füsioloogia elundid-närvid-hormoonid (0)

1. Milline on meeleelundite ülesanne inimese organismis?​ Meeleelundite abil saab 
inimese organism informatsiooni välismaailma ärritajatelt, mis töödeltakse ümber ja 
edastatakse kesknärvisüsteemi, mis on aluseks aistingute ja taju tekkele.  
2. Millised elundid kuuluvad meeleelundite hulka?​ keel(maitsmiselund), 
nahk(kompimismeel), nina(haistmis), kõrv(tasakaal+kuulmine) ja silm(nägemiselund).  
3. Kuidas jaotatakse meeleelundite sensoreid ärritaja iseloomu järgi?​ Jaotatakse 
kolmeks- mehhanosensorid,fotosensorid ja termosensorid. 
4. Kuidas jagunevad silma fotosensorid ja kuidas me nende abil näeme?​ Jagunevad 
kepikesteks ja kolvikesteks. Kepikeste abil tekib skotoopiline nägemine ja kolvikeste abil 
fotoopiline nägemine. 
5. Mis on inimese organismi kuulmis- ja tasakaalumeeleelund?​ Kõrv. 
6. Millest sõltub inimese organismi haistmistaju intensiivsus?​ aine keemilisest 
struktuurist ja kontsentratsioonist; • aine liikumiskiirusest; • sensorirakkude füsioloogilisest 
seisundist; • aine lahustuvusest vees või rasvades. 
7. Kuidas jagunevad maitse- ehk maitsmissensorid, kus nad asuvad ja millistele 
maitsetele reageerivad?​ • seennäsad→asuvad keele eesosal ja reageerivad magusale, 
soolasele ja hapule maitsele;  
• lehtnäsad→paiknevad keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule 
maitsele;  
• vallnäsad→asuvad keele tagumisel osal ja reageerivad mõrule ehk kibedale maitsele. 
8. Kuidas jagunevad inimese organismi nahas puutesensorid?   
aeglased adapteeruvad mehhanosensorid→asuvad naha sügavamates kudedes ning 
reageerivad tugevale ja püsivale puudutusele;  
• kiired adapteeruvad mehhanosensorid→asuvad naha pealispinna all ja reageerivad ärritaja 
liikumisele ja adapteeruvad sekundi murdosa jooksul; 
• karvanääpsu sensorid→reageerivad liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga;  
• vabad närvilõpmed→paiknevad üle kogu keha.  
9. Kuidas jagunevad inimese organismi nahas termosensorid?​  külmasensorid; • 
soojasensorid; • valusensorid. 
10. Kuidas jagunevad inimese organismi nahas lihassensorid ja millised on nende 
ülesanded?  
• lihaskääv→ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega paralleelselt ja töötab 
venitusretseptorina, mille kaudu reguleeritakse ja kontrollitakse lihase pikkust; 
• Golgi kõõluseorgan→ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega järjestikku ja mõõdab 
eeskätt lihase pinget 
 
1. Millised endokriinsed näärmed on inimese organismis?​ 1. ajuripats ehk hüpofüüs; 2. 
käbinääre ehk epifüüs; 3. kilpnääre; 4. kõrvalkilpnäärmed; 5. harknääre ehk tüümus; 2 6. 
kõhunääre ehk pankreas ehk Langerhansi saared; 7. neerupealised; 8. sugunäärmed.  
2. Milline on endokriinsete näärmete ülesanne inimese organismis?​  produtseerida 
bioloogiliselt aktiivseid keemilisi aineid hormoone, mis lähevad otse vereringesse ja veri 
kannab need üle kogu keha laiali. 
3. Millised on ajuripatsi eessagara kasvuhormooni ülesanded inimese organismis?  
• stimuleerib inimese kasvu, eriti lapseeas;  
• intensiivistab valkude sünteesi;  
• vähendab süsivesikute oksüdatsiooni;  
• soodustab glükogeeni teket maksas;  
• intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest energeetiliseks otstarbeks;  


• kehalisel tööl kasvuhormooni produktsioon suureneb→doping.  
4. Millised on ajuripatsi tagasagara antidiureetilise hormooni ülesanded inimese 
organismis? 
• reguleerib neerude talitlust;  
• reguleerib vee ja soolade vahetuse regulatsiooni;  
• vähendab diureesi→soodustab vee tagasiimendumist neerudest;  
• reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku;   
• ületalitlusel veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb→vasopressoorne efekt;  
• alatalitlusel väheneb vee tagasiimendumine neerudest ja tekib suhkruta diabeet→uriini 
kogus võib suureneda 30-40 liitrit ööpäevas  
5. Millised on kilpnäärme hormoonide ülesanded inimese organismis?​ soodustavad 
kasvu ja arengut, eriti lapseeas;  
• avaldavad mõju ainevahetusele;  
• stimuleerivad valkude sünteesi kogu organismis;  
• alatalitlusel või puudumisel (hüpotüreoos) ainevahetus ning kasv aeglustub ning tekivad 
vaimse arengu häired;  
• ületalitlus ehk üleproduktsioon (hüpertüreoos) põhjustab põhiainevahetuse tõusu, toitainete 
sünteesi ja lammutamise intensiivistumise.  
6. Millised on kõrvalkilpnäärme parathormooni ülesanded inimese organismis?  
• stimuleerib kaltsiumi vabanemist luukoest→suureneb kaltsiumi sisaldus veres ja tõuseb 
fosfaatide eritumine uriiniga;  
• alatalitlusel või puudusel tekib hüpokaltseemia→kutsub esile krambid lihaskoes ja erutuse 
tõusu närvikoes;  
• ületalitlusel tekib luude hõrenemine ja murdumine (osteoporoos).  
7. Millised on harknäärme hormoonide ülesanded inimese organismis?  
• stimuleerivad lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustamist:  
• lapseeas oluline mõju organismi kasvule ja arengule; • oluline teiste hormoonide mõju 
realiseerimiseks inimese organismis;  
• hävitavad inimese organismi sattunud mikroobe või võõrkudedega seotud 
antigeene→tõstavad inimese organismi immuunsust ja vastupanuvõimet.  
8. Millised on neerupealistesäsi hormoonide ülesanded inimese organismis?  
• hormoonide produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi korral ja ka tugevate välis- 
või sisekeskkonna ärritajate toimel pingeseisundites;  
• hormoonide toimel suureneb südame löögisagedus ja tugevneb kontraktsioonijõud ning 
paraneb erutusjuhtivus ja erutuvus;  
• hormoonide toimel seedekanali toonus langeb ja motoorika aeglustub;  
• adrenaliini toimel lõhustatakse maksas ja lihastes glükogeeni ning selle hulk väheneb ja 
veresuhkru tase tõuseb→adrenaalne hüperglükeemia;  
• noradrenaliin ahendab veresooni ja südame töö intensiivistumisega vererõhk tõuseb.  
9. Millised on kõhunäärme hormooni insuliini ülesanded inimese organismis?  
• kiirendab glükoosi transporti rakkudesse ja intensiivistab glükoosi 
oksüdatsiooni→veresuhkru tase langeb;  
• suurendab maksas glükogeenivarusid;  
• tõstab rasvade ja valkude sünteesi maksas;  
• alatalitlusel või puudumisel tekib hüperglükeemia→glükoosi ehk veresuhkru tase tõuseb 
üle normväärtuse.  
10. Millised on mees- ja naissuguhormoonide peamised ülesanded inimese 
organismis? 


• primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujunemine;  
• üldine kasvamine ja arenemine;  
• normaalne seksuaalelu;  
• soo jätkamine. 
 
1. Milline on inimese organismi närvisüsteemi ülesanne?​ reguleerida kõikide elundite 
tööd ja koordineerida erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt 
muutuvatele tingimustele, milles inimese organism viibib. 
2. Kuidas jaguneb inimese organismi närvisüsteem?​ somaatiliseks ja autonoomseks 
3. Millised on somaatilise närvisüsteemi ülesanded inimese organismis?  
• juhib inimese organismis tahtele alluvaid liigutusi:  
• juhib inimese organismis skeletilihaste liigutusi;  
• saab informatsiooni meeleelunditest;  
• varustab närvidega vöötlihaseid ehk skeletilihaseid ja meeleelundeid. 
4. Kuidas ja kust saab inimese organismi närvisüsteem informatsiooni?  
närviimpulsside kujul: • sisekeskkonnast ehk inimese organismist; • väliskeskkonnast. 
5. Kuidas toimub erutuse juhtimine inimese organismi närvikeskustes? 
• erutus levib ühes suunas; (mööda refleksikaart) 
• erutuse juhtimine on aeglane;  
• suhteliselt kiire väsimus, mis on seotud erutuse ülekande häiretega;  
• erutuse levikut on võimalik pidurdada;  
• närvikeskustest edasiminevate impulsside sagedus oleneb ärritaja tugevusest ja 
sagedusest ning närvikeskuse funktsionaalsest seisundist.  
6. Milline on mälu ülesanne inimese organismis ja kuidas ta jaguneb?​ salvestada, 
säilitada ja taasesitada informatsiooni. • lühimälu ehk hetkemälu; • püsimälu. 
7. Kuidas jagunevad refleksid inimese organismis bioloogilise tähenduse järgi?  
• toiterefleksid; • kaitserefleksid; • orienteerumisrefleksid; • sugurefleksid. 
8. Kuidas jagunevad refleksid inimese organismis käitumisreaksioonide järgi?  
*tingimatud ehk kaasasündinud ehk pärilikud refleksid→seotud vereringe, hingamise, 
seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste autonoomsete 
funktsioonidega;  
*tingitud ehk elu jooksul omandatud refleksid. 
9. Millised on autonoomse närvisüsteemi ülesanded inimese organismis?  
• juhib inimese organismis tahtele allumatuid liigutusi;  
• reguleerib siseelundite, südame, veresoonte ja endokriinsete näärmete talitlust;  
• varustab närvidega seede-, hingamis-, eritus- ja vereringeelundeid ning endokriinseid 
näärmeid. 
10. Kuidas jaguneb autonoomne närvisüsteem inimese organismis? 
1. sümpaatiline ehk erutav närvisüsteem; 2. parasümpaatiline ehk rahustav närvisüsteem; 3. 
enteraalne ehk soole närvisüsteem.