Sissejuhatus
Eesti kodakondsus on kodaniku ja riigi vaheline õiguslik suhe, mis
toob mõlemale osapoolele kaasa nii kohustusi kui õigusi.
Kodakondsuse võib saada mitmel moel, olgu selleks siis sünniga
saadud kodakondsus või naturalisatsiooni teel, mis tähendab
kodakondsuse saamist läbi mitmete seaduslike toimingute, mille peab
inimene, kes ei ole sünnijärgse kodakondsusega, sooritama. Meie
väikses Eestis elab palju inimesi, kellel on muu riigi kodakondsus
või ei ole ühegi, see tähendabb, et nad ei ole seaduslikult ühegi
riigi kodanikud ja sellistel inimestel on üldjuhul hall pass . On
palju määratlemata kodakondsusega inimesi ja Eesti on teinud omalt
poolt nii mõndagi selleks, et teha neile lihtsaks kodakondsuse kätte
saamise. Inimene, kes tahab saada Eesti kodanikuks peab kindlasti
läbima ka eesti keele testi, mis minu arvates on vägagi tähtis
selleks, et säiliks ja jääks püsima eesti keel. Minu aastatöö
teemaks on just eesti kodakondsus, sest viimasel ajal on tekkinud
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sandra Nõmmik
Õppematerjali autor
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu, kui aktiivselt sooviti saada Eesti kodanikuks ning kui paljud mitte-eestlastest ei
Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele? Eesti pälvis peale aprillirahutusi inimõigustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu. Mitmed välisspetsialistid soovitasid meie valitsusel invetseerida suhetesse Venemaaga-muuta Eesti multikultuurseks. Viimane poolaasta on eestlaste seas tõstatanud tõsise küsimuse-kes me oleme ja kes meie hulka kuuluvad? Eesti Vabariigi Valitsus pole nimelt kokku leppinud ühises integratsioonipoolitikas ning suhted idanaabriga ja siin elavate venelastega on segased. Siin elavad muulased (siin kontekstis venelased), kes sooviksid integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus?
Olga Dalton, 12.B Saue Gümnaasium Kodanikuks olemise võlu ja vaev Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril ning see on üks tähtsamaid sündmusi meie riigi ajaloos. Samas on olemas veel üks oluline kuupäev 26. november 1918. See on päev, mil Maanõukogu andis välja määruse Eesti kodakondsuse kohta sündis Eesti kodanikkond, mis on riigi oluline tunnus. Tänapäeval tähistame 26. novembril kodanikupäeva. 1918. aasta määrusega said kodanikuõigused kõik Eesti Vabariigi piirides elavad inimesed, kuid nüüdisajal ei ole kodanikuks saada enam nii lihtne. Kuidas siis saadakse kodanikuks ja mida üldse tähendab olla kodanik? Kas ainult õiguslikku suhet riigiga või hoopis midagi enamat? Millised õigused ja kohustused sellega kaasas käivad?
kodakondsuse. Ius soli põhimõtet järgivad oma kodakondsuspoliitikas näiteks Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa. 2. Kas Eestis võiks rakenduda ius soli põhimõte? Palun esitage vähemalt üks poolt- ja vähemalt üks vastuargument. Ius soli põhimõte ei võiks rakenduda, sest muidu kaoks ära eestlus, meid on nii vähe, et kui siia tuldaks massiliselt sünnitama, hakkaks hääbuma ka eesi kultuur ja rahvus. 3. Mis on topeltkodakondsus? Kui inimesel on seaduslikult mitme riigi kodakondsus. 4. Mida tähendab õigusliku järjepidevuse põhimõte Eesti kodakondsuse seisukohalt? Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad. Teised Eestis elavad isikud pidid kodakondsust taotlema naturalisatsiooni korras. See on ka praegu nii, et peab taotlema naturalisatsiooni korras. 5. Miks on Eestis palju mittekodanikke?
elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustusele; õigus saada tervisekaitset ja arstiabi. Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele; õigus teabeabile. Peamine vastutus inimõiguste tagamisel lasub riigi valitsusel, kuid palju oleneb ka iga inimese kodanikuaktiivsusest. Isikute põhiõigused, vabadused ja kohustused Eesti Vabariigi põhiseaduses. Isikute põhiõigused, vabadused ja kohustused on Eesti Vabariigi põhiseaduses järgmised: 1) õigus saada riigilt ja seaduselt kaitset; 2) õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduse rikkumise korral kohtusse; 3) õigus elada; 4) õigus vabale eneseteostusele; 5) õigus vabadusele ja isikupuutumatusele; 6) õigus saada moraalse ja materiaalse kahju hüvitist; 7) õigus perekonna ja eraelu puutumatusele; 8) õigus saada tervisekaitset; 9) õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada, käsutada;
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte seas, kuid samuti ei saa ka väita, et ainult noored seda teevad, on palju inimesi, kes viivad oma prügi metsa alla. Ise elan ma väikses vallasiseses linnas Viljandi maakonnas Abja vallas Abja- Paluoja linnas. Vahel nimetatakse Abja-Paluojat mulkide pealinnaks, Viljandit aga Mulgimaa pealinnaks
4. Laiemas plaanis jagunevad üht inimest teisest eristavad kriteeriumid kaheks: bioloogilised ehk kaasasündinud ja sotsiaalsed ehk omandatud. BIOLOOGILINE ERINEVUS (kaasasündinud) SOTSIAALNE ERINEVUS (omandatud) Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja kuuluvus, seksuaalne orientatsioon väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus jm 5. Oskan leida vajalike andmeid rahvastikupüramiidilt. (vajadusel vaata üle lk. 11) 6. Sotsiaalne kihistumine on sarnaste sotsiaalsete näitajatega inimeste järjestumine kihtidesse See on ühiskonda iseloomustav näitaja. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema
enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises riigikogu koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega), rahvahääletusel (rahvahääletuse toimumiseks on vaja 61 saadiku nõusolekut ja põhiseaduse esimest ja viimast peatükki saab muuta ainult rahvahääletusel). Õigus algatada Põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust, so vähemalt 21 Riigikogu liikmel, presidendil. 3. Eesti Põhiseaduse kesksed väärtused ja aluspõhimõtted. V: Eesti põhiseaduses on ülim väärtus inimene, tema õigused ja vabadused neid tuleb alati eelistada otstarbekusele. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult avalikes huvides ja isikule vähim kahjulikul viisil, see on proportsionaalsuse põhimõte. Isikul peab olema võimalus aru saada, millised õigused ja kohustused tal suhetes avaliku võimuga on, see on õigusselguse põhimõte. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid