Tuubel, M. (2013.) ajakiri ,,Sotsiaaltöö" 1:15-19 Tänapäeval on meie ühiskonnas palju inimesi, kes vajavad abi, tuge ja juhendamist igapäevaelutoimingutes või asjaajamises. Seega pakkus mulle suurt huvi artikkel, mis räägib sotsiaaltöötajate töö igapäevast osast vanemate hoolitsusetajäänud laste ja piiratud teovõimega täiskasvanute eestkoste korraldusest. Autor kirjutab kuidas korraldatakse eestkostet kui eestkostjaks on määratud omavalitsus ja sellega seotud raskustest sotsiaaltöötajate töös; eestkostja vajajate kohta informatsiooni liikumisest; eestkostja ja eestkostetava õigustest, kohustustest ning eestkostetavate õiguste piirangutest. Artiklis tõstetakse üles ka küsimused eestkoste töö koormuse ebaühtlasest jaotusest (eestkostetava elukoha aadressi registreerimisest ja muutmisest) ning seadusliku esindaja
· Vabatahtlik leping SOTSIAALABI ehk hoolekande korraldajad on Eestis a) sotsiaalminister b) maavanemad c) kohalik omavalitsus · Kohalikud omavalitsused määravad sotsiaaltoetusi (valla- ja linnavalitsused maksavad riigieelarvest eraldatud rahast toimetulekutoetust neile, kelle kuusissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri) · Kohalikud omavalitsused peavad sotsiaalregistrit · Kohalikud omavalitsused korraldavad eestkostet hooldust ja abiandmist toimetulekuabi vajavatele inimestele (lapsed, vanurid, kinnipidamiskohtadest vabanenud) · Kohalikud omavalitsused nõustavad inimesi
Ärisektor omakorda tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu. Kolmas (mittetulunduslik, EKAKis kodanikualgatuslik) sektor on kodanikualgatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel kasumit mittetaotlevate ühenduste ja huvirühmadena toimiv kodanikuühiskonna keskne osa. Kolmanda sektori võib omakorda jagada kaheks: professionaalseks mittetulundussfääriks, kus inimesed palgatööd tehes esindavad peamiselt avalikku huvi, pakuvad eestkostet ja teenuseid; ning puhtalt vabatahtlikuks tegevuseks, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Eesti arenguga seoses on siiani räägitud eelkõige teadmiste ja innovatsioonipõhisest arengumudelist kui ainuvõimalusest. See mudel johtub majandusliku arengu loogikast, kus strateegiline valik tehakse investeeringupõhise ja innovatsioonipõhise arengumudeli vahel (Kattel jt 2005)
omab Nõu andamid koormised Senjööri kohustused Senjöör peab pakkuma vasallile Eestkostet Sõltlasest talupoeg Maavaldus Kaitset kohtus Ülalpidamist
Autori arvates on parem kui laps kasvaks kuskil, kus tal on turvalisem elada ja tema eest hoolitsetakse. Autor nimetab oma töös erinevaid asenduspere liike, kus on lapsel võimalik väljaspool kodu elada ja need oleks: eestkoste, hoolduspere, perekonnas hooldamine, tugipere, adoptiivpere, lapsendamine, asendushooldus, lastekodu. 8 1.2 Erinevad asenduspere liigid Eestkoste Tavaliselt on eestkostjaks sugulased, kuid see ei pruugi nii olla. Eestkostet on tingimata vaja lastele, kes on orvud ja keda ei lapsendata, sest keegi peab kuni lapse täisealiseks saamiseni eestkostjakohustusi täitma. Mõnikord on selleks ka vallavalitsus, kust laps pärineb. Lapse eestkoste vormistatakse omavalitsuses ja kinnitatakse kohtus. Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata
Eriseadustest võib tuleneda kohustuslik vorminõue teatud liiki lepingutele. Asjaõigusseadus sisaldab asjaõiguslike küsimuste (valdus, omand, servituudid, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) regulatsiooni. Asjaõigusseadus sätestab näiteks kohustusliku notariaalse tõestamise nõude kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks. Perekonnaseadus reguleerib perekonda ning abikaasasid puudutavaid varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eestkostet. Seadus sätestab näiteks, et abieluvaraleping peab olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist. Testament peab olema notariaalselt tõestatud, kodune testament kehtib kuus kuud peale tegemist. Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist. Osaühingu asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud.
tegelikud juhid kellele rahvas kuuletus. 2.Läänikord toimis põhimõttel, et vasall ehk läänimees vannub truudust senjöörile ehk suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas.Talupojad pidid harima maad ja kandma teokohustust, et maaisanda valdustes elada. 5.Frangi riik tekkis pärast Rooma riigi kokku varisemist kui kohalikud frangi hõimupealikud võimu enda kätte said.Nende seas oli ka noor pealik Chlodovech kes oma territooriumi kõvasti laiendas
võimusüsteem. Kujunes välja 3 seisust : vaimulikud, sõjamehed ehk rüütliseisus ning töötegijad ehk talupojad Vasalliteet tähendas, et vasall andis end senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest lubas vasall senjöörile lõpmatut ustavust ning lubas, et läheb talle sõjas appi. Senjööril ja vasallil olid oma õigused ja kohustused. Näiteks vasall pidi pakkuma senjöörile rahalist ning sõjalist abi ning nõu. Senjöör aga eestkostet, ülalpidamist ning kaitset kohus. Nende suhet vormis-tati truudusvandega. Kui üks pool kohustuste täitmise lõpetas, siis vasallisuhe katkestati. Feodaalide asetumist tähtsuse järjekorras kuningast rüütliteni hakkati nimetama feodaal- seks hierarhiaks. Lääne-Euroopas feodaalses hierarhias kethis põhimõte '' Minu vasalli va-sall ei ole minu vasall '', mis tähendas, et näiteks kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele
Õiguslikud tagajärjed esindaja tegevuse tagajärjel järgnevad esindataval Esindaja kaudu pole füüsilisel isikul võimalik teostada kõiki tehinguid ja juriidilisi toiminguid – neid, mis seaduse kohaselt tuleb teha isiklikult. Perekonnaõiguse all mõistame õigusnormide kogumit, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimeste vahelisi suhteid, vanema ja lapse õigussuhteid ning eestkostet ja hooldust Tsiviilõiguse üldosa Lapse õiguste konventsioon ÜRO 1989.a konventsioon Põhiprintsiibid: õigus elule ja arengule, tegutsemine lapse huvides, võrdõiguslikkus, õigus osalemisele Eesti ühines 1991.a. Perekonnaseadus reguleerib abielu õiguslikud tagajärjed abikaasade varasuhted vanemate ja laste vahelised õigussuhted: põlvnemine, vanema õigused ja kohustused,
osadele( tsiviilõiguse eriosa): Võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, rahvusvaheline eraõigus) Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand vallas ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja kasutusvaldus). Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel (testament, pärmisleping, nende puudumisel seaduse järgi). Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust. Rahvusvaheline eraõigus mingi õiguslik suhe omab puutumust mitme riigi õiguskorraga ning näitab ära millise riigi õigus antud suhtele kehtib. Füüsilise isiku surm või juriidilise isku lõppemine: Ei lõpe tingimata nendele kuulunud õigused või neil lasunud kohustused. Võimalik on üleminek õigusjärgluse teel. Peamised õigusjärgluse juhud: Pärimine Juriidilistel isikutel: ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine.
· hierarhiline feodaalne astmestik Kuningas omas kogu maad, Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla, Parunid paarkümmend küla, Rüütlid 2 3 küla · isikuline 14.Millised olid vasalli põhilised kohustused senjöör ees ja senjööri põhikohustused vasalli ees. Vasalli kohustused senjööri ees Senjööri kohustused vasalli ees ·sõjalist abi ·eestkostet ·rahalist abi ·kaitset kohtus ·nõu ·ülalpidamist 15.Mida positiivset ja mida negatiivset leiate läänisüsteemi kujunemises. Põhjendage. Läänisüsteemi positiivsed küljed Põhjendus feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale. 17. saj tekkis juba eraomandus.
· üksikvanem, binukleaarne PK, adoptiivPK, kunstlik viljastamine Millisena riik sooviks näha perekonda ja panna see seadusse kirja. Soov näha inimesi kuidagi käitumas, aga nii nad ei käitu. Kui on perekond tugev, on ka ühiskond tugev. Oluline on olla teadlik tegelikkuses toimuvaga. Perekond ja perekonnaõigus Perekonnaõigus: õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja kooselust ning põlvnemisest ja lapsendamisest tulenevaid inimeste vahelisi suhteid, samuti eestkostet. Kas perekonnaõigust on vaja? Et ei oleks mingit anarhiat, mingit kaost, et asjad toimiksid nii nagu asjad on seadustesse kirja pandud. Õigusliku tagajärje funktsioon. Peame panema õiguslikud suhted kirja, sest mingisugused sündmused ja teod toovad endaga õigusliku tagajärje kaasa. Perekonnaõiguse põhimõtted · abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte · vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte
Püha Fiachrius nägi, et rahvast tuli tema juurde nii palju, et elupaika oli vaja suuremaks teha, ta rajas ka aia, kus kasvatas taimi, millest suppi keeta ja vaestele pakkuda. Nii sai temast aednike kaitsepühak. Apostel püha Bartolomeus olevat elusalt nülitud, temast sai kõigi nahatöötlejate, sealhulgas ka parkalite ja kindavalmistajate kaitsepühak. Enamikule keskaja inimestest oli pühak justkui kaaslane, keda paluda ja loota eestkostet Jumala ees. Seda tuttavlikkust, millega igapäevases elus Jumalaga suheldi, tuleb vaadelda kahest küljest. Osalt oli see usu tingimatu kindlus ja otsesus. Samas, kui see tuttavlikkus oli kord juba kommetesse juurdunud, oli oht, et kultus võis muutuda profaanseks ja banaliseeruda. Kui ühelt poolt iga tavalise elu toiming omandas pühadel hetkedel kõrgema pühitsuse, siis teiselt poolt jäi pühadus tänu oma lahutamatule segunemisele argieluga pidevalt argisuse valda
huvide kaitseks. (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega;
takistuste vhendamiseks vi krvaldamiseks ravi, petuse ja tlketeenustega;2) loob koosts pdevate riigiorganitega vimalused puuetega inimeste konkurentsivimet tstvaks kutsepetuseks;3) sobitab koosts pdevate riigiorganitega tkohti ja loob rakenduskeskusi;4) korraldab invatransporti;5) tagab puuetega inimestele juurdepsu ldkasutatavatesse hoonetesse;6) mrab vajadusel tugiisiku vi isikliku abistaja;7) korraldab eestkostet ning seab hoolduse. 14. Milliseid teenusi pakutakse lastele?asenduskodu, koolkodu, paevakeskus, rehabilitsioonikeskus. 15. Milliseid teenusi pakutakse eakatele?'1) oopaevane hooldamine hoolekandeasutuses (Eestis on 93 uldtuupi hooldekodu, kus elab ligi 3000 inimest),2) eakate abistamine kodus,3)abivahendite voimaldamine.Lisaks sellele on kohalikud omavalitsused rajanud vanurite maju, kus eakad inimesed saavad tubades voi korterites omaette elada ja kasutada vajalikke lisateenuseid.Samuti
Eriseadustest võib tuleneda kohustuslik vorminõue teatud liiki lepingutele. Asjaõigusseadus sisaldab asjaõiguslike küsimuste (valdus, omand, servituudid, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) regulatsiooni. Asjaõigusseadus sätestab näiteks kohustusliku notariaalse tõestamise nõude kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks. Perekonnaseadus reguleerib perekonda ning abikaasasid puudutavaid varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eestkostet. Seadus sätestab näiteks, et abieluvaraleping peab olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist. Testament peab olema notariaalselt tõestatud, kodune testament kehtib kuus kuud peale tegemist. Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist. Osaühingu asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud.
nii nagu lapsevanema ja bioloogiliste laste vahel. Samas on palju lapsi, keda pole võimalik lapsendada. Ometi väärib iga laps perekonda, ta ei ole mini-inimene mini- inimõigustega, vaid igal lapsel on täisväärtuslik õigus perekonnale. Seega ka siis, kui laps vajab asendushooldust, peaks olema esimene asi see, kuidas leida talle uus perekond, kus ta saaks turvaliselt üles kasvada. Riikliku asendushoolduse puhul on selleks võimaluseks kas eestkoste või perekonnas hooldamine. Eestkostet peaks rohkem soovitama ja eelistama siis, kui lapse saab tema enda sugulaste juurde elama paigutada. Sellisel juhul jääks laps tuttavasse keskkonda, sugulaste ja laiendatud perekonna ringi. Eestkoste määrab kohus. Kui sugulasi pole võimalik leida, saab lapse hooldusele paigutada ka võõrasse perekonda, kes on selleks soovi avaldanud. Sellisel juhul jääb laps kohaliku omavalitsuse eestkostele. Omavalitsus sõlmib hooldusperega lepingu lapse hooldamise kohta. Perekonnas hooldamine
nii nagu lapsevanema ja bioloogiliste laste vahel. Samas on palju lapsi, keda pole võimalik lapsendada. Ometi väärib iga laps perekonda, ta ei ole mini-inimene mini- inimõigustega, vaid igal lapsel on täisväärtuslik õigus perekonnale. Seega ka siis, kui laps vajab asendushooldust, peaks olema esimene asi see, kuidas leida talle uus perekond, kus ta saaks turvaliselt üles kasvada. Riikliku asendushoolduse puhul on selleks võimaluseks kas eestkoste või perekonnas hooldamine. Eestkostet peaks rohkem soovitama ja eelistama siis, kui lapse saab tema enda sugulaste juurde elama paigutada. Sellisel juhul jääks laps tuttavasse keskkonda, sugulaste ja laiendatud perekonna ringi. Eestkoste määrab kohus. Kui sugulasi pole võimalik leida, saab lapse hooldusele paigutada ka võõrasse perekonda, kes on selleks soovi avaldanud. Sellisel juhul jääb laps kohaliku omavalitsuse eestkostele. Omavalitsus sõlmib hooldusperega lepingu lapse hooldamise kohta. Perekonnas hooldamine
nii nagu lapsevanema ja bioloogiliste laste vahel. Samas on palju lapsi, keda pole võimalik lapsendada. Ometi väärib iga laps perekonda, ta ei ole mini-inimene mini- inimõigustega, vaid igal lapsel on täisväärtuslik õigus perekonnale. Seega ka siis, kui laps vajab asendushooldust, peaks olema esimene asi see, kuidas leida talle uus perekond, kus ta saaks turvaliselt üles kasvada. Riikliku asendushoolduse puhul on selleks võimaluseks kas eestkoste või perekonnas hooldamine. Eestkostet peaks rohkem soovitama ja eelistama siis, kui lapse saab tema enda sugulaste juurde elama paigutada. Sellisel juhul jääks laps tuttavasse keskkonda, sugulaste ja laiendatud perekonna ringi. Eestkoste määrab kohus. Kui sugulasi pole võimalik leida, saab lapse hooldusele paigutada ka võõrasse perekonda, kes on selleks soovi avaldanud. Sellisel juhul jääb laps kohaliku omavalitsuse eestkostele. Omavalitsus sõlmib hooldusperega lepingu lapse hooldamise kohta. Perekonnas hooldamine
oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Lääne-Euroopa feodaalses hierarhias maksis põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. Vasall peab andma senjöörile: Sõjalist abi, Rahalist abi, Nõu Senjöör peab andma vasallile: Eestkostet ,Kaitset kohtus, Ülalpidamist, Vasall annab senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida! Tegelikkuses on feodaalsuhted keerulised ja vasalli truuduses ei saa sugugi kindel olla. Osad vasallid võtsid maad mitmelt senjöörilt, seega ei saanud ta enam vaid ühele truu olla. Kui feodaalid läksid tülli, tekkis küsimus, millisele isandale tuleb truu olla. Aja jooksul muutvad valdused päritavaks ja uued omanikud ei pidanud enam truudusvannet
võlaõigusseadus (VÕS), mis reguleerib võlasuhete tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi nagu tasu lubamine, asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine perekonnaseadus (PKS), milles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete vahelisi õigussuhteid, lapsendamist, eestkostet ja hooldust pärimisseadus (PärS), milles reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku, kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist. Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seadust
teada. -Vanemad vivad lapsendamiseks antud nusolekust loobuda lapsendamise otsustamiseni. -Last vib lapsendada vanemate nusolekuta, kui neilt on vanema igused ra vetud. Lapse nusolek -Vhemalt 10-aastast last vib lapsendada tema nusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vimaldab. -Last vib lapsendada tema nusolekuta, kui laps enne lapsendamist elas lapsendaja perekonnas ega tea, et lapsendaja ei ole tema vanem. 19.)-Eestkostet teostab kohtu poolt mratud eestkostja. Ettepaneku isiku mramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. -Isikut vib eestkostjaks mrata ksnes tema kirjalikul nusolekul. -Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja vimeid eestkostja kohustuste titmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle le eestkoste seatakse. -Eestkostja mramisel arvestatakse vhemalt 10-aastase lapse vi piiratud teovimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vimaldab.
ainult kohus. Lapsendada saab : - orbe; - lapsi, kelle vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud; - lapsi, kelle vanemad on eeskosteasutusele andnud kirjaliku nõusoleku lapsendamiseks. (Perekonnaseadus, 1994: §78) Eestkoste. EV perekonnaseaduse järgi kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kellelt on vanemlikud õigused ära võetud. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle isiku kohta teeb ettepaneku eestkosteasutus. Lapse eestkostja on tema seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. (Perekonnaseadus, 1994: §172) Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu
said teenistuse eest maad (varustus kallis, rüütlite väljaõpe); vajadus luua stabiilne võimusüsteem; linnadest koliti maale. Kategooriad: benefiits- tähtajaline, pärandamisõigusteta; lääh e. feood- vabalt pärandatav; allood- täielikus omanduses maa, ei hõlmanud vasallikohustused; domeen- kuninga maavaldus Vasalliteet- lepinguline suhe vasalli ja senjööri vahel. Senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist (lään); vasall pea andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi, nõu. Rüütlikultuur- elukutseline sõjamees, kelle ülesanne oli sõdida ja piiri kaitsta. Rüütel pidi olema päris heast ja kuulsast suguvõsast, paistma silma iluga, piisavalt tugev, mehine ja vapper, aus ka vaenlase vastu, relvi kandes polnud õigust taganeda. Tegeleti enese treenimisega, paazide kasvatamisega, pidutseti, peeti turniire, elasid kindlustes ja linnustes.
ühisomandust. Rituaalide toimetamiseks templit külastav kultuslik kogukond kattus polise kodanikkonnaga, aidates seega polist tugevamalt ühte liita. Ühine jumalate austamine tugevdas kodanikkonna ühtsust. (Vernant 2001: 273-274) Ohverdamine Ei olnud ühtegi sõda ega koloonia rajamist, seaduse või lepingu väljakuulutamist, abielu või kokkuleppe sõlmimist, mida ei oleks antud jumalate kaitse alla, nende eestkostet nõutati sobilike kultustoimingute ning ohvrite toomisega. Kõik ühiskondliku elu sündmused pidustustest rahvakoosolekuteni olid pühendatud mingile jumalusele, kellelt oodati kaitset ja heasoovilikkust. (Vernant 2001: 273-274) Ohverduspraktika põhisisu oli pühendusohvri toomine jumalikule jõule. Kuid kreeklaste müüditöötlustes ja ohvri ritualiseerimises peitus veel midagi enamat. Müüdi järgi sai ohvrite toomine alguse Prometheuse korraldatud pettusest. See määras
Eraõigus. Korraldab üksikute inimeste või ühiskondlike gruppide omavahelisi suhteid. Reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte vahelisi suhteid. Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid. Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine
(2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel.
(2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. 10 § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine
Eestkoste seadmine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks. (2) Eestkostja võib nimetada ka juba enne lapse sündi, kui on alust eeldada, et pärast sündi vajab laps eestkostjat. Nimetamine jõustub lapse sünniga. PKS § 202. Kohaldatavad sätted Täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. TsMS § 554. Alaealisele eestkostja määramine Alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. TSIVIILSEADUSTIKU 1936. a EELNÕU § 424 (422)
riigikesksus sotsiaaltöö hooldusõed ja hakati abistama üksi hoonetesse; korraldamisel, elavaid vanureid määrab vajadusel tugiisiku või töökoha ja Tänases Eestis on isikliku abistaja; ametiühingute roll soodustuste kiriku roll hoolekandes korraldab eestkostet ning seab ja tunnustuse jagamisel vähemärgatav. hoolduse. Antakse esmatasandi 49. Kuidas erines laste abi kirikud ja kogudused 57. Peamised probleemid hoolekanne sel perioodil vahendavad humanitaarabi eakate hoolekande valdkonnas praegusest laste hoolekandest
käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte. Analoogia- Siis kui on seaduselünk ning on vaja see lünk ületada, siis kasutatakse analoogiat. 5. Mis on nõue ja millest see võib tuleneda? Nõue on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist. Nõue võib
ning tõsiseltvõetav koostööpartner ühiskonnas, kus noorte ideed ja aktiivsus on väärtustatud ning otsused tehakse koos noortega. MISSIOON: ENL esindab, kaasab ja toetab noorteühendusi läbi koostöö- ja arenguvõimaluste loomise. EESMÄRGID: noorteühenduste eestkoste ja noorte aktiivne osalus ühiskonnas ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda, esindada liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnas. 5. MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) on üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab Eestis asuvaid noortekeskusi. Eesti ANK asutati 9. novembril 2001. aastal. Seisuga 13. august 2013 kuulub ühendusse 66 liiget 103
omavalitsuse eelarvest · kodanike vastuvõtt sotsiaalhoolekandealastes küsimustes, sealhulgas nõustamine sotsiaalküsimustes ja abistamine probleemide lahendamisel isiku või pere toimetuleku soodustamiseks; · töö sotsiaalsete erivajadustega inimeste heaks ja kaitseks. Laste hoolekanne · laste ja pereliikmete toetamine ning abistamine nende probleemide lahendamisel; · kodude külastused vajadusel; · korraldab lapse eestkostet; · korraldab lapse hooldamist perekonnas, aitab korraldada lapsendamist; · laste kaitse eesmärgil vestlused vanematega, väljakutsumine sotsiaalkomisjoni. Puuetega isikute hoolekanne · abi invavahendite muretsemisel; · eestkoste ja hoolduse korraldamine; · hooldusasutusse suunamine; · abistamine rehabilitatsiooniteenusele saamisel · puudega lapsi toetavate ürituste organiseerimine; · koostöö puuetega inimeste organisatsioonidega
Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. T. Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 150-159, 373-398. Loeng 5. Perekonnaõigus. Pärimisõigus. I. Perekonnaõigus 1. Perekonnaõiguse mõiste. Perekonnaõiguse allikad. Perekonnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse reguleerimise ese 1. Perekond 2. Abielu 3. Põlvnemisest tulenevad õigussuhted 4. Eestkoste ja hooldus Perekonnaõiguse allikad 1. Rahvusvahelised õigusallikad (konventsioonid jt) 2. Siseriiklikud õigusallikad Põhiseadus
Toetust jagub, kas vähe või veel vähem. Alustagem siiski lastest. Selge, et nemad vajavad palju hoolt ja tähelepanu. Samale järeldusele on jõudnud ka seadusandja. Sotsiaalhoolekande seadus ütleb, et laste arenguks soodsa keskkonna tagamiseks toetab valla- või linnavalitsus lapsi ja lapsi kasvatavaid isikuid. Nad töötavad välja lapsi arendavaid ja kaitsvaid programme, vajadusel määravad lapsele või perekonnale tugiisiku ja äärmuslikel juhtudel, korraldavad eestkostet või aitavad korraldada lapsendamist. Vähemalt kirjade järgi on riik endale kohustuse võtnud. Kui palju sellest reaalselt abi on, on iseküsimus. Käesolev töö teema on ,,Sotsiaalhoolekanne". Töö eesmärgiks ei ole anda ülevaadet erinevatest sotsiaalhoolkande teenustest, vaid pigem leida ajalugu käsitledes vastus, mis ja kellele sotsiaalteenus mõeldud on. 3 1
jaanuarist; 3) vabatahtlik pensionikindlustus (pensioni kolmas sammas) vabatahtlik leping. Sotsiaalabi ehk hoolekande korraldajad on Eestis sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik omavalitsus. Kohalikud omavalitsused määravad sotsiaaltoetusi (valla- ja linnavalitsused maksavad riigieelarvest eraldatud rahast toimetulekutoetust neile, kelle kuusissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri), peavad sotsiaalregistrit, korraldavad eestkostet, hooldust ja abiandmist toimetulekuabi vajavatele inimestele (lapsed, vanurid, kinnipidamiskohtadest vabanenud jne) ning nõustavad inimesi, Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal on töötingimuste puhul järgmised: 1) töötajate diskrimineerimise vältimine; 2) sundtöö keelustamine; 3) ametiühingute õiguste tagamine; 4) õigus sõlmida ühiskokkuleppeid; 5) õigus saada häid töötingimusi ja õiglast tasu, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus
2. AÕS-selles on toodud asjaõigused, kinnistusraamatu pidamine ja õiguslik regulatsioon, valduse ja omandi õiguslik regulatsioon; 3. VÕS- reguleerib võlasuhete tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi, kahju hüvitamine nt asja ettenäitamine, alusetu rikastumine; 4. PKS-selles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete vahelisi õigussuhteid, lapsendamist, eestkostet ja hooldust; 5. PärS-selles reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku, kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist. Õiguse allikad: põhiseadus ja sellega kooskõlas olevad seadused (normatiivaktid), seadusest madalamal seisvad õigusaktid (määrused), tava, peale selle ka rahvusvahelise õiguse normid ja üldtunnustatud põhimõtted, eelkõige EL õigus.PS määrab seaduste kehtestamiseks
õpetuse ja tõlketeenustega; 2) loob koostöös pädevate riigiorganitega võimalused puuetega inimeste konkurentsivõimet tõstvaks kutseõpetuseks; 3) sobitab koostöös pädevate riigiorganitega töökohti ja loob rakenduskeskusi; 4) korraldab invatransporti; 5) tagab puuetega inimestele juurdepääsu üldkasutatavatesse hoonetesse; 6) määrab vajadusel tugiisiku või isikliku abistaja; 7) korraldab eestkostet ning seab hoolduse. (2) Valla- või linnavalitsus korraldab abi vajava puudega isiku toimetuleku sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise teel. 13.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded eakate teenuste arendamisel (SHS) • Sõnastada sots.poliitikaeakatele,Vastav seadusandlus • Sotsiaalhoolekande korraldamine eakatele • Teenuste,standardite kehtestamine • Kontroll teenuste osutamise ja kvaliteedi üle
juriidilise isiku osaluse/liikmelisuse omandamine, laenu võtmine, väärtpaberite omandamine ja võõrandamine, teise isiku kohustuste eest vastutuse võtmine, kaasomandi jagamisega seotud kokkulepped, eestkostetava nõudeid või tagatisi vähendavad kokkulepped, üürilepingu ülesütlemine/kestvuslepingu sõlmimine. Kohtu nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine, mitmepoolne tehing kohtu heakskiiduni on hõljuvalt tühine. Tasu ja kulude hüvitamine-eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta, v.a. kui kohus määrab ülesannete täitmise eest tasu, kui see on mõistlik arvestades eestkostetava varalist seisundit ja poolte vahelist suhet. Eestkostja võib nõuda eestkostmiseks tehtud kulutuste hüvitamist käsundi sätete järgi. Valla- või linnavalitsus ei või nõuda kulutuste hüvitamist. Kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi ülesannete täitmiseks,
Vanemal ajal ka naissoost isikud ja pillajad. Rooma õiguse seisukohalt ei teki probleemi kui tegemist on isa võimu all olevate isikutega. Loomulikuks eestkostjaks loeti algul hoolealuse lähim pärija. Aga juba XII tahvli seadustes on lubatud määrata isal testamendis oma alaealistele või nõrgamõistuslikele lastele eestkostja. Sel ajal pole eestkoste kohustuslik, vaid eestkostja õigus. Hiljem aga lisandub sellele kohustuslik moment ja hilisemad allikad määravad eestkostet juba kui teatavat ühiskondlikku koormust. Riigivõim peab hoolitsema eestkostja määramise eest. Nüüd valvab riik ka eestkostjate tegevuse üle. Eestkoste liike: Eestkoste alaealiste üle Rooma õigus jagas mittesguküpsed (impuberes) kahte rühma lapsed kuni 7 a. vanuseni (infantes) ja lapsed 7-14 a. vanuses (infantiae maiores). Lapsi kuni 7 a. asendas täielikult eestkostja. Lapsed 7-14 a. vanuses omasid piiratud
Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Võib jätta samaks, vahetada nime mehe perekonnanime vastu, võib võtta kaks, kehtib mehe puhul. Laps läheb automaatselt ühise prekonnanime peale, kui
käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvararežiimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte. Analoogia- Siis kui on seaduselünk ning on vaja see lünk ületada, siis kasutatakse analoogiat. 5. Mis on nõue ja millest see võib tuleneda? Nõue on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist. Nõue võib
pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. · Kui pärija 3 kuu jooksul pärandi avanemisest pärandist loobumise avaldust ei tee, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. 80. Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete reziimid. Abielu lõppemine. Perekonnaõigus: õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Põhimõtted: · abikaasade võrdõiguslikkus; · vanemate võrdõiguslikkus; · laste võrdõiguslikkus; · lapse huvi ülimlikkus. Abielu sõlmimise eeldused: sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. Eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada monogaamia.Vallalilisust tuleb kinnitada allkirjaga. Varasuhete reziimid: · Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud
õiguslik regulatsioon. 3) Võlaõigusseadus-VÕS, (kehtib alates 01.07.2002)-reguleerib võlasuhete tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi nagu tasu lubamine, asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine. 4) Perekonnaseadus- PKS (kehtib alates 01.01.1995)-reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete vahelisi õigussuhteid, lapsendamist, eestkostet ja hooldust. 5) Pärimisseadus- PärS (kehtib alates 01.01.2009)-reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku, kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist. Tsiviilõiguse allikas on ka TSÜS paragrahv 2 kohaselt tava. Tava tekitab käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduuvaks. Kuid tava ei saa muuta seadust. Õigusteoorias on vaieldud selle üle, kas kohtupretsedent on õigusallikaks.
