Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nulltolerants - lahendus ühiskonna probleemidele? (2)

3 HALB
Punktid

Lõik failist


Nulltolerants - lahendus ühiskonna probleemidele?
Mina
arvan, et nulltolerants ehk mitte sallivus on lahendus ühiskonna
probleemidele. Eesti ühiskonnas on probleeme nii palju, et nende
vaikne lahendamine ei ole eriti tulemuslik. Selleks ajaks, kui on
suudetud mõnele probleemidele lahendus leida, on tekkinud juba tosin
juurde.
Kui pöörata võimalikult suurt tähelepanu halbadele
asjadele ja kiirelt tegutseda, siis ühiskonna probleemid vähenevad
kindlasti.
Nulltolerants peaks olema kindlasti kurjategijate
vastu, sest kui neid mitte piisavalt rangelt karistada , siis nad ei
kavatsegi oma tegusid lõpetama hakata.
Näiteks pangaröövlid
Nulltolerants - lahendus ühiskonna probleemidele #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gunnar Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
doc

Kriminoloogia loeng

tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi. Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet. ´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega kuidas indiviidid, eesmärgid ning vahendid olid. Seetõttu polnud väga suurt vahet ning kuritegevuse tase oli stabiilne(?). Suur hulk riskivõtjatest hakkasid võtma rohkem äririske, kiirelt hakkasid arenema erinevad majandustegevusi. ´98-99 kiire kuritegevuse kasv, ülemaailmne majanduskriis, kus ka Aasia ja Venemaa majandus ,,collapsed" (välismõju). Seespool jõudis ühiskond sellisesse faasi, et ainult riskivõtmise julgusest ei

Kriminoloogia
thumbnail
33
doc

Kriminaalpoliitika kordamine

Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne

Õigusteadus
thumbnail
66
doc

Kriminoloogia konspekt

Kuivõrd kriminaalseadus tuleneb inimese või tema ühiskondliku olemise olemusest, teenib 1 ta objektiivselt inimese huvisid. Järelikult need, kes rikuvad kriminaalseadust, toimivad oma huvide vastu ebanormaalsus tingib kuriteo toimepanemise. Tugev külg on eetiline suunitlus. Positivistlik (sotsioloogiline) paradigma ­ 19 saj II pool ­ eelistab seaduspärasusi ja fakte. Lähenetakse läbi ühiskonna, väliste asjaolude. Selle teene: püüab arendada faktoloogiale rajatud teooriat, laiendab kriminoloogia tunnetuslikke võimalusi. On saanud selgeks, et kuritegevuse olemuslikke momente pole võimalik mõista lahus ühiskonna elutegevuse teiste külgede tundmaõppimisest. Kriminaal- ja karistuspoliitiliste programmide asemel pakutakse rohkem sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi preventsioonimeetmeid. Need paradigmad täiustavad teineteist. Kriminoloogiateadus Eestis

Sissejuhatus õigusteadusesse
thumbnail
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Teadus on aga suutnud anda meile konkreetse fakti, et ei ole olemas ühte kindlat põhjust, mis paneks inimese vägivaldselt käituma. Sealt tulebki uurimistöö eesmärk, leida, mida arvavad inimesed, mis see siis ikkagi on, missugune tegur annab esimese tõuke kriminaalse käitumise suunas – keskkond või geneetika. Antud uuringuga on üritatud leida vastust sellele küsimusele. Kui on võimalik saada vastust sellele kompleksele küsimusele, siis võibolla on võimalik ka leida lahendus ning teha korrektset ennetustööd, mis kannaks ka vilja. Antud töös keskseteks uurimisküsimusteks olid:  ümbritsev keskkond ja selle suhe kriminaalse käitumisega;  pärilikkus ja selle suhe kriminaalsekäitumisega;  inimeste arvamus kriminaalse käitumise põhjustajatest ning ennetustöö tegemise võimalustest. Töö eesmärgiks on: Uurida inimese kriminaalse käitumise vallandajaid. Uuringu valimisse kuulusid inimesed vanuses 15 kuni 50+ eluaastat

Käitumine ja etikett
thumbnail
13
pdf

Juhtumite kirjeldused

"Ta oleks selle raha mulle ju ehk leidnud, aga probleem oli minu jaoks kasuemas." Ei tahtnud talle anda võimalust tunda võidurõõmu, et näed, sa ei saanudki hakkama ega ka üht võimalust isale tema võimalikku toetamist nina peale visata. Umbes sel ajal, kui omadega väga puntras oli, luges ühest lehest, kuidas üks õnneseen, kes oli ka töötu, ja kel oli kuhjaga kõikvõimalikke probleeme, võitis oma viimase rahaga kasiinos hiigelsumma. Luges ja mõtles - see on lahendus ka minu probleemidele! Miks ta ometi varem selle lihtsa asja peale ei tulnud? Ja muidugi laenas sõpradelt mõnisada krooni ning läkski mängima. Võib-olla sai temast mängur just sellepärast, et tol esimesel õhtul võitis midagi tuhande krooni ümber. Kui oleks kaotanud, võib-olla ei oleks rohkem mängima läinud. Aga temast sai tõeline hasartmängur. Võib ka nii öelda, et muutus mängusõltlaseks. Ükskord, kui tuju oli üsna nullis, kuna oli jälle kaotanud, nägi üht koolikaaslast. Too siis

Sotsiaaltöö
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Tavainimese kriitika sotsiaalteaduste suhtes. Teadust on vaja, et tõestada midagi, vahest ka asju, mis on inimestele intuitiivselt juba teada.. või siis see hoopis ümber lükata. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Positiivne vs normatiivne vastuolu. Milline on teadlase roll? Positiivne: teadlase ülesanne on uurida, kuidas asjad tegelikult on; milline on tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvaltvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega. Normatiivne: teadlase ülesanne on öelda, kuidas asjad peavad olema; kuidas oleks hea ­ anda hinnanguid. Sotsioloog peab ühiskonna ellu aktiivselt sekkuma ­ inimesi õpetama, kui vaja siis kritiseerima. Loodusteaduslik lähenemine vs vaimuteaduslik lähenemine. Kas sotsiaalteadused peavad eeskuju võtma loodusteadustest? Loodusteaduslik lähenemine: sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
38
pdf

Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013

väärtusorientatsiooniline ehk afektiivne tegevus(tunnetega, hinnagud jms). 3. üldiseld tegevusoperatsioonid: omandamise tasemed, milleks on kasvatustöö üldeesmärgid. Kasvatuse eesmärkide liigitus: 1.kognitiivsed 2. psühhomotoorsed 3. afektiivsed Internaliseerimine ­ isemiselt omaksvõtmine ­ on mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise vms omaks võtmine inimese poolt. Sotsialiseerimine ­ samamoodi inimene võtab omaks ühiskonna normid jms. See välimine omaksvõtmine. Internaliseerimine on sisemiselt. Seda, mille suhtes tekib inimesel positiivne hoiak, mis omandab tema jaoks positiivse tähenduse, nimetatakse väärtuseks. Püsi valmisolek reageerimiseks. Väärtushinnang ­ hinnang sellele, mis inimest eriti rahuldab ja mille pärast ta eelistab üht teisele kui paremat. Väärtustatav ­ 2. DEFINITSIOON. Kasvatus kui inimese arengu juhtimine ühiskonnale vajalikus suunas. Kasvatus toimub mitmel tasandil.

Kasvatustöö ja probleemid
thumbnail
33
doc

Kursusetöö: KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS

............................................................ 29 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU:................................................................................. 31 SISSEJUHATUS: Üks inimese põhivajadusi on vajadus turvalisuse järele. Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades seadusandja poolt ettenähtud sanktsioone, makstes nende kohaldamisega kätte tehtud ülekohtu eest ning uut ülekohut ära hoides.2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori arvates igasugune mõte

Õigusteadus




Kommentaarid (2)

MissSunny profiilipilt
MissSunny: Väga algeline ja kohati labane jutt. Mõni lause tekitas suurt pahameelt, kuid eks arutluses tulebki oma arvamust avaldada. Natuke kitsarinnaline arvamus asjast.
13:58 30-11-2009
liisu7428 profiilipilt
liisu7428: abiks!
22:22 25-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun