Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 (0)

Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66
Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa ; Aatomnumber ehk järjenumber ; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid ; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht
Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest;
Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik.
Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks.
Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel.
Elektronpilv elektronide kiire liikumise tõttu tekkinud negatiivne laengu pilv.
Orbitaal ruumiosa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur.
Metallilisus elektronide loovutamise võime.
Mittemetallilisus ehk elektronegatiivsus elektronide liitmise võime.
elektronegatiivsus elementide võime tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes.
Oksüdeerija redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Redutseerija redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone.
s-, p-, d-, f-elemendid s-elemendid IA ja IIA rühmas, d-elemendid B-rühmas, p-elemendid IIIA -VIIA rühmas
Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel , et see aine koosneb ioonidest.
Ioon ( katioon , anioon) aine osake, positiivse või negatiivse laenguga, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel.
Valentselektronid väliskihi elektronid, osalevad enamasti keemiliste sidemete moodustumisel.
Keemiline side kahe või enama aatomi vastasikmõju, mis põhjustab keemiliselt püsiva süsteemi.
Molekul kovalentse sideme abil kahe või rohkemate aatomite ühinemine.
Molekulvalem väljendab molekuli koostist, näitab millistest aatomitest molekul koosneb.
Molekulaarne aine molekulidest koosnev keemiline aine.
Mittemolekulaarne aine keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendest ainetes ei esine.
Eksotermiline protsess lähteainete energia on suurem kui saaduste energia (ühinemisreaktsioonid)
Endotermiline protsess lähteainete energia on väiksem kui saaduste energia (lagunemisreaktsioonid)
Kovalentne side moodustub aatomite vahel ühis(t)e elektronpaari(de) abil.
Valents aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid
Kordne side keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil.
Polaarne kovalentne side tekib erinevate elementide aatomite vahel. Kui üks element on märgatavalt mittemetallilisem, tõmbab ta ühist elektronpaari tugevamini enda valdusesse. Ühine elektronpaar on tõnnatud elektronegatiivsema elemendi poole.
mittepolaarne kovalentne side ühine elektronpaar on jaotunud võrdelt mõlema aatomi vahel.
Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side.
Metalliline side metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides.
Elektrongaasi mudel metalli kristallvõre koosneb metalli katioonidest.
Osalaeng moodustub, sest aatomid on erineva elektronegatiivsusega ja üks aatom tõmbab elektronpaari tugevamalt enda poole.
Vesinikside on täiendav side molekulide vahel, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid .
Molekulidevaheline jõud
Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur , pehme.
Ioonvõre ioonide vaheline. Tahked , kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad.
Metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus , läige.
Aatomvõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked.

Mitu elektroni ja miks võib olla ühel orbitaalil?
Üks orbitaal mahutab kuni 2 elektroni. Ühel orbitaalil võib olla maksimum 2 elektroni ning minimaalselt 0 elektroni, sest ühele orbitaalile mahub vaid kaks elektroni, mille magnetväljad peavad olema kindlasti vastassuunalised.

Mitu elektronkihti/ väliskihi elektroni on... aatomil? Mille järgi otsustad?
Nt Ca aatomil on 4 elektronkihti ja väliskihis 2 elektroni, sest ta asub 4. perioodis IIA rühmas.

Mitu elektroni saab olla aatomi väliskihil maksimaalselt? Miks?
Viimasel elektronkihil võib olla maksimaalselt 8 elektroni, sest nii on aatom kõige püsivamas olekus.

Kuidas defineeritakse metallilisust/millemetallilisust ja kuidas ning miks muutub see perioodides/rühmades? Nimeta kõige metallilisem/mittemetallilisem element.
Metallilisus kasvab, sest raadius kasvab (metalliliseim on Cs). Elektronegatiivsus kasvab, sest raadius kasvab ( mittemetalliliseim F)

Leidke loetelust ühesuguse kõrgeima/madalaima o-a-ga keemiliste elementide paar. Milline on nende max o-a.? Põhjendage. ühesuguse kõrgeima o.-a on elemendid on N ja P (V), sest nad loovutavad väliskihilt 5 elektroni. Ühesuguse kõige väiksema o.-a alemendid on O ja S (-II), sest nad võtavad väliskihti maksimaalseks täitmiseks juurde 2 elektroni.

Kumb element on metallilisemate/ mittemetallilisemate omadustega. Nt As on rohkem mittemetalliliste omadustega kui Ga, Fe on rohkem metalliliste omadustega kui Br (saab vaadata perioodilisuse tabelist)

Millis(t)e lihtaine(te) suhtes käitub element... oksüdeerijana , millis(t)e suhtes redutseerijana.
Nt Fosfor käitub a) O2 suhtes redutseerijana (fosfor loovutab elektrone hapnikule, sest hapnik on elektronegatiivsem) b) Ca suhtes oksüdeerijana (fosfor omastab elektrone)

Koostage elektronskeem, elektronvalem , ruutskeem a) ioonile... ; b) elemendile.... Mitu elektronkihti on nendel aineosakestel? Z=7
elektronskeem- Ca2+: +20/2)8)8)...[2)] see kandilises sulus kiht kaob, sest Ca iooni laeng on +2, mis tähendab, et ta loovutas 2 elektroni ära.  Elektronvalem- Ca2+ :1s22s22p63s23p6…[4s] Elektronskeemi ei saa siia teha, aga see on see ruutude süsteem nooltegaväärisgaasid üksikaatomitena, mitte molekulidena nagu teised gaasilises olekus lihtained? Nad asuvad 8A rühmas, nende väliskiht on täielikult täitunud.