28. seaduse kaitse/järelvalve all 29. audoktor 30. rahva hääl on jumala hääl 31. Riigiisa/isamaa isa. Esivanemate tavade alusel (mittekirjapandud õigus ius non scriptum) 32. Jõu ja relvaga. Higi ja verega 33. Seadus on mõistuse ettekirjutus Tutela, ae f eestkoste Sg Pl Nom tutela (eestkoste) tutelae (eeskosted) Gen tutelae (eestkoste) tutelarum (eeskostete) Dat tutelae (eestkostel) tutelis (eeskostetel) Acc tutelam (eestkostet) tutelas (eestkosteid) Abl tutela (eestkostega) tutelis (eestkostetega) Voc tutela (eestkoste) tutelae (eestkosted) Obligatio, onis f obligatsioon, kohustus Sg Pl Nom obligatio (kohustus) obligaties (kohustused) Gen obligationis (kohustuse) obligatium (kohutuste) Dat obligationi (kohustusel) obligatibus (kohustustel) Acc obligationem (kohustust) obligationes (kohustusi)
( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg ) See Jumalaema ilmumine leidis kujutamist ka spetsiaalsel ikoonil, mida kutsutakse “Pühtitsa ikooniks” (mälestuspäev 1. juulil uue kalendri järgi). Tavaliselt kujutatakse Jumalaema ikoonidel taevases auhiilguses, Pühtitsa ikoonil seisab Taevane Kuninganna aga maa peal. Sellel ikoonil on ehk jõulisemalt kui teistel ikoonidel väljendatud mõtet Jumalaema viibimisest meiega, nähtavalt kehastatud Kõigepühama palvelist eestkostet meie kannatava maa eest. ( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg ) Rahututel, rasketel aegadel, segaduste ja sõdade ajal hoidsid ja kaitsesid kohalikud elanikud Pühtitsa pühakuju, taastades alati purustatud kabeli. Ohutuse mõttes hoiti püha ikooni mõnikord ka Narvas. Kui aga Vasknarvasse ehitati kirik, siis hakkas Jumalaema Uinumise kabel kuuluma selle alla ning imettegev ikoon viidi üle kirikusse. ( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg )
Sellisel moel kujunenud feodaalide reastatust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierharhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid. Valitseja oli nende isand ehk senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande. Vasalli kohustused : peab andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ning nõu. Senjööri kohustused: senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus ning ülalpidamist. Paljud suurfeodaalid muutusid oma maadel tähtsateks valitsejateks nig seetõttu kuninga võim nõrgenes. Algas feodaalse killustatuse ajajärk. Maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid ennast peremeestena. Toimusid lakkamatud kodusõjad. 5) Talupoegade olukord varakeskajal Lääne-Euroopas valitses naturaalmajandus. See tähendab, et kõik eluks vajalik valmistati ise. Feodaalid
Äritegevus on tagatud äriseadustikuga: mis tagab 1) Vastutuse 2) Reguleerib majandusliku tegevuse riigi poolt . Õigemini tunnustab seda. Ettevõtlust reguleerib kaks sitta: 1) Avalik õigus: riigi loodud ettevõtted või MTÜd 2) Äriõigus, mis seab normid ja teostab järelvalvet. 10.7 Perekonnõiguse põhimõtted - Perekonnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse põhimõtted on järgmised: abikaasade võrdõiguslikkus; vanemate võrdõiguslikkus; laste võrdõiguslikkus; lapse huvi ülimuslikkus. 10.8 Abieluõigus - Ilmselt õigus abielluda. 1) Heteroseksuaalsus - abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel (PKS § 1 lg 1);
TsÜS – tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid VÕS – reguleerib võlusuhete tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi AÕS – kinnitusraamatu pidamine ja õiguslik tähendus, valduse omandi ja piiratud asjaõiguste õiguslik regulatsioon PKS – reguleerib abielu, perekonnaliikmete omavahelisi õigussuhteid ning eestkostet PärS – reguleerib pärimist seaduse ja testamendi järgi, pärimislepingut, pärimiskäiku ja kaaspärijate vahelisi suhteid 2) Füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on iga inimene, ta on õigussubjekt ja seega õigusvõimeline. Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu see on üksus või
feodaalseks hierarhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Väikefeodaalid olid suurfeodaalid vasallid, suurfeodaalid aga nende senjöörid. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda alati ustavalt teenida. Vasalli kohustused Vasall peab andma senjöörile: sõjalist abi, rahalist abi, nõu Senjööri kohustused Senjöör peab pakkuma vasallile: eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist. 2) Kõrgkeskaegne arhitektuur ja kunst ( 24 ) Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad piiskopilikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid.
annaabi.ee 
