Ajuripats ja tema hormoonid Referaat SISUKORD 1. Ajuripats ehk Hüpofüüs 3 lk. 2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid 3 lk. 3. Hüpofüüsi tagasagara hormoonid 5 lk. 4. Hüpofüüsi haigused 6 lk. 2 1. AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS Ajuripatsi ehk hüpofüüsi ladina keelne nimetus on hypophysis. Hüpofüüs asetseb ajukolju alusel kiilluus nn. türgi sadula augus, olles paigutatud otsekui luust moodustunud kapslisse. Lehtri kaudu on ta ühenduses vaheaju alumise osa hüpotalamusega. Hüpofüüs on küll väike (läbimõõt ca 1 cm, kaal 0.5-1.0 g), kuid äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Hüpofüüsis eristatakse ees-, kesk- ja tagasagarat, mis erinevad üksteisest nii morfoloogilises kui ka funktsionaalses mõttes
autonoomne NS - insuliinivaegus -> diabetes mellitus e suhkrutõbi 7) Rasvu esindavad veres: ● vabad rasvhapped ● erinevad lipoproteiinid (nende kogused mõjutavad ateroskleroosi riski) ● mitmed proteiinid e valgud ning vabad aminohapped /valguvaesus -> näljaturse 8) Kilpnäärmehormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin ● aktiveerivad O2 tarbivaid AV-reaktsioone ● reguleerivad mh lapse normaalset aregnut ● nende eritust reguleerib hüpofüüsi türeotropiin ● hüpofüüsi eessagara kasvuhormoon reguleerib lapse kasvu - täiskasvanul energia-ainevahetust Suguhormoonid mõjutavad kasvu, eriti murdeeas AINEVAHETUS - ensüümide poolt reguleeritud rakkude keemilised reaktsioonid, millel elu põhineb. ● hormoonid mõutavad üldainevahetust kas varusid täiendavalt e ANABOOLSELT (gonadokortikoidid, suguhormoonid, eriti meesuuguhormoon) või ● varusid vähendavalt e KATABOOLSELT (kortisool)
4) Autokriinne hormoon tekib samas rakus, milles ta vabanes. Rakk võib saata verre ka, aga rakumembraani peal on retseptor, mille suhtes hormoon tundlik on. Selle kaudu reguleeritakse tavaliselt endokriinse raku aktviisust nt. Pidurdav võim tavaliselt kui endale tagasi toimib. Aga võib ka stimuleeriv olla. Sisesekretsiooni rühmad: 1. Klassikalised sisesekretoorsed näärmed näärmed, mis on suhteliselt hästi tuntud, uuritud, aastaid, hüpofüüs e ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalnääre,, neerupealised, kõhunääre, sugunääre. Kõhu- ja sugunäärmed on seganäärmed (nii välis- kui sisesekretoorne osa). 2. Mitteklassikalised näärmed difuusne (laialihajutatud) neuroendokriinne süsteem (DNS). Siia kuuluvad organismis erinevates kudedes hajutatult lausa üksikult paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti palju on näärmerakke seedekulglas, mao limaskestas, NS-is.
· Hormoonid erinevad toimespetsiifiliselt nt kilpnäärme hormoonid toimivad org-mi kõikidele rakkudele, FSH aga ainult sugunärmetele · Hormoonregulatsioon on vahendatud - nad ei ole aktivaatorid /inhibiitorid, vaid regulaatorid · Hormonaalregulatsiooni summarväljund on organismi homeostaasi säilitamine peab säilituma protsesside tasakaal ja peab olema välditud süsteemi põhiomaduste küralekalded. Klassifikatsioon 1. Kui võtta aluseks keemiline ehitus: aminohappehormoonid, peptiidhormoonid, valkhormoonid, steroidhormoonid, vitamiin D hormoonvormid, eikosanoidhormoonid, retinoidhormoonid. 2. Sünteesi koha järgi pankreas: glükagoon, insuliin, hPP neerupealisesäsi: dopamiin, adrenaliin kilpnääre: türoksiin, trijodotüroniin 3. Retseptori järgi - retseptor asub raku sees - retseptor asub plasmamembraani pinnal 4. Toime järgi
hüpotalamuse piirkonda nim hüpotalamuse hüpofüsiotroopseks alaks. Selles alas on neurosekretoorsed rakud, millel on nii närvi juhtimise kui hormoonide tekkega seotud funktsioonid. Tekkivad hormoonid jagunevad 2 rühma: liberiinid e riliisinghormoonid (vallandajad) ja statiinid e pidurdajad. Liberiinid liiguvad närviraku kehadest piki aksoneid hüpofüüsi varres paiknevasse vereringesse portaalvereringe e värativereringe, sealt edasi piki hüpofüüsi varre veresooni eessagara näärmerakkudesse, kus stimuleeritakse eessagarahormoonide teket. Liberiinide nimetused on vastavalt: AKTH-d stimuleerib kortikoliberiinm TTH-d türeoliberiin, gonadotroopseid hormoone gonadoliberiin, STH-d somatoliberiin, prolaktiini mõjutavad mitmed homroonid. Liberiinidel on ka somatotropiini riliisinghormoon (GHRH), kortikoliberiin e kortikotropiinriliisinghormoon (CRR-RH), türeoliberiin e türeotropiinriliisinghormoon (TTH-RH). Kõik need moodustavad
kiirem). Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 1 2. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Sellesse süsteemi kuuluvad hüpotalamus ja hüpofüüs. Hüpofüüsi varre kaudu on nad seotud. Sellel süsteemil on kaks alasüsteemi: HÜPOTALAMUSE HÜPOFÜSIOTROOPNE ALA ( SOODUSTAV ALA ) JA HÜPOFÜÜSI EESSAGAR E ADENOHÜPOFÜÜS hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon st. erutust tekitav funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon, produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub närvirakukehades. Hormoon laskub
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt)
Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase aga pidurdab seda - Kasvuhormooni vabanemine verre on puhanguline: 1) Lapseeas 3-4päevased
Kõik kommentaarid