Hüpofüüsi ehitus ja talitlus (0)

Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Mis on hüpofüüs?  Hüpofüüs (ka ajuripats, lad. Hypophysis) on selgroogsetele organismidele omane  suuraju all paiknev ovaalne sisenõrenääre, mis on tihedalt seotud hüpotalamusega, 
reguleerides koos temaga endokriinsüsteemi korrastatud talitlust.         Joonis 1. pathology.jhu.edu Joonis 2. thesaurus.plus Joonis 3. medical-dictionary.thefreedictionary.com Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Hüpofüüs on endokriinsüsteemi peamiseks funktsionaalseks üksuseks, mille ülesandeks on teiste
sisenõrenäärmete töö kontrollimine ning selle kaudu metabolismi, kasvu ja suguelundkonna 
talitluse regulatsioon. Hüpofüüs koosneb kolmest osast: hüpofüüsi eessagarast ehk adenohüpofüüsist, hüpofüüsi 
kesksagarast ja hüpofüüsi tagasagarast ehk neurohüpofüüist.


1) Adenohüpofüüs on tihedaim ja suurim hüpofüüsi osa (70-80% näärmest), mis koosneb  erinevat tüüpi endokriinsetest näärmerakkudest. Iga rakutüüp vastutab teatud hormooni 
eritumise eest. Adenohüpofüüsi jagatakse omakorda kolmeks osaks: pars distalis (suurim
adenohüpofüüsi osa), pars intermedia (ongi kesksagaraks; eessagara osa, mis 
liitub tagasagaraga), pars tuberalis. Adenohüpofüüs toodab troopseid* hormoone:  Türeotropiin  —  kilpnäärme sekretsiooni reguleeriv hormoon.  Adrenokortikotroopne     hormoon — reguleerib neerupealiste sekretsiooni.  Gonadotroopsed     hormoonid (reguleerivad suguelundkonna talitlust): o Folliikuleid     stimuleeriv hormoon (FSH) — stimuleerib folliikulite  küpsemist munasarjades. o Luteiniseeriv hormoon (LH) — tagab ovulatsiooni teket ja kollaskeha  moodustamist.  Somatotroopne- ehk kasvuhormoon — stimuleerib valgusünteesi, glükoosi moodustumist ja rasvade lagunemist, tagab organismi kasvuprotsessi.  Prolaktiin — reguleerib rinnanäärmete kasvu ja funktsiooni ning kutsub esile laktatsiooni ning järglaste eest hoolitsemise instinkti.  *Troopsed hormoonid – hormoonid, mis stimuleerivad näärmete tööd ehk teiste 
hormoonide sünteesi. 2) Kesksagar sekreteerib järgmiseid hormoone:  α-melanotsüüte stimuleeriv hormoon – toodab melaniini ja selle arvel suurendab naha  pigmentatsiooni ning naha vastupidavust UV-kiirgusele.  Beeta endorfiin – toimib valuvaigistina, omab stressivastast efekti, tagab närvisüsteemi  toonuse vähenemise.  γ-lipotroopne hormoon - kiirendab rasvhapete rasvade jaotumise nahas ning vähendab  rasva sünteesi ja sadestumist.  γ-melanotsüüte stimuleeriv hormoon – omab α-melanotsüüte stimuleeriva hormooniga  sarnast funktsiooni.  Met-Enkefaliin – reguleerib käitumuslike tegureid ja valu. 3) Neurohüpofüüs koosneb neuronite aksonitest ja seda jagatakse kaheks osaks:  lehtriks (Joonis 3.: Infundibulum) ja närvivarjuks; on hüpota    la    muse hormoonide  mahutiks:  Oksütotsiin – stimuleerib sünnituse ajal emaka kontraktsiooni ja soodustab imetamist,  mängib suurt rolli seksuaalse meeleavalduse protsessis.  Antidiureetiline hormoon ehk vasopressin  -  kontrollib neerude, kesknärvisüsteemi ja  kardiovaskulaarsüsteemi talitlust.   Teised hormoonid, mis on sarnased oksütotsiini ja vasopressiniga: mesototsiin, isototsiin,  asparo-kootsiin, vaasototsiin, glumitotsiin ja valitotsiin.


Hüpofüüsi patoloogiad  Akromegaalia (liikmehiidsus, kehaväljehiidsus) - areneb kui hüpofüüs toodab  täiskasvanueas liigselt kasvuhormooni, siis, kui luud enam ei kasva. Hormooni 
üleproduktsiooni tõttu kasvavad käelabad, pöidlad ja kolju.  Cushingi haigus – ilmneb, kui hüpofüüs toodab liiga palju kortikotroopset hormooni,  mis stimuleerib neerupealiste tööd, mis omakorda tõstab kortisooli taset veres. See viib 
mitmetele häiretele organismi ainevahetuses: naha õhenemisele, luude hõrenemisele, 
rasvaladestumisele, sugufunktsiooni muutustele.  Diabeet – areneb vasopressini sekreteerimise häirete puhul.  Sheehani sündroom (panhüpopiituitarism) - areneb adenohüpofüüsi hävimise tagajärjel,  mil  järsult alaneb troopiliste hormoonide tootmine ja perifeersete sisesekretsioonide 
näärmete aktiivsus; võib ilmneda peale rasket sünnitust, trombembooliat, sepsist või tugevat 
verekaotust. Sümptomiteks on piima sekretsiooni vähenemine, kuni selle täielik kadu, keha 
tursed, rabedad juuksed ja küüned, pearinglus, nõrkus, väsimus ja naha 
hüperpigmentatsioon.    Hüpofüsaarne nanism (kääbuskasv) – on põhjustatud kasvuhormooni vähesusest.  Gigantism  Hüperprolaktineemia – on kõige levinum hüpotalamuse-hüpofüüsi telje endokriinne  häire.  Selle korral on prolaktiini (PRL) sisaldus veres vajalikust kõrgem. Tekitab 
reproduktiivseid anomaaliaid, näiteks galaktorröat (piima iseenesliku teket) ja amenorröat 
(menstruatsiooni puudumist). Meestel võib põhjustada hüpogonadismi (vähenenud 
viljakust), impotentsust ja erektsioonihäireid.   Ja paljud muud. Kasutatud allikad: “Inimese anatoomia ja füsioloogia õppevara”, Fedjukovits N., 2003 https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik http://medbiol.ru/medbiol/mozg/0002abff.htm


https://est.sophealthcare.com/gormony-gipofiza-i-ih-fiziologicheskoe-dejstvie.htm https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/akromegaalia/id-45 http://meditsiinsiin.info/haigused/sheihani-sundroom.html