Matsid vs vurled (1)

Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest
Ühiskonna võib üldistades jagada kaheks - ühed on põhimõttekindlad visad tulevikuvisionäärid ja teised raha ihaldavad rahvusetud egoistid . Maailmapildis omavad üha suuremat osakaalu neist viimased . Miks kaotavad sügava hingeeluga traditsioonide alalhoidjad oma koha materiaalsete väärtuste hindajatele? Kas on võimalik vältida eestlust hävitavate vurlede pealetungi?
Matsid ja vurled jaotavad peaaegu iga rahva kaheks. Tõsi küll, osa inimestest omab mõlema alaliigituse tunnuseid. Mõni vurle võib tunda vahel süümepiinu oma valede ja pettuste tõttu ning mõni mats võib olla teinekord omakasupüüdlik. Kuid millised on tõeline mats ja vurle? Matsi võidakse pidada harimata mühakaks, kuid tegelikult on ta traditsioone austav ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Ta ei pea olema maainimene nagu Vargamäe Andres Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus". Nii nagu Andresel oli eesmärk muuta oma põllud ja metsad viljakaks, on ka teistel temataolistel soov eneseteostuseks. Erinevalt iseloomutust teisi kopeerivast enesearmastajast on mats aus ja hoolib oma kodumaast . Vurlede, nagu näiteks Vargamäe Pearu elu keerleb nende endi ümber. Mats seevastu pühendub millelegi, nagu Andres pühendus tööle.
Üsna kindlasti on inimeste ideaal olla nagu mats, keda kirjeldas Tammsaare, sest on ju meie eeskujudeks ka haritud kuulsusi, kes julgevad teistest erineda ja peavad lugu oma esivanemate kommetest. Kahjuks ei vasta tegelikkus soovidele. Juhtivad ühiskonnategelased on pööranud tähelepanu küll sellele, kui tähtis on olla hooliv , siiras ja omalaadne , kuid üha suuremat osatähtsust saavutavad vurled. Minevikus, kui oma rahvust teadvustanud eestlasi samastati veel talupoegadega, oldi matsid. Koos kõneldi aatelistel teemadel ja peeti isamaaliseid kõnesid. Nõnda käitusid ka mehed Antsu varrudel "Tões ja õiguses", kuigi Pearu nendega ei ühinenud. Ehkki haridus polnud rahaliste võimaluste piiratuse tõttu laialdaselt kättesaadav, hinnati rahvuslikul ärkamisajal ning peale seda kodumaad , tõde ja headust ning ei soovitud kuuluda peenemasse klassi teeskluse abil.
Nüüdisajal on paljude eestlaste põhimõtteks justkui "Panem et circenes!" - "Leiba ja tsirkust!", kuid erinevalt Vana-Rooma lihtrahvast lahutatakse meelt kollase ajakirjanduse, labaste telemängude ja kõmusaadetega. Meediat võib käsitleda kui ühiskonna peeglit, sest tele- ja raadiokanalid, ajalehed ja ajakirjad tuginevad oma tarbijate eelistustele. Kommertskanalite eetrisse lastakse põhiliselt kõrge vaadatavusega show´sid, et rohkem kasumit teenida. Seejuures nõudlus asjalikku informatsiooni jagavate saadete järele väheneb, seega kahaneb järk-järgult ka matside hulk.
Läbi aegade on toimunud vurlestumine. NSVL kokkuvarisemise järel tahtsid eestlased erineda Idast ja sarnaneda Läänega, kus tihti seostatakse Eestit veel Venemaaga. Kuid selle asemel, et rõhutada oma soome-ugri päritolu slaaviliku asemel, püüti euroopastuda Vana Maailma järele aimates. Unustati, et taheti maailmale näidata eestlasi kui eraldi seisvat rahvust.
Praegu toimub ka ümberrahvastumist, kuid veel enam muutuvad matsi põhiväärtused - ta hakkab vurle kombel raha ja meelelahutust hindama , sest "töö sööb keha ja üleaedne põletab hinge". Vargamäe Andresele põhjustasid stressi ränkraske töö, mis ei viinud edasi, ja pidevad tülid Pearuga, kes vurlena kasutas pettust, et oma naabrist kohtus üle olla. Andresele näis, et matsina ei jõua ta elus kuigi kaugele ning mees otsustas ka ise Pearu meetodeid kasutada. Nõnda on ka tänapäeval - hingeliste väärtustega ei saa end ju ära toita ja seetõttu jäävad need tähelepanust kõrvale. Vältimaks psüühiliste vajaduste täitmise vajakajäämist, leitakse alternatiive. Raha teenides ja vara kogudes tekkinud pingete maandamiseks ning sotsiaalse läbikäimise vähenemise asendamiseks lõbustatakse end labaste tegevustega. Muserdatud inimesed lohutavad end, tundes rõõmu veel õnnetumate saatusest. Ei suudeta keskenduda päevakajalistele või sügavasisulistele teemadele, vaid tahetakse mõttevaba tegevust, näiteks avaldatakse ühiste tuttavate või kuulsuste kohta oma subjektiivset arvamust. Matsist saab vurle, kuid ta ei tunnista seda. Ta peab end intelligentseks, kuigi eelistab ainelisi huvisid ja armastab keelepeksu. Kahjuks peab nentima, et seda protsessi ümber pöörata on keeruline. Uuesti matside hulka suundumine on raske, sest kaotades oma eripära, ei suudeta iseseisvalt arutledes oma maailmavaadet analüüsida ja määratleda.
"Eurooplust ei saavutata üldse mitte Euroopale järeleahvimisega, vaid sellega, et õpime sama intensiivselt mõtlema, tundma ja töötama, nagu on seda teinud eurooplane," arvas Tammsaare. Me tahame olla sama edukad nagu lääneeurooplased ja ameeriklased , kuid nad peavad olema vaid eeskujuks. Oma eesmärgid peame täitma ise omal moel, kasutades oma põliseid kombeid ning säilitades oma identiteeti, sest nii ei kao mineviku pärandit säilitav mats ja eestluse juured. Just nagu iga puu vajab juuri püsti püsimiseks ja energia ammutamiseks mullast, peab ka iga rahvus elujõudu hankima oma esivanematelt, olles ja jäädes matsiks.
Liis Kuusik , 11.klass