haridust). Estonias keskset juhifiguuri polnud. Oli mitu suuremat mõjutajat: nt Paul Pinna. Vanemuine ja Estonia said endale uued ja suuremad hooned, kus töö sujus paremini KIRJANDUS Kerkis esile uus kirjanduspõlvkond. Sellega muutusid ka esteetilise taotlused kirjandusele. Kirjanduslike rühmituste loomine. Noor Eesti alguse sai Tartus. Tegeles u kümmekond aastat. Saavutati eesti kirjanduslikus elus mõjukas juht. Juhiks oli Gustav Suits. Võib nimetada ka laiemalt kultuurielu klubiks, temaga olid seotud ka kunstnikud, mitte ainult kirjanikud. Polnud väga ühtne, esines väga erinevaid vaateid. Püüti ühendada sotsiaalset õiglust ja liberaalset individualismi. Enamikele autoritele oli omane rahvuslikkus. Rahvusliku autonoomia tekkimine. Põhiloosung: euroopluspüüe. KULTUURPOLIITIKA Haridusministeerium tegeles kultuuripoliitikaga. Asutati eesti kultuurkapital ja võeti vastu eesti kultuurkapitaliseadus: hakati maksustama viina jt tooteid
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform, markadelt mindi üle kroonidele. 1920. aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase. Avanesid võimalused uuteks investeeringuteks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. SUUR KRIIS Suure kriisi aastatel (1930-1934) kasvas rahulolematus senise riigikorra vastu. Paljuski oli suur kriis põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist. Majanduskriis 1929. aasta lõpul USAs alguse saanud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Eesti jaoks enneolematult ränk ja kõikehõlmav kriis. Peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, seega tabas kriis esmajoones põllumehi. Alates 1930. aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult. Tollimaksud tõusid samas kiirelt. Toiduainete hinnad hakkasid langema ka riigis sees.
Vanemuine 1906 (Armas Lindgren) ja Estonia (Armas Lindgren ja Wiwi Lönn) 1913. Neist hooneist said rahvuslikud sümbolid, kultuurikeskused, oma aja kohta luksuslikud. Venelastele pinnuks silmas suurusehullustus! Eesti kutselise teatri sünd. Karl Menning Vanemuises. 1907 asutati Eesti Kirjanduse Selts korraldama eesti keele konverentse, avaldama sõnaraamatuid ja aastaraamatuid, arendama eesti rahvaluule, kirjanduse ja ajaloo harrastamist. Muutus eesti kultuurielu keskuseks. Samade ringkondade aktivistid rajasid rahvusliku sümboli Eesti Rahva Muuseumi (Oskar Kallas, Kristjan Raud), 1915 juba 15 000 eset). Tänu eraisikute aktiivsusele need kaks. Haridusseltsid kujunesid eestikeelsete erakoolide toetusorganisatsioonideks. Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts Tartus ja Eestimaa Rahvahariduse Selts Tallinnas. Esimene asutas 1906.a Tartus tütarlastegümnaasiumi. Hugo Treffneri Gümnaasium Ja Tallinnas Jacob Westholmi Gümnaasium. Noor-Eesti, 20
Aastal, mil kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliiduleping *Kuigi Eestist sai juba 22. septembril 1921 Rahvasteliidu liige, suhtuti siin liidu tegemistesse esialgu kahtlevalt, pidades Rahvasteliitu suurriikide poliitiliseks jututoaks *Järk-järgult aga Rahvasteliidu roll suurenes ning Eestiski hakati järjest enam lootma Rahvasteliidu kollektiivsele julgeolekusüsteemile, ühinedes kõigi kokkulepete ja avaldustega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu 31. Suur Kriis Suure kriisi aastatel (1930-1934) kasvas järsult rahulolematus senise liberaaldemokraatliku riigikorraga ning kujunesid eeldused üleminekuks autoritaarsele reziimile Majanduskriis *mjanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid eestisse 1933. aasta suvel, sedavõrd ränka ja kõikehõlmavat langust polnud iseseisva Eesti majandus varem kogenud *Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus ning seepärast tabas kriis esmajoones põllumehi *Hinnad maailmaturul langesid, samas tollimaksud tõusid
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920. Põhiseadus andis demokraatlikuse ja liberaalsusega
Kultuuromavalitsuse loomist pidasid vajalikuks sakslased ja juudid, rootslased ja venelased hoolitsesid oma kultuuriliste huvide eest kohalike omavalitsuste kaudu. See täitis täielikult oma ülesannet, rahvusliku konfliktid olid tundmatud. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, loodi elukutselisi teatreid, koore ja orkestreid. Võimalikuks sai emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Laienesid kultuurikontaktid soome-ugri hõimusuhted. 1920. algul oli kultuurielu kirev, vanemad järgisid traditsioonilisi stiile, nooremad meelsasti Euroopast eksporditud moodsaid suundi. Kirjanduselu: 20ndate algul luule, Siuru rühmitus, keskel proosa ja realistlik romaan (A.H.Tammsaare), 30ndatel ajaloolised romaanid. Arbujad nooremad luuletajad. Muusikaelu: sümf. suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Teatrielu: keskus Tallinn kolme kutselise teatriga, lisaks tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja poolkutselised trupid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus
Kõik kommentaarid