulorbitaal. Elektronpaari doonor ­ aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronpaari Elektronipaari aktseptor ­ teine aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Doonorakseptorside ­ keemiline side, mis tekib siis, kui üks aatom annab vaba elektronpaari ja teine annab tühja orbitaali. Kordne side on

Keemia
thumbnail
2
docx

Keemiline side

Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides. Tekib aatomi väliskihi elektronide abil. - osalaeng (väike delta) - Suur delta Keemilise sideme tüübid: 1) Kovalentne side a)polaarne b)mittepolaarne 2)iooniline side 3)metalliline side 4)vesinikside Kovalentne side on ühise või ühiste elektronipaaride abil moodustunud side. Polaarne kov. Sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Polaarne side: NO2, CO2, CH4 ­ 2 mittemetalli. Mittepolaarse kov. Sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronpaari sama tugevusega. Mittepolaarne side: O2, Br2, C- üks aine, Vesinikside on (iselaadne molekulide vaheline side) keemiline side, kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomiga. Ained, mis moodustavad veega tugevaid vesiniksideme,

Keemia
thumbnail
5
doc

Keemiline side ja aine ehitus

KEEMILINE SIDE JA AINE EHITUS RAUDVARA I. Keemilise sideme põhjendus Üksikud aatomid on ebapüsivad, see tähendab neil on kõrge energia. Seepärast liituvad nad teiste aineosakestega, minnes üle püsivamasse ehk madalama energiaga olekusse. Seega, sideme moodustumisel vabaneb (eraldub) energiat ning süsteemi energia väheneb ehk süsteemi enda energia muut on negatiivne: H<0. Reaktsioone, milles energiat eraldub, nimetatakse eksotermilisteks. Niisiis on ühinemisreaktsioonid, nt Zn + S à ZnS, ka pigem eksotermilised. Kui aga side lõhkuda ja tekivad üksikud aatomid, minnakse üle ebapüsivamasse kõrgema energiaga olekusse. Selle jaoks ehk sideme lõhkumiseks on vaja energiat kulutada: energia neeldub. Selliseid protsesse nimetatakse endotermilisteks ja et süsteemi enda energia muutub juurdeantava arvelt suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele, nt Cu(OH)2 à CuO + H2O

Keemia
thumbnail
1
doc

Kovalentne ja iooniline side

Kovalentne side · Jaguneb polaarseks ja mittepolaarseks kovalentseks sidemeks. · Mittepolaarne esineb lihtainetes ühe ja sama elemendi aatomite vahel,elektronegatiivsuste(EN) erinevus on EN=0. Sellise sideme korral kuulub ühine elektronpaar võrdselt mõlemale aatomile. · Polaarnse esineb erinevate elementide aatomite vahel, side on aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus on väike EN=1,7 Aatomid püüavad omastada väärsigaaside elektronstruktuuri. Sellise sideme korral tõmbab metallilisem element aatomi endale. · Elektronegatiivsus on suurus, mille all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga molekulis elektrone(kumb loovutab, kumb liidab) Suurema EN väärtusega elemendi aatom liidab, väiksema EN väärtusega element aga loovutab elektrone. EN suureneb perioodilisustabelis rphmades alt üles ja vasakult paremale. · Mitme ühise elektronipaari abil moodustunud kovalentset sidet

Keemia
thumbnail
4
docx

Aine ehitus ja keemiline side

2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (H2O, K3PO4). Ainete liigit

Keemia
thumbnail
3
odt

Keemia - sidemed

Keemiline side on mõjujõud elementide aatomite vahel ühendis. Keemilise sideme tekkimisel läheb aatom üle püsivasse olekusseja selle käigus vabaneb energia Keemilise sideme liigid: *Kovalentne side, mis moodustub ühiste elektronipaaride abil välise elektronkihi paardumata elektronide vahel *Iooniline side, moodustub erinimeliselt laetud ioonide vahel *Metalliline side, moodustub metalli attomitest ja elektronidest.tekkiva sidemetüübi üle saab otsustada suhtelise elektronegatiivsuse abil Suhteline elektronegatiivsus iseloomustab elementi aatomivõimet siduda elektrone keemilise sideme moodustumisel Ühikuks on võetud liitiumi aatomi võime siduda endaga elektrone Kovalentne side <1,7< Iooniline side Metallilise sideme korral metallvõre sõlmpunktides asuvad metalli ioonid ja aatomid Nende aatomite ja ioonide vahel liiguvad ühised väliskihi elektronid H-side ­ molekulidevaheline side, mida ei eksisteeri kuskil mujal, saab tekkida ühendites, kus vesinik on seotud endast

Keemia



Lisainfo

Väga palju keemiast,
12kl ja ülikooli materjal!


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun