Ajuripats ja tema hormoonid Referaat SISUKORD 1. Ajuripats ehk Hüpofüüs 3 lk. 2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid 3 lk. 3. Hüpofüüsi tagasagara hormoonid 5 lk. 4. Hüpofüüsi haigused 6 lk. 2 1. AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS Ajuripatsi ehk hüpofüüsi ladina keelne nimetus on hypophysis. Hüpofüüs asetseb ajukolju alusel kiilluus nn. türgi sadula augus, olles paigutatud otsekui luust moodustunud kapslisse. Lehtri kaudu on ta ühenduses vaheaju alumise osa hüpotalamusega. Hüpofüüs on küll väike (läbimõõt ca 1 cm, kaal 0.5-1
Hüpof hormoonid laskuvad oma tekke rakkudest piki aksonit allapoole ja jõuavad hüpofüüsi varre piirkonnas olevasse veresoonte kapillaaristikku ja sellest edasi liiguvad nad eessagarasse (hüpofüüsi eessagar). Sellest kapillaaristikust edasi liiguvad eessagarasse. Selle vereringe omapära- võrgustikust hormoonid ei lähe üldisse vereringesse, vaid otsekohe näärme hüpofüüsi. Liberiinid stimuleerivad eessagara hormoonide teket, statiinid pärsivad. 2) Hüpotalamuse kaks neurosekretoorset tuuma nucleus paraventrikularis ja nucleus supraopticus. Nendes kahes tuumas tekivad ADH ja oksütotsiin. Need kaks hormooni laskuvad piki supraoptilise ja paraventr aksonit valmiskujul tagasagarasse, tagasagarast vastavate stiimulite mõjul lähevad verre. Vahe: eessagara hormoonid eessagaras endas l ja s kontrolli all, tagasagara hormoonid hüpotalamuses.
hüpotalamuse piirkonda nim hüpotalamuse hüpofüsiotroopseks alaks. Selles alas on neurosekretoorsed rakud, millel on nii närvi juhtimise kui hormoonide tekkega seotud funktsioonid. Tekkivad hormoonid jagunevad 2 rühma: liberiinid e riliisinghormoonid (vallandajad) ja statiinid e pidurdajad. Liberiinid liiguvad närviraku kehadest piki aksoneid hüpofüüsi varres paiknevasse vereringesse portaalvereringe e värativereringe, sealt edasi piki hüpofüüsi varre veresooni eessagara näärmerakkudesse, kus stimuleeritakse eessagarahormoonide teket. Liberiinide nimetused on vastavalt: AKTH-d stimuleerib kortikoliberiinm TTH-d türeoliberiin, gonadotroopseid hormoone gonadoliberiin, STH-d somatoliberiin, prolaktiini mõjutavad mitmed homroonid. Liberiinidel on ka somatotropiini riliisinghormoon (GHRH), kortikoliberiin e kortikotropiinriliisinghormoon (CRR-RH), türeoliberiin e türeotropiinriliisinghormoon (TTH-RH). Kõik need moodustavad hüpotalamohüpofüsiaalsüsteemi.
Seda ala ja hüpofüüsi eessagar ehk näärmehüpofüüs. Seal paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub nende närviraku kehas. Hormoon laskub pikki aksonit allapoole ja jõuab hüpofüüsi varre piirkonnas olevate veresoonte põimikuni. Need on arteriaalsed veresooned. Edasi liigub hormoon venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutavad eessagara näärmerakkude talitust. Hüpotaalamusest pärit hormoonid on kahesugused: · liberiinid, mis stimuleerivad eessagara hormoonide tööd ja · statiinid, mis pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd Hüpotaalamuse tase · gonadoliberiid ehk gonadotrobiinriliisinghormoon - see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras luteiniseeruva hormooni e LH teket · kortikoliberiin - stimuleerib hüpofüüsi eessagaras AKTH teket
ADENOHÜPOFÜÜS hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon st. erutust tekitav funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon, produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub närvirakukehades. Hormoon laskub piki aksonit allapoole ja jõuab hüpofüüsi varre piirkonnas oleva veresoonte põimikuni, need on arteriaalsed veresooned. Edasi liigub hormoon veresoonte põimikust venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutab eessagara näärmerakkude talitlust. Need hüpotaalamusest pärit eessagara talitlust mõjutavad hormoonid on kahesugused: 1) liberiinid (riliisinghormoonid); vabastajad need stimuleerivad eessagara näärmete tööd 2) statiinid(inhibeerivad hormoonid); pidurdajad need pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd. Liberiinid hüpotalamuses on 1) gonadoliberiin (gonadotropiinriliising hormoon) , see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras
-15. päeval. Lühema või pikema menstruaaltsükli korral toimub ovulatsioon vastavalt varem või hiljem. Ovulatsiooni hetkest kulub järgmise menstruatsioonini 14 päeva, seda mõistagi siis, kui ei toimu rasestumist. Kui menstruatsioonid on ebaregulaarsed või tsükli pikkus püsivalt alla 22 või üle 35 päeva, naisel ovulatsioone enamasti ei toimu. Luteiniseeriv hormoon (S,P-LH) Luteiniseeriv hormoon (LH), nagu folliikuleid stimuleeriv hormoongi (FSH), on hüpofüüsi eessagara gonadotropiin, mis koosneb kahest alaühikust. Neist - alaühik on LH, FSH, türeotropiini (TSH) ja koorioni gonadotropiini (hCG) puhul identne ning ß-alaühik spetsiifiline. LH sekretsiooni reguleerivad positiivselt hüpotalamuse gonadoliberiin (GnRH) ning negatiivselt steroidhormoonid (östrogeenid, androgeenid, progesteroon). Preovulatoorselt on östradioolil LH-le positiivne tagasiside efekt. LH on vajalik mõlema sugupoole normaalseks seksuaalfunktsiooniks
kesksagarast ja hüpofüüsi tagasagarast ehk neurohüpofüüist. 1) Adenohüpofüüs on tihedaim ja suurim hüpofüüsi osa (70-80% näärmest), mis koosneb erinevat tüüpi endokriinsetest näärmerakkudest. Iga rakutüüp vastutab teatud hormooni eritumise eest. Adenohüpofüüsi jagatakse omakorda kolmeks osaks: pars distalis (suurim adenohüpofüüsi osa), pars intermedia (ongi kesksagaraks; eessagara osa, mis liitub tagasagaraga), pars tuberalis. Adenohüpofüüs toodab troopseid* hormoone: Türeotropiin — kilpnäärme sekretsiooni reguleeriv hormoon. Adrenokortikotroopne hormoon — reguleerib neerupealiste sekretsiooni. Gonadotroopsed hormoonid (reguleerivad suguelundkonna talitlust): o Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) — stimuleerib folliikulite küpsemist munasarjades.
nahatemperatuur on tavalisest kõrgem ja südametegevus on normist palju kiirem). Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 11. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid - ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid - AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Sellesse süsteemi kuuluvad hüpotalamus ja hüpofüüs. Hüpofüüsi varre kaudu on nad seotud. Sellel süsteemil on kaks alasüsteemi: HÜPOTALAMUSE HÜPOFÜSIOTROOPNE ALA (SOODUSTAV ALA) JA HÜPOFÜÜSI EESSAGAR E ADENOHÜPOFÜÜS hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon st
normaalsest kasvuhormooni tasemest võivad kaasa tuua endokrinoloogilised haigused. 1981. aastal suudeti seda hormooni esmakordselt toota sünteetilisel kujul, preparaat kannab nime somatropiin, teadusajakirjades lühendatult rhGH. 1989. aastal lisas ROK kasvuhormooni keelatud ainete nimistusse. Varsemalt koguti hormooni teiste loomadest, kuid nakkusohu tõttu see keelati. Kasvamist ja organismi üldist arengut reguleerib sisenõristussüsteem, eeskätt ajuripats ehk hüpofüüs, mille eessagara piirkonnas valmib somatotropiin. Põhiline kogus produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras uneaja esimese 1,5 tunni jooksul. Eritumist hüpofüüsist stimuleerivad somatokriniin ja greliin, inhibeerivad somatostatiin ja tagasiside printsiibil ka insuliinisarnane kasvufaktor 1 (IGF-1). Hüpofüüsist liigub kasvuhormoon mööda vereteid maksa, kus ergutab maksa ja teisi kudesid tootma insuliinisarnast kasvufaktorit IGF-1 (insulin-like growth factor) ehk somatomediin C
homöostaasi säilitamisel, sest see piirkond on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud hüpofüüsiga. Hüpotolamuses produtseeritakse riliising- ja inhibiitorhormoone,m is soodustavad või pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket. Seetõttu võib hüpotalamust vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsiooni piirkonda. 13. Miks nimetatakse mõningaid ajuripatsi eessagara hormoone glandotroopseteks hormoonideks? Glandotroopsed hormoonid on endokriinsete näärmete tööd stimuleerivad hormoonid. Landotroopsed hormoonid: AKTH, TSH,FSH, LH. Kaks viimatinimetatut on sugunäärmete sisesekretoorset funktsiooni mõjutavad hormoonid e gonadotroopsed hormoonid. 14. Kus algab ajuripatsi tagasagara hormoonide süntees? Hüpotolaamuse tuumades (nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis hypotolami) 15
·. Hüpofüüsi tagasagar toodab: §. antidiureetilist hormooni (vee regulatsioon) §. oksütotsiini kutsub esile silelihaste (eriti emaka) kontraktsioone . ·. Kehaline koormus, valu, stress, nikotiin, morfiin soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem! home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG HÜPOFÜÜS e AJURIPATS · Hüpofüüsi eessagara hormoonid reguleerivad teiste endokriinelundite ja organite süsteemi: § Kasvuhormoon § Gonadotroopsed hormoonid. § Prolaktiin mõjutab rinnanäärmeid piima tootma § Luteiniseeriv hormoon mõjutab gonaade, ovulatsiooni, meestel testosterooni tootmist § Folliikuleid stimuleeriv hormoon naistel stimuleerib ovulatsiooni, folliikulite kasvu, meestel sperma produktsiooni. · Türoidhormoon mõjutab kilpnääret
suurenemisel lammutatakse maksaglükogeen glükogenalüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3...6,1 mmol/l. Nälgimisel ja suurtel koormustel võib veresuhkru tase langeda. Vere glükoositaseme langust alla normväärtuse nim
7) Rasvu esindavad veres: ● vabad rasvhapped ● erinevad lipoproteiinid (nende kogused mõjutavad ateroskleroosi riski) ● mitmed proteiinid e valgud ning vabad aminohapped /valguvaesus -> näljaturse 8) Kilpnäärmehormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin ● aktiveerivad O2 tarbivaid AV-reaktsioone ● reguleerivad mh lapse normaalset aregnut ● nende eritust reguleerib hüpofüüsi türeotropiin ● hüpofüüsi eessagara kasvuhormoon reguleerib lapse kasvu - täiskasvanul energia-ainevahetust Suguhormoonid mõjutavad kasvu, eriti murdeeas AINEVAHETUS - ensüümide poolt reguleeritud rakkude keemilised reaktsioonid, millel elu põhineb. ● hormoonid mõutavad üldainevahetust kas varusid täiendavalt e ANABOOLSELT (gonadokortikoidid, suguhormoonid, eriti meesuuguhormoon) või ● varusid vähendavalt e KATABOOLSELT (kortisool)
1. ajuripats ehk hüpofüüs; 2. käbinääre ehk epifüüs; 3. kilpnääre; 4. kõrvalkilpnäärmed; 5. harknääre ehk tüümus; 2 6. kõhunääre ehk pankreas ehk Langerhansi saared; 7. neerupealised; 8. sugunäärmed. 2. Milline on endokriinsete näärmete ülesanne inimese organismis? produtseerida bioloogiliselt aktiivseid keemilisi aineid hormoone, mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab need üle kogu keha laiali. 3. Millised on ajuripatsi eessagara kasvuhormooni ülesanded inimese organismis? • stimuleerib inimese kasvu, eriti lapseeas; • intensiivistab valkude sünteesi; • vähendab süsivesikute oksüdatsiooni; • soodustab glükogeeni teket maksas; • intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest energeetiliseks otstarbeks; • kehalisel tööl kasvuhormooni produktsioon suureneb→doping. 4. Millised on ajuripatsi tagasagara antidiureetilise hormooni ülesanded inimese organismis? • reguleerib neerude talitlust;
kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid · pidurdavaid ehk inhibeerivad hormoonid ehk statiinid. Liberiinid laskuvad piki vastavate neuronite jätkeid hüpofüüsi varre suunas, kus paikneb omapärane vere kapillaaristik- nn värati kapillaaristik, nendest kapillaaridest liigub veri mööda hüpofüüsi varre veresooni otse eessagarasse. Hormoon ei lähe organismi laiali, vaid veenide kaudu eessagarasse, liberiinid mõjutavad stimuleerivalt eessagara hormoonide teket. Hüpotaalamuses tekkinud statiinid liiguvad sama süsteemi mööda eessagarasse, pidurdades essagara hormoonide teket. Eessagar on hüpotaalamuse kontrolli all. Eessagara hormoonid lähevad verre, mõjutades kas teiste sisenäärmete tööd, mõned mõjutavad kas kasvu või rinnanäärmeid. 3 astmeline süsteem- nt neerupealiste koore hormoon kortisool, mille abil seda süsteemi reguleeritakse. Milliseid hormoone eessagar produtseerib:
väljenudnud. Või neerupealise koor hakkab liiga palju suguhormoone produtseerima. Herkulese kehaehitus. Tugevad lihased, tugevad lihased, aga väikest kasvu. Varane suguküpsus ja neerupealiste koore ületalitus. * kilpnäärme ületalitus eriti kasvu ei mõjuta. Alatalitus mõjutab rohkem Kasvu ja luustumisprotsesside aeglustumine * kilpnäärme alatalitus lapseeas põhjustab nähtus kretinism . kääbuskasv ja vaime alaareng. * hüpofüüsi eessagara alatalitus sellest tulevenalt kasvuhormooni alatalitust * sugunäärmete alatalitus kasvu ei pidurda kuid pidurdab luustumisprotsesse. Toruluud ei kasva kinni, luustikskelett nõrgalt arenenud ja lihastik ka. * puudulik toitumine ja sellest tulenevalt vitamiinide, mineraalainete ja valgu vaesus. * rahhiit rahhiidi tekkepõhjuseks võib olla väheme ultraviolettkiirgus või puudulik toitumine, kus ei saa kolesterooli mis on lähteaineks d3 vitamiinile
Lämmastikubilanss kui organismi valguAV seisundit iseloomustav näitaja. Kusiaine plasmakontsentratsioon sõltub valgu katabolismi ja glomerulaarfiltratsioonist. kusiaine sisaldus on määratav ja selle järgi hinnatakse neerufunktsiooni. Valkude AV regulatsioonil oluline koht üldist kasvu ja arengut mõjutavad hormoonid (hormonaalne regulatsioon). Hüpofüüsi eessagara somatotroopne H suurendab rakumembraani läbilaskvust aminohapete suhtes ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust. KilpnäärmeH-d türoksiin ja trijodotüroniin stimuleerivad valgu sünteesi ja soodustavad kudede diferentseerumist. Neerupealise glükokortikoidid hüdrokortisoon ja kortisoon suurendavad valgu lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgu sünteesi taset. Meessuguhormoonid omavad anaboolset funktsiooni.
kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid · pidurdavaid ehk inhibeerivad hormoonid ehk statiinid. Liberiinid laskuvad piki vastavate neuronite jätkeid hüpofüüsi varre suunas, kus paikneb omapärane vere kapillaaristik- nn värati kapillaaristik, nendest kapillaaridest liigub veri mööda hüpofüüsi varre veresooni otse eessagarasse. Hormooni ei lähe organismi laiali, vaid veenide kaudu eessagarasse, liberiinid mõjutavad stimuleerivalt eessagara hormoonide teket. Hüpotaalamuses tekkinud statiinid liiguvad sama süsteemi mööda eessagarasse, pidurdades essagara hormoonide teket. Eessagar on hüpotaalamuse kontrolli all. Eessagara hormoonid lähevad verre, mõjutades kas teiste sisenäärmete tööd, mõned mõjutavad kas kasvu või rinnanäärmeid. 3 astmeline süsteem- nt neerupealiste koore hormoon kortisool, mille abil seda süsteemi reguleeritakse. Milliseid hormoone eessagar produtseerib:
Koljuluude vahel on ka avaused esimesel eluaastal ( lahtiseid osi nim. Lõge). Olulised on suur lõge ja väike lõge. Suur lõge on kojulae piirkonnas (kutsutakse ka eesmiseks lõgemeks), see sulgub 2 eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub 3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollivad arstid, et hinnata ega pole luuhaigust. Mis mõjutab luude kasvamise protsessi? Mõjutavad järgmised faktorid. 1. Kasvuhormoon ( lühend STH). Seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagara poolt. Hüpotaalamuse hormoon somatu lideriini mõjul. 2. Kilpnäärme hormoon 3. Toitumine 4. Suguhormoonid 5. Pärilikkus 6. Vitamiin D3 hormoon 7. PTH PTH toime: 1. PTH aktiveerib luudes osteklastide tegevuse. 2. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimelndumine verre ja samuti kaltsiumitase veres normaliseeritakse. 3. Seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nimelt muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin D3 hormooniks e
alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja neurohüpofüüs e. tagasagar. HORMOONID: kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre endokriin- e. sisenõre näärmed; mõõdetakse mg 100 ml veres; lõhustuvad organismis kiiresti; produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest 8. SOMATROOPSET e. kasvuhormooni toodavad eessagara epiteelrakud. ÜL: stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia ); intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi; intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest; kehalisel töö produktsioon suureneb - soodustab üleminekut süsivesüsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele 9. ANTIDIUREETILIST HORMOONI toodab tagasagar e. neurohüpofüüs. ÜL: reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist
Kui liigprodukts. toimub PÄRAST lõplikku luustumist, tekib akromegaalia – ebaproportsionaalsed kehaosad ehk akronid (nina,lõug,labakäed ja -jalad, huuled) Varane suguküpsus (hüpotaalamuse ja hüpofüüsi vaheline mõju on liiga tugevalt väljendunud) Kilpnäärme ületalitlus Kasvu ja luustumisprotsesse aeglustavad Kilpnäärme alatalitlus lapseeas. Põhjustab kretinismi – kääbuskasv, vaimne alaareng Hüpofüüsi eessagara alatalitlus (kasvuhormooni puudulik produkts.) Sugunäärmete alatalitlus –pidurdub luustumisprotsess, kasv jätkub Puudulik toitumine –vit-de, min.ainete, valkude vaegus Rahhiit (vähene UV-kiirgus või puudulik toitumine, ei teki kolesterooli seega ka D3 vit-i) – lõgeme kauemaks avatuks jäämine, X või O jalad, kanarind Lapse ealised iseärasused 1.Veri Hemopoees ehk vereloome algab lootel 19
närvirakkudest, saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarasse e. neurohüpofüüsi) Tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi tagasagarasse, on nucl. Paraventricularis ja n. suprapticus. Need kaks on ADH, oksudotsiin. Liberiinid ja statiivid- need närvirakud paiknevad hüpotaalamuses nn. hüpofüsiotroopses piirkonnas( Hüpfüüsitalitlust soodustav) ja liberiinid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket, aga statiivid vastupidi takistavad eessagara hormoonide teket. Hüpofüüsi eessagarat nim. ka adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses. Portaalvereringe - eraldi veresoontevõrgustik. 2. Hüpotaalamuses on termoregulatsioonikeskus. Keskus, mis reguleerib kehatemperatuuri (üritab hoida kehatemperatuuri püsivana). Keskus saab kehatemperatuuri kohta informatsiooni nii keha sisemusest kui ka kehavälispinnalt. 3
sõltuvus. Mida happelisem on uriin, seda rohkem on eritunud ammooniumi, Lämmastikubilanss kui organismi valguAV seisundit iseloomustav näitaja. Kusiaine plasmakontsentratsioon sõltub valgu katabolismi ja glomerulaarfiltratsioonist. kusiaine sisaldus on määratav ja selle järgi hinnatakse neerufunktsiooni. Valkude AV regulatsioonil oluline koht üldist kasvu ja arengut mõjutavad hormoonid (hormonaalne regulatsioon). Hüpofüüsi eessagara somatotroopne H suurendab rakumembraani läbilaskvust aminohapete suhtes ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust. KilpnäärmeH-d türoksiin ja trijodotüroniin stimuleerivad valgu sünteesi ja soodustavad kudede diferentseerumist. Neerupealise glükokortikoidid hüdrokortisoon ja kortisoon suurendavad valgu lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgu sünteesi taset. Meessuguhormoonid omavad anaboolset funktsiooni.
Tagasagart nim ka neurohüpofüüsiks. Hüptalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Nucleus paraventricularis (paraventrikulaarne tuum – ajuvatsakese kõrval olev tuum) 2)Nucleus supraoptieus Andidiureetiline hormoon (ADH) ja oksütotsioon – need kaks hormooni produtseeritakse hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades. * hüpotalamuses sünteesitakse hormoone, mis laskuvad eessagarasse ja mõjutavad eessagaras seal sünteesitavate hormoonide teket. Produtseerda stimuleerivaid eessagara hormoone riliising (release) hormoonid (RH) ehk liberiinid ja statiine ehk inhibeerivaid hormmoone (IH). * hüpotalamuses paikneb termoregulatsiooni keskus – kehatemperatuuri regueeriv keskus. Inimene kuulub püsisoojaste hulka (+37) – võim alikke nihkeid reguleeritakse hüpotalamuses paikneva termoregulatsiooni keskuse kaudu Muutustest saab teada keskus ja käivitab mehhanismi, mis ähvardava alajahtumise korral võimaldab soojusteket suurendada. Selleks intensiivistub ainevahetus
rakumembraani. Hormooni ühinemine retseptoriga mõjutab rakumembraani sisepinnal olevat G- proteiini, mis aktiveerib adenülaattsüklaasi. See ensüüm katalüüsib omakorda tsüklilise AMP'i moodustumist ATP'st. 35.Milline on hüpofüüs-hüpotalamuse süsteem? See juhib teisi hormoone tootvate näärmete tööd. Hüpotalamus reguleerib vabastajahormoone ja pärssivate hormoonide kaudu hüpofüüsi eessagara tööd. 36.Millised on hüpotalamuse vegetatiivsed funktsioonid? Kehatemperatuuri kontroll, reaktsioon stressile, vererõhuregulatsioon, elektrolüütide konsentratsiooni hoidmine kehavedelikes ja joomise/soolase isu ning emotsioonid, uni. 37.Milline on hüpofüüsi ehitus ja selle paiknemine?Hormoonid hüpofüüsis? Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelrakkudest,mis migreeruvad aju alla. Sinna ei tule juhtteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu
Sellest kapillaaristikust edasi liiguvad eessagarasse. Siit ei lähe mitte ühisesse vereringesse vaid näärme........... 2) Hüpotalamuse kaks neurosekretoorset tuuma nucleus paraventrikularis ja nucleus supraopticus. Nendes kahes tuumas tekivad ADH ja oksütotsiin. Need kaks hormooni laskuvad piki supraoptilise ja paraventr aksonit valmiskujul tagasagarasse, tagasagarast vastavate stiimulite mõjul lähevad verre. Eessagara hormoonid tekivad eessagaras endas, tekivad hüpot.........
• Polüovulatsioon – korraga küpseb 2 munarakku (mõlemas munasarjas üks) • Eripärad o Ei kesta surmani (välditakse väärarengu teket, sest munarakud elu jooksul kahjustuvad ja ei uuene o 1-st eelrakust saadakse 1 munarakk o Kõikidel imetajatel viljastatakse munarakk meioosi käigus • Reguleerivad hormoonid o Hüpofüüsi eessagara hormoonid § Lutropiin LH (stimuleerib ovulatsiooni ja kollaskeha moodustumist ja tema hormoonide (progestiinid) tootmist. § Follitropiin FSH (stimuleerib folliikuleid (munaraku kasvu ja küpsemist) o Munasarja hormoonid § Östrogeen (reguleerib limaskesta paksenemist ja sootunnuste, suguorganite kujunemist)
Hüpotaalamuses need tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi sagarisse, on nucl. Paraventricularis ja n. supraopticus. nucl. paraventricularis + n. supraopticus = Anti D hormoon ja oksüdotsiin. Teine osa neurosekretoorsetest hüpotaalamuse tuumadest produktseerivad hormoone, mida nim. liberniidideks ja statiinid. Need närvirakud paiknevad hüpotaalamuse nn hüpofüsiotroopses pk-s ja liberniidid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket. Statiinid takistavad. Eessagar e näärme- ehk adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses, eessagara hormoonid tekivad eessadaras endas, aga liberiinide ja statiinide kontrolli all. Kuidas teket mõjutavad? Liberiinid ja statiinid saadavad oma produkti piki aksonit vereringesse. Omapärane veresoontevõrgustik, mida kutsutakse hüpofüüsi portaalvereringeks seal lähevad lib ja stat juba eessagarasse vere kaudu.
Selle moodustavad kapillaari fenestreerunud endoteel, ebaharilikult paks kolmekihiline glomerunaalne basaalmembraan ning glomerulaarsele basaalmembraanile tsütopoodiumiga kinnituvad podotsüüdid. Tsütopoodiumite vahele moodustavad 20…25 nm filtratsioonipoorid. 19. Adenohüpofüüsi ehitus ja funktsioon Adenohüpofüüs (adenohypophysis) moodustub epiteliaalsete adenotsüütide põrkadest ja viimaste vahel asetsevaist verekapillaaridest - sinusoididest. Eessagara rakud jaotatakse nende värvumise alusel kromofiilseiks (endocrinocyti chromophili) ja kromofoobseiks (endocrinocyti chromophobi) adenotsüütideks e. endokrinotsüütideks. Kromofiilid sisaldavad kas happeliste - atsidofiilsed adenotsüüdid (endocrinocyti acidophili) või aluseliste - basofiilsed adenotsüüdid (endocrinocyti basophili) värvidega värvuvaid sõmeraid. Atsidofiile on rohkem eessagara eesmistes ja külgmistes, basofiile aga tagumistes, vaheosaga piirnevais, osades
Enterokromafiinrakud asuvad diffuusselt kogu seedekulgla limaskesta ulatuses, rohkesti leidub neid ka pankreases(kõhunäärmes). Seetõttu peetakse seedesüsteemi õigustatult kõige võimsamaks sisesekretoorseks süsteemiks. Steroidhormoonid. Peptiidhormoonide ja katehhoolamiinide toimemehhanismid Hüpofüüs-hüpotalamuse süsteem. Juhib teisi hormoone tootvatenäärmete tööd. Hüpotalamus reguleerib vabastajahormoonide ja pärssivate hormoonide kaudu hüpofüüsi eessagara tegevust. Hüpotalamus on ajuosa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. Tema peamiseks funktsiooniks on siduda närvisüsteemi endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta reguleerib hüpofüüsi tööd. Hüpotalamus paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta umbes mandli suurune. Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon
Enterokromafiinrakud asuvad diffuusselt kogu seedekulgla limaskesta ulatuses, rohkesti leidub neid ka pankreases(kõhunäärmes). Seetõttu peetakse seedesüsteemi õigustatult kõige võimsamaks sisesekretoorseks süsteemiks. Steroidhormoonid. Peptiidhormoonide ja katehhoolamiinide toimemehhanismid Hüpofüüs-hüpotalamuse süsteem. Juhib teisi hormoone tootvatenäärmete tööd. Hüpotalamus reguleerib vabastajahormoonide ja pärssivate hormoonide kaudu hüpofüüsi eessagara tegevust. Hüpotalamus on ajuosa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. Tema peamiseks funktsiooniks on siduda närvisüsteemi endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta reguleerib hüpofüüsi tööd. Hüpotalamus paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta umbes mandli suurune. Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon
lammutatakse maksaglükogeen glükogenalüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga. glükoosi kontsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine. neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofüüsi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. Vere glükoositaseme langus alla normi hüpoglükeemiaks, tõus üle normi hüperglükeemia. Hüpoglükeemiline sokk ja glükosuuria. Vere suhkrusisalduse langus, mis võib kaasneda raske füüsilise pingutuse järgselt, insuliini sisalduse tõusu puhul veres. Glükosuuria on glükoosi eraldumine uriiniga. Normaalselt ei peaks seda uriinis olema
Menstruaalverejooksud kestavad 3-5(7) päeva, mille vältel eritub iga kord 50-100 ml nn. menstruatsiooniverd (ei hüübi, on tumedam). Endomeetriumi muutused menstruaaltsükli vältel on otseses sõltuvuses nn. ovariaaltsüklist, s.o. munasarjas arenevate ja lõhkevete folliikulite, nende asemele tekkivate ja tsükli lõpul kiiresti hääbuvate kollakehade endokriinsest funktsioonist. Ovariaaltsükli kulgu reguleerivad omakorda hüpofüüsi eessagara gonadotroopsed hormoonid. O v a r i a a l t s ü k k e l koosneb 12-16 päeva kestvast folliikulifaasist ja sellele järgnevast 14 päeva pikkusest luteiinfaasist. Folliikulifaas algab paljude folliikulite üheaegse kasvamise ja arenemisega. Osa arenevatest folliikulitest hävib, üks folliikul areneb aga Graafi põiekeseks ja lõhkeb. Ovulatsioon tähistabki ovariaaltsükli follikulaarfaasi lõppu. Järgmise 3-4 päeva jooksul tekkib kollakeha, mis
Spermid on haploidse kromosoomistikuga. Sperm koosneb peast, keskosast ja sabast. Pea sisaldab tuuma ja tuuma ees paikneb eriline peakate – akrosoom – spermile spetsiifiline rakuorganell, mis sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme munarakukestade lammutamiseks. Keskosa sisaldab mitokondrit, mis toodab ATP. Lisasugunäärmete fruktoosi kasutatakse ATP tootmiseks. Sabas on mikrotuubulid, mis ATP energia arvelt töötavad. Regulatsioon. Regulatsioon toimub hüpotalamuse, hüpofüüsi eessagara ja gonaadide (munadid ja munasarjad) abil. Hüpofüüsi eessagar kontrollib testosterooni, östrogeeni, progesterooni (toodetakse gonaadides) sekretsiooni kahe hüpofüüsi sagara hormooni abil: LH ja FSH – gonadotroopsed hormoonid. Hüpotalamuse GnRH kontrollib LH ja FSH sekretsiooni. Hüpotalamuses on neuroendokriinsed rakud, mis sekreteerivad GnRH-d. Spermatogenees - protsess, mille abil toimub spermide tootmine munandi seemnetorukestes. Toimub 40-60 päeva
Liitensüümi valkosa määrab ensüümi spetsiifilisuse millise substraadi muundumist antud ensüüm katalüüsib. Liitensüümi koensüümosa osaleb otseselt efektiivse ensüümkatalüüsi tagamises. HORMOONID Üheks ainevahetust reguleerivaks süsteemiks on hormonaalne süsteem. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed, eluliselt vajalikud ained, mis tekivad organismis väikestes kogustes, kuid on tugeva toimega. Keemiline koostis on hormoonidel erinev. Ühed on valgud (hüpofüüsi eessagara hormoonid), teised aminohapete tuletised (adrenaliin), neerupealsete koore ja sugunäärmete hormoonid on steroidse struktuuriga. Hormoonid on rangelt spetsiifilise toimega. Endokriinnäärmete hüpo- või hüperfunktsioonijärgselt sugenevad vastavad haigused. Hormoonidega sarnased ained koehormoonid on kohaliku toimega ja neid ei sünteesita endokriinnäärmetes, vaid organismi tavalistes rakkudes ( näiteks nagu histamiin, reniin, gastriin, serotoniin jt.). Toimemehhanism
Hüpotalamuse mõningaid teisi peptiidhormoone: · NPY e neuropeptiid Y · Substants P · Neurotensiin · CCK e koletsüstokiniin · VIP e vasoaktiivne intestinaalne peptiid · Angiotensiin I ja Angiotensiin II · Galaniin · Preprovasopressiin · Preprooksütotsiin ja preprovasopressiin 2. Hüpofüüsi hormoonid Adenohüpofüüsi hormoonid on valgud. 2.1 Hüposüüsi eessagara (adenohüpofüüsi) hormoonid · STH e GH e somatotropiin e somatotroopne hormoon e inimese kasvuhormoon · ACTH e adrenokortikotropiin e kortikotropiin e adrenokortikotroopne hormoon. · Gonadotropiinid mõjutavad sugunäärmete sisesekretoorset talitlust. FSH e follitropiin folliikuleid stimuleeriv hormoon. LH e lutropiin e luteiniseeriv hormoon. PRL e PROL e prolaktiin · TSH e türotropiin e türeotroopne e türeoidstimuleeriv hormoon.
suuremat soojuse äraandmist. Külmas need aga ahenevad. Soojuse äraandmise mehhanismina tuleb vaadelda ka higistamist,Kõrgem termoregulatsiooni keskus paikneb hüpotaalamuses. Kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid sõltuvad temperatuurist. Endokriinsüsteemi füsioloogia Hormoonide spetsiifilisus Keemiline koostis on hormoonidel erinev: ühed on valgud (hüpofüüsi eessagara hormoonid), teised on aminohapete tuletised (aminohappest türosiin türoksiin, adrenaliin), ja steroidid (neerupealse koore hormoonid). Hormoonid on rangelt spetsiifilise toimega, s.t. et igale hormoonile on kohandunud reageerima ainult teatud elundid või efektororganid, milles on nn. ,,märklaudrakud" ehk sihtorganid. 1
sünteesi kogu organismis ja avaldavad mõju kasvule. 149."Adrenaliini produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi korral ning tugevate välis- ja sisekeskkonna ärritajate toimel pingeseisundites, noradrenaliini toodab neerupealise säsi rohkem aga organismi rahuolekus." VÄÄR 150.Millised alltoodud sisenõrenäärmete kohta toodud väidetest on tõesed? *Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP) on rakusisene ülekandeaine, st sekundaarne virgatsaine. *Ajuripatsi eessagara glandotroopsed hormoonid stimuleerivad teiste sisenõrenäärmete tööd., *Kasvuhormoon ja prolaktiin on mitteglandotroopsed hormoonid. *Antidiureetiline hormoon on ajuripatsi tagasagara hormoon, mis osaleb neerude talitluse ning vee ja soolade vahetuse regulatsioonis. 151.Mis on inimese suurim sisenõrenääre? Kilpnääre 152.Millised sisenõrenäärmed toodavad alltoodud hormoone?
Termoregulatsioon- Soojaga laienevad pärisnahas olevad veresooned, võimaldades suuremat soojuse äraandmist. Külmas need aga ahenevad. Soojuse äraandmise mehhanismina tuleb vaadelda ka higistamist,Kõrgem termoregulatsiooni keskus paikneb hüpotaalamuses. Kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid sõltuvad temperatuurist. Endokriinsüsteemi füsioloogia Hormoonide spetsiifilisus- Keemiline koostis on hormoonidel erinev: ühed on valgud (hüpofüüsi eessagara hormoonid), teised on aminohapete tuletised (aminohappest türosiin türoksiin, adrenaliin), ja steroidid (neerupealse koore hormoonid). Hormoonid on rangelt spetsiifilise toimega, s.t. et igale hormoonile on kohandunud reageerima ainult teatud elundid või efektororganid, milles on nn. ,,märklaudrakud" ehk sihtorganid. Hormoonide tootmiskohad- siseserektsiooninäärmetes. Hormoonide toime- soodustavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut, toetavad
neist rakkude ribosoomides koevalgud.AH mida ei kasutata kudede ehitamiseks lähevad energiakulu katteks või muudteakse süsiveikuteks ja lipiidideks.Valkude lammutusproduktidest tekivad peamiselt maksas, aga ka neerudes amoniaak ja kusiaine.Üheksa asendamatut AH organismis ei sünteesita,neid peab saama toiduga. Valkude ainevahetuse regulatsioon-olulisel kohal üldist kasvu ja arengut mõjutavad hormoonid:Hüpofüüsi eessagara hormoon-suurendab rakumembraani läbilaskvust AHtele ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust Kilpnäärme türoksiin ja trijodotüroniin- Neerupealiste glükokortikoidid Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud lipiidid rasvhapetaks ja gütserooliks,mis peensooles peamiselt lümfisoontesse imenduvad ning lümfiga vereringesse kantakse Lipiide kasutatakse kudede ülesehitamiseks,energiavajaduse rahuldamiseks, ülejäägid viiakse eeskätt nahaalusesse rasvkoesse
kudedesse, seal sünteesitakse neist rakkude ribosoomides koevalgud.AH mida ei kasutata kudede ehitamiseks lähevad energiakulu katteks või muudteakse süsiveikuteks ja lipiidideks.Valkude lammutusproduktidest tekivad peamiselt maksas, aga ka neerudes amoniaak ja kusiaine.Üheksa asendamatut AH organismis ei sünteesita,neid peab saama toiduga. Valkude ainevahetuse regulatsioon-olulisel kohal üldist kasvu ja arengut mõjutavad hormoonid:Hüpofüüsi eessagara hormoon-suurendab rakumembraani läbilaskvust AHtele ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust Kilpnäärme türoksiin ja trijodotüroniin- Neerupealiste glükokortikoidid Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud lipiidid rasvhapetaks ja gütserooliks,mis peensooles peamiselt lümfisoontesse imenduvad ning lümfiga vereringesse kantakse Lipiide kasutatakse kudede ülesehitamiseks,energiavajaduse rahuldamiseks, ülejäägid viiakse eeskätt nahaalusesse rasvkoesse
elektrolüütide kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. ·Hüpotalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne). ·Hüpofüüsi (HF) eessagar (adenohüpofüüs) tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone ·Eessagarasse ei tule juhteteid HT-st, regulatsioon toimub vere kaudu. Eessagara toomasooned koguvad vere HF varre kapillaaridest. HT paiknevate neuronite jätked eritavad sinna hormoone, mida nimetatakse vabastajahormoonideks e liberiinideks ja pärssivateks hormoonideks e statiinideks, ja mis reguleerivad adenohüpofüüsi tööd. ·Mitmeid eessagara hormoone nim tropiinideks, mis edendavad tesiste elundidte kasvu, arengut ja tööd. Neerupealise hormoonid ·Neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid (kortisool olulisem)
närvirakkudest, saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarasse e. neurohüpofüüsi) Tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi tagasagarasse, on nucl. Paraventricularis ja n. suprapticus. Need kaks on ADH, oksudotsiin. Liberiinid ja statiivid- need närvirakud paiknevad hüpotaalamuses nn. hüpofüsiotroopses piirkonnas( Hüpfüüsitalitlust soodustav) ja liberiinid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket, aga statiivid vastupidi takistavad eessagara hormoonide teket. Hüpofüüsi eessagarat nim. ka adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses. Portaalvereringe - eraldi veresoontevõrgustik. 2. Hüpotaalamuses on termoregulatsioonikeskus. Keskus, mis reguleerib kehatemperatuuri (üritab hoida kehatemperatuuri püsivana). Keskus saab kehatemperatuuri kohta informatsiooni nii keha sisemusest kui ka kehavälispinnalt.
harknäärme, kõhunäärme Langerhansi saarte, neerupealise koor ja säsi ja sugunäärmed. Näärmete talitluses esineb kindel hierarhia, vaheaju piirkonna- hüpotalamuse-tuumadel on ka näärme-ja närvirakkude omadusi. Kogu neuraalne ja hormonaalne regulatsioon on teineteisega läbi põimunud ja avalduvad kõikide organismi funktsioonide juhtimise juures. (1) Hüpofüüs: jagunedes erineva funktsiooniga ees-, kesk- ja tagasagaraks.Hüpofüüsi eessagara toodetud mitteglandtroopne hormoon-somatotroopne e. kasvuhormoon STH) stimuleerib kudede kasvu, eriti lapseeas, kiirendades valgusünteesi. Vähendab süsivesikute oksüdatsiooni, soodustab glükogeeni teket maksas ja rasvhapete kasutamist energeetikaks. Hüpofüüsi tagasagara e.neurohüpofüüsi vaadeldakse kui neurohormoonide depood, mille tuumades on (nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis hypotalami) tekkivateks hormoonideks on antidiureetiline
neuraaltoru - KNS (peaaju, seljaaju, reetina) neuronid ja makrogliia II. neuraalhari - parasümpaatilise, sümpaatilise, sensoorse närvisüsteemi neuronid, III. Schwanni rakud, neerupealise säsirakud, melanotsüüdid, peapiirkonna skeleti ja sidekoe komponendid IV. pinnaektoderm: a. ektodermaalsed plakoodid - sisekõrva rakud, haisteepiteeli rakud, kraniaalnärvide neuronid, silma läätserakud, ajuripatsi eessagara rakud) b. epidermis e marrasknahk - higinäärmed, karvafolliikulid, küünised Mis protsess on neurulatsioon (primaarne ja sekundaarne; mis selle käigus tekib ja kuidas; kuidas kutsutakse neurulatsiooni läbivat embrüot) protsess, mille käigus muutuvad kindlad ektodermaalsed piirkonnad (pinnaektoderm, neuraalhari, neuraaltoru) üksteisest füüsiliselt ja funktsionaalselt eristuvaks primaarne - neuraalplaadi rakud prolifereeruvad ja invagineeruvad,
valendikku täidab kolloid. Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu. Kilpnääre toodab kolme hormooni: türoksiin ja trijoodtüroniin - reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi (follikulaarrakud sekreteerivad) ja kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset (parafollikuliaarrakud). Neerupealised Paiknevad neerude ülemist poolust ümbritsevas rasvkoes. Näärmeid katab sidekoeline kapsel ja parenhüüm on jaotunud koore- ja säsiosaks. Neerupealise koor allub hüpfüüsi eessagara toodetava adrenokortikotropiini (ACTH) mõjule. 1. Neerupealise koor Koosneb kolmest selgelt piiritlenud tsoonist: glomeruloostsoon - zona glomerulosa - toodab mineralokortikoide (nt aldosteroon). Rakud paiknevad siin ringjate gruppidena fastsikulaattsoon - zona fasciculate - toodab glükokortikoide (kortisool). Rakud moodustavad välispinna suhtes risti paiknevaid sammasjaid struktuur ja sinusoidid. retikulaartsoon - zona reticularis - toodab androgeenseid hormoone ja veidi glükokortikoide
Lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 37,7 kJ. Seedetraktis glütserooliks ja rasvhappeks. Kanduvad lümfisoontesse ja lümfi kaudu vereringesse.Lipiide kasutatakse kudede ülesehitamiseks ja energiavajaduse rahuldamiseks.Ülejäägid rasvkoesse. Lipiidide mittetäielikul oksüdatsoonil tekivad ketokehad, mis eritatakse uriiniga. Täielikul oks. CO2 ja vesi. Lisaks on lipiidid olulised rasvlahustuvate vitamiinide viimisel organismi. Hüpofüüsi eessagara somatotroopne hormoon ehk kasvuhormoon suurendab rakumembraanide läbilaskvust AH suhtes, tõstab valgu sünteesi aktiiivsust, mobiliseerib rasvhappeid, väheneb rasvkoe hulk.. Kilpnäärme hormoonid türoksiin ja trijodotüroniin- stimuleerivad valkude sünteesi ja kudede diferentseerumist. Neerupealiste glükokortikoidid ja hüdokortisoon ja kortisoon-Suurendvad valkude lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgusünteesi taset
vee tagasiimendumist neerutorukeste distaalses osas, tõstab vererõhku (silelihaste kontraktsioon ja veresoonte ahenemine). ADH sekretsiooni kontrollitakse vereplasma osmootse rõhu kaudu: vastavad osmoretseptorid paiknevad hüpotaalamuses, vere mahuretseptorid aga südamekojas. Oksütotsiin - põhjustab emaka kontraktsioone ning lüpsmisel alveoole ümbritsevate müoepiteelirakkude ja silelihaskiudude kontraktsiooni (piima väljutamist alveoolidest). Hüpofüüsi eessagara hormoonid: Somatotropiin e. kasvuhormoon, GH - organismi kasvu määrav liigispetsiifiline faktor, stimuleerib noorloomade kasvu ja valgu biosünteesi, täiskasvanutel toimib ainevahetuse regulaatorina, olles insuliini antagonistiks, põhjustades vere suhkrusisalduse suurenemist ja vähendades selle talletamist, suurendades rasvhapete kasutamist. GH toime avaldub insuliinisarnaste kasvufaktorite 1 ja 2 vahendusel (IGF-1ja IGF-2), mis sünteesitakse maksas.
tagasiimendumist neerutorukeste distaalses osas, tõstab vererõhku (silelihaste kontraktsioon ja veresoonte ahenemine). ADH sekretsiooni kontrollitakse vereplasma osmootse rõhu kaudu: vastavad osmoretseptorid paiknevad hüpotaalamuses, vere mahuretseptorid aga südamekojas. Oksütotsiin - põhjustab emaka kontraktsioone ning lüpsmisel alveoole ümbritsevate müoepiteelirakkude ja silelihaskiudude kontraktsiooni (piima väljutamist alveoolidest). Hüpofüüsi eessagara hormoonid: Somatotropiin e. kasvuhormoon, GH - organismi kasvu määrav liigispetsiifiline faktor, stimuleerib noorloomade kasvu ja valgu biosünteesi, täiskasvanutel toimib ainevahetuse regulaatorina, olles insuliini antagonistiks, põhjustades vere suhkrusisalduse suurenemist ja vähendades selle talletamist, suurendades rasvhapete kasutamist. GH toime avaldub insuliinisarnaste kasvufaktorite 1 ja 2 vahendusel (IGF-1ja IGF-2), mis sünteesitakse maksas.
Insuliin on ainus vere glükoosisisaldust langetav hormoon organismis. Seda hakatakse kõhunäärme rakkude poolt tootma peale glükoosisalduse tõusu. Protsessi: raku sees tekivad insuliini mõjul ensüümid, mis oksüdeerivad glükoosi CO2 ja veeks ning vabaneb energia. Kõhunäärme hormoon glükagoon - tõstab veresuhkru taset - stimuleerib glükogeeni lammutamist maksas - stimuleerib lipolüüsi ja glükoneogeneesi Neerupealisesäsi hormoon adrenaliin tõstab veresuhkru taset Hüpofüüsi eessagara kasvuhormoon tõstab veresuhku taset Kilpnäärme hormoonide toimel intensiivistub süsivesikuid lõhustavate ensüümide aktiivsussuureneb süsivesikute utilisatsioon Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused. Hüpoglükeemia – vere klükoosisisalduse langus allapoole normväärtust (3). Füsioloogilised põhjused: - raske füüsiline/vaimne koormus – nt suusamatk, võistlused... selle vältimiseks võistluste ajal on sportlastel
annaabi.ee 