Miks moodustavad aatomid omavahel kovalentseid sidemeid?
Väärisgaasid ei esine molekulidena vaid üksikaatomitena, kuna nende väliskiht on juba elektronidega täidetud.

Kuidas jaotub mittepolaarse/polaarse kovalentse sideme korral ühine elektronpaar aatomite vahel? Miks? Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada väliskihti täitunud elektronide arv, nii on ained püsivamas olekus ja energia kuluvus väiksem.

Millised osakesed moodustavad ioonvõre ja millised jõud hoiavad neid osakesi koos?
Ioonvõre moodustub ioonide vahel.

Selgita metallilist sidet elektrongaasi mudeli põhjal. Ioonvõre moodustavad ioonid ja neid osakesi hoiab koos iooniline side.

Kujutage täppvalemi abil järgmiste ainete teke vastavatest aatomitest. Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest. Katioone hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid. Nii liikuv kogum moodustab ühise elektronpilve. Elektronide vaba liikumine metallis meenutab osakeste vaba liikumist gaasides, mistõttu seda nimetataksegi “elektrongaasiks”.

Iseloomusta molekulvõrega aineid / kovalentse sidemega mittemolekulaarseid aineid / ioonseid aineid / metalle (millistest aineosakestest koosnevad, milline on keemis- ja sulamistemperatuur , olek ja selle iseloomustus, vees lahustuvus , elektrijuhtivus jm oluline) lk 64, 65

Milliste aatomite vahel on kovalentne side kõige polaarsem / vähem polaarne? Põhjendage. Reastage järgmiste elementide vahelised kovalentsed sidemed polaarsuse suurenemise / vähenemise suunas. Näiteks a) H-Cl; b) H-F; c) H-Br Molekulvõrega ained: koosnevad molekulidest, suhteliselt madala sulamis- ja keemistemperatuuriga, tavatingimustes on ained kas gaasid või kergesti lenduvad vedelikud, võib olla ka tahkes olekus, tahkes olekus pehmed ja peenestatavad, lahustuvus vees sõltub molekulide polaarsusest ja võimest,
Kov. sidemega mittemoleku. ained: koosnevad kov. sidemetega ühendatud aatomitest, küllaltki kõrge sulamistemperatuuriga, tavatingimustes tahked, suure kõvadusega, haprad , pehmed, enamik on vees praktiliselt lahustumatud, elektrit ei juhi
Ioonsed ained: koosnevad ioonidest, küllaltki kõrge sulamistemperatuuriga, tavatingimustes tahked, suure kõvadusega, haprad, enamik lahustub hästi vees, sulas olekus või vesilahuses juhivad hästi elektrit
Metallid: koosnevad aatomitest, erineva sulamistemperatuuriga ( siirdemetallid kõrge sulamistemp.), tavatingimustes tahked, erineva kõvadusega, suhteliselt plastilised ja hästi töödeldavad, vees ei lahustu, head elektri- ja soojusjuhid

Määrake järgmistes ainetes keemilise sideme liik (polaarne kovalentne, mittepolaarne kovalentne, iooniline, metalliline) kristallvõre liik (metallvõre, ioonvõre, aatomvõre, molekulvõre) ning kas on tegemist molekulaarse või mittemolekuraarse ainega. Näiteks a) NaOH ; b)H2S; c)Cu; d)Si
Kõige polaarsem on H-F ja vähem polaarne on H-Br, sest flour on elektronegatiivsem kui broom . Suurenemine: H-Br, H-Cl, H-F. Vähenemine: H-F, H-Cl, H-Br.

Vesiniksideme mõju aine omadustele. Näiteks millisel ainel on kõrgem või madalam keemistemperatuur/ parem või halvem vees lahustuvus kas a) HF või b)HBr
Vesinikside parandab lahustuvust vees. a) NaOH - iooniline side, ioonvõre, mittemolekulaarne b) H2S - polaarne kovalentne side, molekulvõre, molekulaarne c) Cu - metalliline side, metallvõre, mittemolekulaarne d) Si - mittepolaarne kovalentne side, aatomvõre, mittemolekulaarne

Vesiniksideme moodustumine. Näiteks: milliste molekulide vahel saab moodustuda vesinikside a)NH3 b)CH3CH3 c)H2 d) CH3OH e)CH3OCH3 f) CH3COOH
a)HF - on parem lahustuvus vees ja kõrgem keemistemperatuur b)HBr - on halvem lahustuvus vees ja madalam keemistemperatuur

Millised punktiiriga kujutatud vesiniksidemed on märgitud valesti? Parandage vead (sellel ülesandel on joonis juures) Vesinikside saab moodustada a)NH3 d)CH3OH f)CH3COOH
Õige Vale
Sidemed: C- 4; N- 3; O- 2; H- 1
Mittemetall + mittemetall polaarne kovalentne side - molekulvõre
Mittemetall - mitte polaarne kovalentne side – molekulvõre
Metall + mittemetall - iooniline side – iooniline side
Metalli lihtaine - metalliline side – metallvõre
Molekulvõres erand Aatomvõre: C; Si; SiO2