Sotsiaaltöö (2)

1. Nimeta 1 sotsiaaltoo definitsioon.sotsiaaltoo eriala tegeleb sotsiaalsete muutustega ,probleemide lahendamisega inimsuhetes ning inimeste joustamisega,suurendamaks nende heaolu. Toetudes käitumis- ja sotsiaalsete süsteemide teooriatele, sekkub sotsiaaltöö seal, kus toimub inimese ja teda ümbritseva keskonna vaheline interaktsioon . Sotsiaaltöös on põhjapaneva tähtsusega inimõigused ja sotsiaalne õiglus.
2. Millega sotsiaaltoo tegeleb (sots.too definitsioonist tulenevalt)?Heaolu on elukestev soorituse seisund, mis hõlmab füüsilisi, kognitiivseid ja sotsiaalsed-emotsionaalseid funktsioone ning mille tulemuseks on inimese kultuurilises kogukonnas oluliseks peetav produktiivne tegevus, rahuldustpakkuvad sotsiaalsed suhted ning võime ületada mõõdukaid psühhosotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme. Heaolul on ka subjektiivne dimensioon rahuolu mõistes, mida seostatakse oma potentsiaali teostamisega.
3. Millele sotsiaaltoo toetub ?sotsiaaltoo toetub kaitumis- ja sotsisslsete susteemide teooriatele,sekkub sotsiaaltoo seal,kus toimub inimeste ja neid umbritseva kekkonna vaheline interaktsioon.
4. Mis on sotsiaaltoo sisuks ?sotsiaaltoo sisuks ning eesmargiks on vaiksema voi vahenenud suutlikkusega inimeste aitamine uhiskonnas aktsepteeritavaks peetava elukvaliteedini voi selle sailitamise toetamine .
5. Mis on sotsiaaltoo eesmarkideks?EEsmark : on tekitada sotsiaalseid muutusi uhiskonnas tervikuna ja tema erinevates arenguvormides.
6. Nimeta sotsiaaltoo pohimotted 1925.a. hoolekande seaduses.1)Isiku oigus vajaduse korral hoolekannet saada.2)abi andmine toelisele abivajajale parast pohjalikku seisukorraga tutvumist.3)Toovoimelisele isikule abi andmine laenuna,mitte toetusena.4)Abi andmine eelkoige too pakkumisena ja koigi abisaajate tootamiskohustus.5)Loonuselise naturaalabi ja teenuste (ulalpidamise) eelistamine rahalisele abile. 6)Kontroll heategevusseltside too ule, et abi jouaks koige rohkem puudust kannatavate isikuteni.7)Abi andmine isikule koige ligema organi ehk omavalitsuse poolt.8)Abi andmine oigel ajal, erakordse puuduse korral viivitamatult.9)Abi korraldamine nii,et inimene edaspidi iseseisvalt toime tuleks.10)Abu maaramine kollegiaalse organi poolt ,et valtida otsuse subjektiivset mojustamist.11)Abi peab olema kullaldane, et hadast valja aidata, kuid samas ikkagi ainult hadaparane.12)Abi korraldamine uhetaoliselt kogu riigis.13)Arahoidva(ennetava) hoolekande põhimotte rakendamine.14)Jarelevalve abi kasutamise ule.
7. Nimeta sotsiaaltoo pohimotted 1995.a. sotsiaalhoolekande seaduses.(1) Sotsiaalhoolekande pohimoteteks on:1) inimoiguste jargimine;2) isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest;3) abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna voimalused toimetulekuks ei ole piisavad ;4) isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine.(2) Sotsiaalhoolekande ulesanneteks on isikule voi perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, korvaldamiseks voi kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja uhiskonnas kohanemisele kaasaaitamine.
8. Nimeta institutsioonid , kes tegelevad sotsiaalhoolekande korraldamisega.Valla- voi linnavalitsus , sotsiaal ministerium.1)Sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister , maavanemad ja kohalik omavalitsus . 2) Riiklikku sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister ja maavanemad. 3) Maavanem korraldab maakonnas riiklikku sotsiaalhoolekannet maavalitsuse vastava osakonna kaudu.
9. Nimeta sotsiaalministri ulesandeid sotsiaaltoo koraldamisel.1) riigi sotsiaalhoolekandepoliitika valjatootamine;2)sotsiaalhoolekannet reguleerivate seaduste ja muude oigusaktide eelnoude valjatootamine;3) sotsiaalhoolekande riiklike programmide ja projektide valjatootamine ning nende koordineerimine ja korraldamine;4) hoolekandetootajate koolitusstandardi maaramine, koolituse korraldamises osalemine;5) riigi invakutseoppeasutuste haldamine ;6) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite tootmise ja hankimise organiseerimine ning vastava noudluse valjaselgitamine;7) sotsiaalhoolekandealase informatsiooni kogumine, analuusimine ja teabe edastamine riigi elanikkonnale;8) riikliku sotsiaalregistri korraldamine ja riigi sotsiaalstatistika pidamine;81) sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormide ja nende esitamise korra kehtestamine;9) kohalikele omavalitsustele sotsiaalhoolekandeks taiendavate rahaliste vahendite taotlemine ;10) eestkosteasutuste tood reguleerivate oigusaktide eelnoude valjatootamine;11) lapsendamise korraldamine valisriikidest ja valisriikidesse ning vastava registri pidamine;12) sotsiaalhoolekandeasutuste ja hoolekandetootajate litsentsimine;13) muude seaduste ja oigusaktidega temale pandud sotsiaalhoolekandealaste ulesannete taitmine.
10. Nimeta maavanema ulesandeid sotsiaaltoo korraldamisel.1) Maavanema ulesandeks sotsiaalhoolekande korraldamisel on koostoos kohalike omavalitsusorganite ning teiste juriidiliste ja fuusiliste isikutega oma padevuse piires:1) maakonna sotsiaalhoolekandepoliitika valjatootamine;2) sotsiaalhoolekande programmide ja projektide valjatootamine, nende koordineerimine ja korraldamine maakonnas;3) maakonna hoolekandetootajate koolituse korraldamine;4) maakonnas asuvate riigi sotsiaalhoolekandeasutuste haldamine;5) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahenditega varustamise korraldamine maakonnas;6) maakonna sotsiaalhoolekandealase informatsiooni kogumine ja analuusimine ning teabe edastamine valla- ja linnavalitsustele ning elanikkonnale;61) maakonnast sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete kogumine, koondaruannete koostamine ja nende esitamine kaesoleva seaduse § 6 punkti 81 alusel kehtestatud korras;7) kohalikest sotsiaalregistritest laekuva informatsiooni analuusimine ning edastamine Sotsiaalministeeriumile;8) maakonna eestkosteasutuste too korraldamine;9) lapsendamise korraldamine ning vastava registri pidamine;10) muude seaduste ja oigusaktidega temale pandud sotsiaalhoolekandealaste ulesannete taitmine.(2) Maavanem voi tema volitatud isik teostab jarelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise ule. Vastav kirjalik ettekanne esitatakse Vabariigi Valitsusele vahemalt kord aastas.(3) Maavanemal on oigus anda temale kaesoleva paragrahvi loike 1 punktis 5 pandud ulesande taitmine halduslepinguga ule kohalikule omavalitsusele.
11. Nimeta kohaliku omavalitsuse ulesandeid sotsiaaltoo korraldamisel.• Kohaliku sotsiaalhoolekande arengukava valjatootmine valla voi linna arengukava osana • Sotsiaalteenuse, valtimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuse maaramine ja maksmine• Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruanne koostamine ja nende esitamine maavanemale kaesoleva seaduse par. 6 punkti 81 aluse kehtestatud korras• Kohaliku sotsiaalregistri moodustamine• Eestkosteasutuse too korraldamine
12. Nimeta sotsiaalteenused.Sotsiaalteenused on:1) sotsiaalnoustamine;1.1) rehabilitatsiooniteenus;1.2) igapaevaelu toetamise teenus;1.3) tootamise toetamise teenus;1.4) toetatud elamise teenus;1.5) kogukonnas elamise teenus;1.6) oopaevaringne erihooldusteenus;2) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine;2.1) lapsehoiuteenus;3) koduteenused;4) eluasemeteenused;5) hooldamine perekonnas;5.1) asenduskoduteenus;6) hooldamine hoolekandeasutuses;7) toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused.
13. Milliseid teenusi pakutakse puuetega inimestele?Puuetega isikutele teiste inimestega vхrdsete vхimaluste tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ьhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks valla- vхi linnavalitsus:1) loob vхimalused puudest tingitud takistuste vдhendamiseks vхi kхrvaldamiseks ravi, хpetuse ja tхlketeenustega;2) loob koostццs pдdevate riigiorganitega vхimalused puuetega inimeste konkurentsivхimet tхstvaks kutseхpetuseks;3) sobitab koostццs pдdevate riigiorganitega tццkohti ja loob rakenduskeskusi;4) korraldab invatransporti;5) tagab puuetega inimestele juurdepддsu ьldkasutatavatesse hoonetesse;6) mддrab vajadusel tugiisiku vхi isikliku abistaja ;7) korraldab eestkostet ning seab hoolduse.
14. Milliseid teenusi pakutakse lastele?asenduskodu, koolkodu, paevakeskus, rehabilitsioonikeskus.
15. Milliseid teenusi pakutakse eakatele?'1) oopaevane hooldamine hoolekandeasutuses (Eestis on 93 uldtuupi hooldekodu, kus elab ligi 3000 inimest),2) eakate abistamine kodus,3)abivahendite voimaldamine.Lisaks sellele on kohalikud omavalitsused rajanud vanurite maju, kus eakad inimesed saavad tubades voi korterites omaette elada ja kasutada vajalikke lisateenuseid.Samuti on loodud paevakeskusi,1) kus eakad saavad koos kaia, tegeleda huvitegevustega ja kasutada erinevaid sotsiaalteenuseid;2) mis pakuvad eakatele koduteenuseid ( koristamine , soogivalmistamine, maksete tasumine jne), mille motteks on toetada inimese toimetulekut tema kodus, et ta ei peaks asuma hoolekandeasutusse.
16. Kuidas toimub sotsiaalhoolekandes teenuste rahastamine ?Eestis finantseeritakse sotsiaalhoolekannet: riigieelarvest,kohalike omavalitsuse eelarvetest, vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja fuusiliste isikute vahenditest, muudest vahenditest.
17. Nimeta sotsiaaltoetusi.Eestisse ümberasuja toetus,toimetulekku toetus,täiendav toetus aluasemele.
18. Kellele on antud oigus kontrollida teenuste kvaliteeti?Maavanem, Riigikontroll , Vaidluskomisjon.
19. Nimeta sotsiaalharta eesmark.Sootsialharta eesmark on turvuta ja edendada sootsialseid oigusi.
20. Nimeta sotsiaaltoo jaoks riskiruhmad.lapsed, vanurid , puuetega inimesed, vanglast vabanenud, sõltuvus ja sif haiged