Vaikiv ajastu (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus Idapakti idee – Kaasata vastandlikke riike rahu tagamiseks Euroopas (Saksamaa, Prantsusmaa, NSVL jne.) asundustalu – maareformi käigus loodud uus talu tüüp, tekkis nii, et riik võttis mõisnikelt maa ära ja jagas seda maalappi talupoegadele. vabadussõjalased – vabadussõjast osavõtjad Isamaaliit – partei, mis oli asutatud Pätsi poolt vaikiv ajastu – 1934. aastal panti vabadussõjalased vangi, riigikogu saadeti laiali ja sunniti vait olema. Riiginõukogu - Ülemkoda Riigivolikogu - Alamkoda Isikud: Konstantin Päts – 1938. Aastal oli Eesti esimene president, Isamaaliidu asutaja Johan Laidoner – Poliitik Jaan Poska – Eesti riigimees (Ta oli Tallinna linnapea ning kuulus Ajutisse Valitsusse) Ants Piip – EV esimene riigivanem ja 1920. Aastal oli ta peaminister; Eesti poliitik Karl Einbund (Kaarel Eenpalu ) - valitsusejuht

Ajalugu

5

doc

Eetsi iseseisvumine

koondumine, mis pidi kaitsma endiste sõdurite huve eeskätt maadejagamise osas. Poliitikasse sekkus ühing rahulolematuse tõttu valitsuse tegevuse pärast. Nende poliitilised seisukohad olid: nad tahtsid tugeva võimuga riigipead ja riigikogu tähtsuse st. arvulist vähendamist. Vapside põhiseadus võeti ülekaalukalt poolthäältega 72,2% vastu. Vapse saatis suur edu kohalikel valimistel ja loota oli võitu Riigikogu ning riigivanema valimistel 1934.a. IV Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu 12.märts 1934 ­ riigipööre Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Nende eesmärk oli ennetada vapside võitu valimistel ning haarata võim enda kätte. Valimised lükati edasi, vapside saadikumandaadid tühistati ning na vallandati riigiametitest, vapside liidud suleti kogu riigis. Aktiivsemad vapsid arreteeriti ning pisteti pokri. Peale riigipööret koondus võim Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu kätte.

Ajalugu

1

doc

Kuidas hinnata vaikivat ajastut Eestis? Kas võitis või kaotas?

Kuidas hinnata vaikivat ajastut Eestis? Kas võitis või kaotas? Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstatin Pätsi väljakuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johann Laidoner määrati kehtiva Põhiseaduse vastaselt vägede ülemjuhatajaks. Selle tagajärjel vabadussõjalaste ehk Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati ka nende juhid. Probleem algas just selles, et 1934. aasta algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus Vapsid saavutasid suurt edu. Seda aga püüdsid ennetada Riigikogu ja riigivanema valitsemistel ning koondati võim enda kätte, kus viisid Konstantin Päts ja Johann Laidonner 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, kus keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti Vapse arreteerima. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riivivanema Pätsi kätte. Siit võib tunduda nagu Eestis oleks j

Ajalugu

8

doc

Eesti riigi rajamine

esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ­ ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ­ ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned ­ erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus

Ajalugu

2

docx

Milliseid muudatusi tõi kaasa Vaikiv ajastu?

Millised muudatused ühiskonnas tõi kaasa vaikiv ajastu ? Peale Vabadussõda aatal 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste liit ehk vapsid. Vapsid kandideerisid valimistel ning nende populaarus aina kasvas. Vapside poliitika polnud paljudele vastuvõetav ning kardeti vapside poolt korraldatud riigipööret ja nii viis 1934 aastal Päts ja Laidoner läbi oma riigipöörde mida tuntaksegi Vaikiva ajastu nime all. Vaikiv ajastu tõi kaasa mitmeid muudatusi ühiskonnas. Seoses 12.märtsi riigipöördega kuulutas valitsus välja 6 kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges Vabadussõjalaste ühingud. See tähendas seda, et Riigikogu enam kokku ei kutsutud. Vabadussõdalaste üle peeti kaks kohtuprotsessi. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati

Ajalugu

2

odt

EV perioodist Eesti okupeerimiseni

EV perioodist Eesti okupeerimiseni 1. Vaikiv ajastu (ptk.16) 1) Sõjaväeline riigipööre Päts ja Laidoner teostasid selle 12.03.1934.a. Võtsid oma kontrolli alla Tallinna kesklinna ja Toompea. Vahistati vapse kogu maal (u. 400). Õhtul kehtestas valitsus Pätsi nõudel 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi

Ajalugu

5

doc

Eesti Vabariik 1920-1939

Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jne. Valis rahvas Parla

Ajalugu

8

doc

Eesti vabariik

EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ­ ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim ­ Riigikogu ­ 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim ­ Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tek

Ajalugu

Kommentaarid (0)