Eesti kultuurielu ja suur kriis (0)

EESTI VABARIIK
Demokraatlik Eesti
1919.aasta alguseks oli teada, et Venemaa kaldus pärast enamlaste riigipööret Eesti asjaajamisest kaugele. Eesti oli saanud iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestile aga pidi koostama põhiseadus, mille tegemiseks astus aprillis kokku Asutav Kogu. Põhiseaduses sisaldusid ka laialdased kodanikuõigused, mis olid elanikele meelepärased, põhiliselt sellepärast, et kõrgeimaks võimukandjaks oligi rahvas. Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Paraku ei pidanud selline asjakorraldus kaua vastu(kuni kriisini). Välja kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem. See ei pidanud vastu, sest oli palju erimeelsusi ja vastuolusid.
Eesti majandus vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Kõigepealt teostati maareform , mille käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi palju uusi asendustalusid võõrandatud maadest . Pärast Vabadussõda aga algas kiire majadustõus, mille käigus tööstus arenes tunduvalt. Paraku tõi majandustõus 1923.aastal kaasa kriisi. Kriisi põhjustas väliskaubanduse negatiivne bilanss , tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus . Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus-ja tööstusettevõtted, tekkis tööpuudus ja elatustase langes. Rahaminister Otto Strandman käivitas uue majanduspoliitika . Tööstuse asemel oli nüüdsest esikohal põllumajandus. Samuti tehti panga-ja rahareform , mille käigus tuli tarbele kroon.
Eestimaa Kommunistlik Partei üritas 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset. Selle käigus suruti mäss maha ja EKP kaotas igasuguse rahva toetuse. Eesti üritas normaliseerida suhteid kõikvõimalike vastastega ja otsiti sõprust demokraatlike suurriikide seast.
Suur kriis
Eestisse jõudis kriis 1933. aasta suvel. Kõigepealt tabas kriis põllumehi, sest põhiliseks majandusharuks oli põllumajandus. Talurahva sissetulekud vähenesid, toomist piirati, talud läksid pankrotti . Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, paljud ärid ja ettevõtted läksid pankrotti, kärbiti töötajate arvu. Kriisi ületamiseks pidi tehtama palju kokkuhoidmisi. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid ja kontrolliti rohkelt väliskaubandust. Tulnuks aga devalveerida Eesti kroon, mille peale tuldi aga palju hiljem. Stabiilsus sisepoliitilistes suhetes ei püsinud kaua. Inimesed olid üsna paranoilised ning kõigis hädades olid süüdi poliitikud. Erapooletute saadikute ilmumine Riigikokku suurendas parlamendi killustatust. Ohuks oli uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus. Nende avaldused leidsid rahva hulgas suurt toetust, süüdistades poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. Keskliidu esimeheks sai Andres Larka. Majanduskriisile ja sisepoliitilisele kriisile lisandus Eestis veel ka põhiseaduse kriis. Rahvale ei meeldinud olemasolev põhiseadus, kuna leiti, et Riigikogu on enda alla haaranud liiga suure võimu. Selle tulemusena tehti mitu rahvahääletust. Esimesed kaks rahvahääletust kukkusid aga läbi. Pinged olid suured ja mitmetel rahvakoosolekutel tekkisid vägivaldsed kokkupõrked. Sunnitud oldi kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra, kartes vägivaldset riigipööret. Kolmas rahvahääletus siiski toimus(okt1933, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas võidu. Vastavalt põhiseadusele pidi Eesti kõrgemat võimu teostama riigivanem, kelle nüüd valis rahvas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus. Vabadussõjalaste tegevus muutus kindlamaks.
Autoritaarne Eesti
12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Keelustati kõik meeleavaldused ja vabadussõjalaste ühingud suleti. Kolmas oluline isik Pätsi ja Laidoneri kõrval oli Karl Einbund. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, sest nad arvustasid valitsuse tegevust.
Toimusid mitmed muutused: 1934.dets piirati ajakirjanduse sõnavabadust, seati kontroll ka mitmetele teistele elualadele, mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Keelustati kõigi erakondade tegevus. Vabadussõjalased leidsid, et tuleb riigivõim kukutada vägivaldselt, aga see neil ei õnnestunud.
1937.aastal kutsuti kokku Rahvuskogu , kes koostas uue põhiseaduse: riigipeaks president , riigikogu muudeti kahekojaliseks, kärbiti rahva õigusi. 1938. toimusid Riigivolikogu valimised ja presidendi valimistest loobuti. Eesti presidendiks kuulutati Konstantin Päts.
Majanduselu edenes jõudsalt. Eriti suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Põllumajanduse arengule aitasid kaasa riigieelarvest põllumeestele makstavad toetused. Rahva heaolu paranes : sissetulekud kasvasid, kadus tööpuudus.
Kultuurielu
Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja hakati hoolitsema selle arengu eest. Selle arengut toetati riigieelarvest. 1925. aastal loodi Eesti Kultuurkapital , mis tegeles kultuuri finantseerimisega. Tänu Kultuurkapitalilt saadud rahade eest, said paljud asutused alguse: nt. Eesti Rahva Muuseum . Peale selle jagati preemiaid ja auhindu loovisiksustele(nt kirjanikele). Kultuuriisikud said töötada vabalt ja kontrollimatult, sest keegi ei survestanud neid piiridega.
Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele. Venelased ja sakslased kasutasid ametiasutustes oma emakeelt . Alustati näitegruppide ja laulukooride tegevust. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus vastu 1925.aastal.
Eesti talurahvakultuurist kasvas välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Kasvas loomeinimeste tegevus, mida soodustasid loodud haritlaste kutseliidud. Laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning vabaneti saksa ja vene mõjudest. 1920.aastate algul oli Eesti kultuurielu kirev , palju suundi, uued tõekspidamised, julgus . Tekkis uusrealism, mis tõrjus kõik varasema kõrvale. Kirjanduses oli valdav luule, muusikas sümfooniliste suurvormide paljusus, teatrielus uued teatrid , kunstielus uued kunstihooned. Suured muutused toimusid ka hariduselus: emakeelne õpe, lihtsam süsteem, uued koolimajad , kuueklassiline koolikohustus . Tekkisid ka kõrgkoolid, mis olid üsna populaarsed . Põhiliseks juhtivaks teaduskeskusteks oli Tartu Ülikool. Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused.