Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Vabariik konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida andis autonoomia Eestile?
  • Miks puhkes Vabadussõda?
  • Mis võimaldas omariiklust säilitada?
  • Kuidas teostas rahvas kõrgemat võimu põhiseaduse järgi?
  • Mis põhjustas majanduskriisi?
  • Mis muutus majanduskriisi tõttu?
  • Mis tõendab et 1934 aastal oli tegemist diktatuuriga?
EESTI VABARIIK
Mida andis autonoomia Eestile?
  • Kõrgeim omavalitsuslik võim läks rahva valitud Eesti Ajutisele Maanõukogule (Maapäevale)
  • Vene ametnikud asendati eestlastega
  • Anti luba Eesti rahvusväeosade moodustamiseks
  • Eesti ja Liivi kubermangude territooriumid ühendati ühtseks tervikuks

30.03.1917 - Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduse.
Pärast omavalitsuse esindus -kogu Maapäeva laialisaatmist võeti vastu otsus Eesti iseseisvus lähemal ajal välja kuulutada. Moodustati kolmeliikmeline Eestimaa Päästekomitee .
Eestimaa Päästekomitee :

24.02.1918 - Eesti iseseisvuse ametlik väljakuulutamine.
Järgmisel päeval algas Saksa okupatsioon , Saksamaa eesmärgiks oli luua praegustel Eesti ja Läti aladel baltisakslastele tuginev Balti hertsogiriik.
11.11.1918 - Saksamaa kirjutas alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas Saksa okupatsiooni Baltimaades.
28.11.1918 - Punaarmee ründas Narvat, sellega algas Vabadussõda . Eestil oli algul tõsiseid raskusi.
Miks puhkes Vabadussõda?
  • Venemaa soovis oma vanu piire taastada
  • Ja ka kommunistlikku maailmarevolutsiooni elluviia

Mis võimaldas omariiklust säilitada?
  • Välisabi - Inglismaa, Soome, hiljem ka Taani ja Rootsi
  • Inimeste suhtumise muutumine (eriti noored koolipoisid)
  • Relvastuse paranemine ja varustuse suurenemine
  • Soomusrongide ja -autode valmistamine

Johan Laidoner - sõjavägede ülemjuhataja
Landeswehr - baltisaksa vabatahtlikest koosnev maavägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti valitsust
Eesti Rahvavägi - Eesti armee , tegutses vabadussõja päevil
23.06.1919 - Võnnu vallutamise päev, Eesti Rahvavägi vs Landeswehr, Võidupüha
Johan Pitka - Eesti merejõudude juhataja, soomusrongide ja soomusautode ehitamise algataja , Kaitseliidu üks loojatest.
02.02.1920 - kirjutati alla Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingule.
Jaan Poska - ühendatud Eestimaa kubermangu komisjon , Tartu rahulepingu sõlmimisel oli delegatsioonijuht, osales Eesti esimese põhiseaduse koostamise juures
Tartu rahuleping - Esimesena tunnustab Eestit kui riiki Venemaa, teisena Soome.
Tartu rahuleping lõpetab sõja Soomes ja toob ka sinna iseseisvuse.
Asutav kogu- Eesti esimene esinduskogu
1919 - Võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, millega riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati seejärel soovijatele. Loodi 35 000 uut asundustalu.
1920 - Asutavas Kogus kinnitati põhiseadus , mille kohaselt kuulus kõrgeim seadusandlik võim Eestis kolmeks aastaks valitud 100 liikmeslisele Riigikogule. Esinduskogu poolt valitud Riigivanem täitis ühteaegu nii peaministri kui presidendi rolle.
Kuidas teostas rahvas kõrgemat võimu põhiseaduse järgi?

Mis põhjustas majanduskriisi?
  • Esialgu toetuti Venemaa turule ja kui see ära kukkus tekkis kriis.
  • Eesti laenas samuti liiga palju.

Mis muutus majanduskriisi tõttu?
  • Rohkem tähelepanu juhiti põllumajandusele, mis sai peamiseks majandusharuks
  • Orienteeruti rohkem lääne turule
  • Võeti kasutusele uus laenupoliitika- jälgiti rohkem ka kulutusi
  • Võeti kasutusele ka uus majanduspoliitika - Otto Strandmani eestvedamisel

1923-1924- majanduskriis Eestis
1923- Eesti ja Läti kaitseliiduleping
1924- Kommunistid püüdsid korraldada riigipööret
1928. aastal - asendati margad ja pennid kroonide ja sentidega, et vältida majanduskriisi kordumist .
1929. aastal - alanud ülemaailmne majanduskriis ja põhiseaduse muutmise kavadega kaasnenud sisepoliitiline kriis aga ei lasknud kaua stabiilsust nautida.
12.03.1934 - riigivanem K. Päts ning J. Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde, et vältida vapside e vabadussõjalaste võitu presidendi valimistel ja koondamaks võimu enda kätte.
Miks on hakatud diktatuuri kehtestamise aega nimetama “Vaikivaks ajastuks”?
  • 2. oktoobril 1934 Riigikogu istungjärg kuulutatakse lõpetatuks tolleaegse siseministri Kaarel Eenpalu (Karl Einbund) poolt
  • Parlament jäi “vaikivasse olekusse”, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda
  • Erakondade tegevus lõpetati ja loodi sisepoliitiline organisatsioon Isamaaliit

1938- jõustus uus põhiseadus , sest uued riigijuhid rikkusid pidevalt oma võimu teostades põhiseadust, mille järel uus koostati.
Mille poolest 1938. aastal jõustunud 3. põhiseadus erines 1920. aastal jõustunud 3. Põhiseadusest?
  • Rahvaalgatus kaotati
  • Loodi presidendi ametikoht
  • Loodi kahekojaline parlament: 80 liikmeline Riigivolikogu ja 40 liikmeline Riiginõukogu.

Aprillis 1938. - K. Päts sai esimeseks riigijuhiks.
Jaan Tõnisson - 30. aastatel üks keskseid tegelasi opositsioonis
Mis tõendab, et 1934. aastal oli tegemist diktatuuriga?
  • Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles valitsuse poliitika kajastamise, rahvuslike kampaaniate korraldamise ja tsensuuriga; Kampaaniad : võõrapäraste nimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine
  • Kutsekojad - Itaalia eeskujul loodud ühendused , mis koondasid ühe eluala esindajaid ja vahendasid nende soove ja mõtteid valitsusele
  • Isamaaliit - valitsuse poliitiline ja kultuuriline abiorganisatsioon

1917-1918- EESTI ISESEISVUSE SÜND
1918-1934- DEMOKRAATLIK EESTI
1929-1933- SISEPOLIITILINE KRIIS
Eesti Vabariik konspekt #1 Eesti Vabariik konspekt #2 Eesti Vabariik konspekt #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor turnon Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti iseseisvumine
4
doc

Eesti iseseisvumine

Kodaniku- kodanikuõigused ­ valimis- antud nii kodaniku- kui ka valimisõigus al 22eluaastast õigused õigus nii naistele kui ka valimisõigus Eestis kujuneb ,,juhitav meestele alates 20 eluaastast. demokraatia" oma aja demokraatlikumaid Muudeti vaid 30 sätet autoritaarne presidentaalne põhiseadusi; selle põhjal Eesti (Riigikogu, parlament), muus vabariik Hinnang on parlamentaarne vabariik osas jäi I põhiseadusele samaks Landeswehr - baltsisakslaste armee Landeswehr´i sõda - 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 Põhja - Lätis - Saksa vägede juht oli kindral Rüdiger von der Goltz - Eesti vägede juht Ernst Põdder Eesti Töörahva Kommuun - oli Narvas 29. novembril 1918 kuni 18

Ajalugu
EESTI VABARIIK 1919-1939
5
docx

EESTI VABARIIK 1919-1939

EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 ­ kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 ­ rahareform (uus raha ­ eesti kroon) 12.03.1934 ­ sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine

Ajalugu
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa
13
docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine ­ Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08

Ajalugu
Eesti Vabariik
6
docx

Eesti Vabariik

Eesti Vabariik 1) Eesti iseseisvumine: a) I maailmasõda - aastateil 1914-1918. Põhjuseks oli suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta, kuid ei olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised.

Eesti ajalugu
Eesti Vabariik 1920-1940
4
doc

Eesti Vabariik 1920-1940

Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht

Ajalugu
Eesti Vabariik 1920 - 1940
3
doc

Eesti Vabariik 1920 - 1940

EESTI Vabariik (1920 ­ 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 ­ lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda ­ majanduslik tõus. 1920 ­ 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul

Ühiskond
EV 1920 - 1940
3
doc

EV 1920 - 1940

EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul

Eesti ajalugu
Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik
15
docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun