Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga (0)

Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga
Minu elus on muusikal väga tähtis roll. Esimene asi, kui ma koju tulen, on muusika käima panemine , sest muusika suudab nii palju asju teha. Nagu näiteks: aitab üksinduse ja vaikuse vastu, see teeb mu tuju palju paremaks või vahel, kui on kurb tuju siis on hea kuulata ka kurba muusikat. Ja sellepärast ma järgnevas tekstis võrdlengi kolme vana kultuuri, et teada saada, kas kunagi oli ka muusika inimeste elus oluline.
Keldid on kultuurilt ja keelelt indoeuroopa hõimud. Nad tulid Euroopasse umbes 1200 aastat enne meie aega. Nad olid väga sõjakad, egoistid ja erakordselt musikaalsed. Keldid ei pannud enda muusikat kirja ja laule anti edasi suust suhu . Kõige olulisem tunnus oli rütm, teine oli surmateema ja teispoolsuse tunnetus. Nad suhtusid oma muusikasse emotsionaalselt ja muusika tähtsus oli oluline ning kuulasid muusikat, et saada jõudu.
Hellenid (~8.saj. e.m.a-146 e.m.a) tulid Euroopasse samal ajal keltidega. Neilt pärineb sõna muusika ( musike -muusade kunst , kreeka keeles). Muusika oli neile kõige tähtsam kunst ja nad suhtusid muusikasse nii emotsionaalselt kui ka ratsionaalselt. Neil oli ka noodikiri , aga palju ruumi jäeti inspiratsiooniks. Antiik-Kreeka koolis oli muusika kõige tähtsam õppeaine koos matemaatikaga. Iga kooli lõpetaja oskas mängida ühte pilli, pidi tundma noodikirja ja oskama luua muusikat. Enamiku spordialade saateks mängiti pilli. Antiik-Kreekas pandi alus tänapäevasele muusika teooriale .
Ka Roomas (2.saj. e.Kr.-5.saj. p.Kr.) oli muusikal tähtis roll. Seda estitati meelelahutuseks. Põhiliseks pilliks oli vesiorel , mida mängiti ka gladiaatorite võistlustel. Rikastes kodudes oli kombeks õhtusöögi ajal muusikat kuulata ning teatris kuulus nii tragöödiate kui komöödia juurde sageli tibia või vesioreli muusika.
Neid kõiki ühendab austus muusika vastu ja neile on muusika väga tähtis. Neid eristab see, et kasutati muusikat erinevates alades, näiteks keldid kasutasid sõjas, hellenid spordialades ja Roomas meelelahutuses ja neil kõigil oli oma viis, kuidas muusikat edasi anda, kas kirjutada üles või laulda edasi.
Kui võrrelda omavahel tänapäeva ja antiikkultuure tuleb välja, et muusikasse suhtumine on muutunud. Selle tähtsus on langenud. Kui kunagi kuulati muusikat mingi eesmärgi pärast, siis nüüd tundub, et paljud kuulavad seda lihtsalt taustaks. Ja kui hellenite ajal pidi iga lõpetaja oskama luua muusikat jne, siis tänapäeval pole muusikal ka enam koolis nii suur roll, kui kunagi, mis on muidugi kahju.