Kasvuhormoon ja selle toime (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Kasvuhormoon

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Kristel Bauman KASVUHORMOON REFERAAT Klass: 11HC Juhendaja: Urmas Lekk  Pärnu 2011 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. Kasvuhormooni määratlus.........................................................................................4 Definitsioon ......................................................

Bioloogia

17

pdf

Hormoonid

Hormoonid Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Hormooni loomus · Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid, osad mõned minutid, tunnid (nt. steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime · Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel (hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator)

Biokeemia

4

docx

Kasvuhormoon sportlaste seas

aastal. See eraldati inimese ajuripatsi näärmetest ja kasutati kasvuhäiretega loomade kasvu kiirendamiseks, hiljem kasutati seda ka laste kasvuhäirete puhul. Täiskasvanute seas hakkas see koguma populaarsust 1962.aastal. 1987.aastani olid ainukesed kasvuhormooni allikad laibad (Richard I.G Holt jt, 2009). Viimasel kümnendil on räägitud palju kasvuhormooni kuritarvitamisest sportlaste hulgas. Mõningad sporlased üritavad sellega kiirendada ja suurendada lihaskasvu, et parandada tulemusi. Kasvuhormoon soodustab lihaste ja luude kasvamist. Sünteetilise kasuvhoromooni manustamise kõrvalmõjude hulka kuuluvad allergilised reaksioonid, diabetogeensed toimed ja akromegaalia, kui manustada suurtes doosides. (M. Jegathesan, Spordimeditsiini käsiraamat arstile ja treenerile). Positiivseid dopinguproove seoses kasvuhormooniga on andnud nii anaeroobse kui ka aeroobse lävega sportlased ­ näiteks tõstjad, maadlejad, suusatajad pesapallimängijad

Kehaline kasvatus ja sport

4

docx

Hüpofüüsi ehitus ja talitlus

reguleerides koos temaga endokriinsüsteemi korrastatud talitlust. Joonis 1. pathology.jhu.edu Joonis 2. thesaurus.plus Joonis 3. medical-dictionary.thefreedictionary.com Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Hüpofüüs on endokriinsüsteemi peamiseks funktsionaalseks üksuseks, mille ülesandeks on teiste sisenõrenäärmete töö kontrollimine ning selle kaudu metabolismi, kasvu ja suguelundkonna talitluse regulatsioon. Hüpofüüs koosneb kolmest osast: hüpofüüsi eessagarast ehk adenohüpofüüsist, hüpofüüsi kesksagarast ja hüpofüüsi tagasagarast ehk neurohüpofüüist. 1) Adenohüpofüüs on tihedaim ja suurim hüpofüüsi osa (70-80% näärmest), mis koosneb erinevat tüüpi endokriinsetest näärmerakkudest. Iga rakutüüp vastutab teatud hormooni eritumise eest

Bioloogia

8

doc

Ajuripats ja tema hormoonid

kehades, mis paiknevad hüpotalamuses, käsitletakse neid sageli neurohormoonidena. Hüpofüüsi vahesagar on õhuke rakkude kiht ees- ja tagasagara vahel, mis on innerveeritud hüpotalamusest lähtuvate närvikiudude poolt, kuid mille sisesekretoorne funktsioon on inimesel võrdlemisi väheoluline. 2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid Hüpofüüsi eessagaras produtseeritavate hormoonid on adenokortikotroopne hormoon, türeoidnääret stimuleeriv hormoon, folliikuleid stimuleeriv hormoon ja luteniseeriv hormoon. Nende hormoonide üldnimetus on glandotroopsed hormoonid. Nende vahendusel adenohüpofüüs sisuliselt kontrollib paljude ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. 3 Mitteglandotroopsete hormoonide toime organismis on laiem ega ole suunatud kitsalt teiste näärmete funktsiooni reguleerimisele. Hüpofüüsi eessagaras eristatakse neutrofiilseid ehk kromofoobseid rakkusid, mis on

Psühholoogia

8

pdf

SISESEKRETSIOON-ainevahet us

● KOEHORMOONID:​ levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID:​ erituvad närvilõpmetest 2)​ ​Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad​: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: ​antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-​tasakaalu mõjutab eelkõige ​aldosteroon,​ mille eritumist reguleerib ​angiotensiin II 4)​ ​Happe-leelistasakaalu mõjutavad: ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis 5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme ​parathormoon ● kilpnäärme ​kaltsitoniin

Anatoomia ja füsioloogia

30

pdf

Valgud

suurema rõhu (suurema kontsentratsiooni) suunas nimetatakse osmootseks rõhuks. Valkude poolt põhjustatud osmootset rõhku nimetatakse onkootseks ehk kolloid- osmootseks rõhuks. Onkootne rõhk on aluseks vee vahetusele vereplasma ja koevedeliku vahel. 4. Valkude adsorptsioonivõime Valgud võivad oma pinnale adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone (vitamiine, hormoone, rasvhappeid, bilirubiini, rauda, ravimeid jt.). Sellega muutuvad need lahustuvateks või blokeerub nende toksiline toime. Valgud transpordivad erinevaid aineid vere vahendusel kudedesse, kus need lülituvad metabolismi või tehakse kahjutuks. Valkude klassifikatsioon 1. Struktuurne klassifikatsioon Eristab: lihtvalgud ehk proteiinid (koosnevad ainult aminohapete jääkidest) ja liitvalgud ehk proteiidid (sisaldavad peale aminohapete jääkide ka mittevalgulist komponenti ehk prosteetilist rühma; kr.k. prostheto = lisa).

Biokeemia

16

docx

SISESEKRETSIOON

närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

Meedia

Kommentaarid (0)