Varakeskaegne Euroopa (0)

I
1.  Kirik  aitas kultuuripärandit säilitada ja sai võimule, sest pärast  Rooma  impeeriumi hävimist elas
riikliku ühtekuuluvuse idee kirikus edasi ja pärast keisrivõimu kadumist said paavstidest linna 
tegelikud  juhid kel ele rahvas kuuletus.
2.Läänikord toimis põhimõttel, et vasal  ehk läänimees vannub truudust senjöörile ehk 
suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tulual ika. 
3.Senjööri ja vasal i suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasal  pidi andma 
senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu.  Senjöör  pidi vasal ile pakkuma eestkostet, ülalpidamist 
ja kaitset kohtus.
4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sel est koormiste eest 
talupoegadele  läänistas .Talupojad pidid harima maad ja kandma teokohustust, et maaisanda 
valdustes elada.
5.Frangi ri k tekkis pärast Rooma ri gi kokku varisemist kui kohalikud frangi hõimupealikud võimu 
enda kätte said.Nende seas oli ka noor  pealik   Chlodovech  kes oma territooriumi kõvasti laiendas 
ja teised väikevalitsejad kõrvaldas ning seeläbi kogu tekkinud ri gi kuningaks sai.Ri gi tekkimisele 
aitasid kaasa ka kohaliku rahva ja kloostrite toetus.
6.Chlodovech otsustas ristiusu vastu võtta, sest ta  mõistis , et see on vajalik ri gi koos 
hoidmiseks.Lõpliku  tõuke  usuvahetuseks andis tal e kristliku jumala väidetav abi sõjas.
7.• Karolingide dünastiale pani aluse moslemite ja araableste sissetungi  tõkestamine  732. aastal 
   ja viimase Merovingide kuninga kõrvaldamine 751. aastal.
   
   •Langobardide purustamie ja Põhja-Itaalia vallutamine.
   •Sakside alistamine
  
   •Impeeriumi taastamine ja jagamine
8.Keskaja  talupoeg  pidi töötama kindlaksmääratud aja aastast maaisanda  majapidamises  ja 
loovutama tal e osa saagist.Samuti kandsid talupojad teokohustust ehk kohustust künda isanda 
põldu ja aidata muudes töödes, hiljem hakati neilt  nõudma  ka naturaalandameid.Lisaks pidid 
talupojad maksma ka kirikukümnist.
9.Misjonär rändas ringi ja levitas paganatele ristiusku.
10.•Ristimine
    • Armulaud
    •Piht
    •Vi mne võidmine
    •Ordinatsioon
11.Keskajal tegutsesid näiteks benediktlaste ordu,frantsisklaste ordu,domini klaste ordu ja 
tsistertslaste  ordu.
12. Kerjusmungaordud  olid Eesti  kultuurile  olulised, sest need olid esimesed kes hakkasid 
jutlustama eesti keeles ja seeläbi keelt levitasid.Samuti edendasid  ordud  rahva  usuelu , haridust ja
kultuuri.
II
paavst -katoliku kiriku ülemvalitseja,Rooma pi skop
patriarh -õigeusu kiriku kõrgem juht
pi skop-paavsti kardinal,katoliku kiriku kõrgem vaimulik
feodaal -vasal  ehk läänimees,senjööri alam
naturaalmajandus-peaaegu rahatu, tootmisel ja vahetamisel põhinev majandus
munk -kloostris elav  jumalale  pühendunud mees
nunn -kloostris elav jumalale pühendunud naine
rüütel-elukutseline ratsasõdalane
lään-tulual  ikas , tasu vasal ile ustavuse ja teenistuse eest
koormised -talupoegade kohustused isanda ees
mõisategu -teokohustus ehk talupoja kohustus töötada isanda mõisas
loonusrent-
sunnimaisus -talupoegade keeld ilma isanda loata elukohta vahetada
pärisorjus -talupoegade sõltuvuse vorm mis põhineb sunnimaisusel ja orjade müümisel
turni r-rüütlite omavaheline jõukatsumine
senjöör-suurmaavaldaja kes pidas vasal e
vasal -vaba inimene kes  vandus  truudust senjöörile
III
KARL SUUR
•Pippin  Lühikese  poeg, Karl Martel i pojapoeg
•Frangi ri gi võimsaim valitseja
•Rooma keiser
Tuntud kui suur vallutaja, tema valitsemisajal saavutas Frangi ri k suurimad mõõtmed.
Rahvas  armastas  ja austas teda väga, temas nähti Jumala maapealset esindajat.
CHLODOVECH
•Germaani rahva hõimupealik
•Frankide kuningas 
Chlodovech pani aluse Merovingide dünastiale.
Läks ajalukku eelkõige Frangi ri gi loojana.
KARL MARTELL
•Merovingide võimukas paleeülem
•Pippin Lühikese isa
•Kristluse kaitsja 
732. aastal tõkestas ta moslemitest araablaste sissetungi ja tõrjus nad hiljem minema.
Ta tõusis oma sõjaretkedega õhtumaade võimsaimaks meheks.
PIPPIN LÜHIKE
•Karl Martel i poeg
•Frangi ri gi kuningas
•Karolingide  dünastia   algataja
751. aastal kõrvaldas troonilt viimase Merovingide kuninga ja tõusis ise troonile.
Sõlmis paavstiga kasuliku lepingu ja andis tal e valitseda Kirikuri gi.
V
843. aasta Verduni leping --> Lääne-Frangi ri k (kuningas Karl Paljaspea) --> Prantsuse  kuningriik
                                         Ida-Frangi ri k (kuningas  Ludvig   Sakslane ) --> Saksa-Rooma keisriri k
                                         Keskriik --> Prantsuse kuningri k ja Saksa-Rooma keisriri k