Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Karmen Küket RP099 MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE- EESKIRJADES Referaat Juhendaja: Evi Kikas Tallinn 2011 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS.............................................................................5 1.1Kassatehingud....................................................................................................
olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 3 Kassa Sularaha käitlemise ja arvestuse kohta peavad olema juhtkonna poolt ettevõttesiselt kehtestatud reeglid, et tagada raha säilimine ja ohutu transportimine. Sularaha käitlemise üldine korraldus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Raha ja väärtpaberite veoks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt eraldi kord (VV määrus nr 187 vastu võetud 11.05.2004 "Raha ja väärtpaberite veo kord"), mis reguleerib raha ja väärtpaberite veo korda. Vastavalt määruse §2-le kohaldatakse raha ja väärtpaberite veol turvatöötajate arvu ning neile ettenähtud tehnikavahendite ja sõiduki suhtes järgmisi nõudeid: 1) kuni 4000 eurot on lubatud vedada ühe turvatöötajaga. Veoks võib kasutada mis tahes sõidukit;
Raamatupidamistegister on raamtupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregiter vormistatakse kronoloogilised järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Kontode andmeid ja regitreid säilitatakse arvutidisketidel, CD-l ja/või paberil väljatrükituna [9 :16]. Raamatupidamis sise-eeskirjades tuleb näidata automatiseertud andmetöötluse põhikirjeldus, millise programmi järgi arvutil raamatupidamisandmete töötlemine toimub [7 : 31]. Raamatupidamisregistreid võib vormistada: · käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; · kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus [16]. 3.1.1 Algdokument Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente: · sularaha kviitungid, tsekid;
2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne. Ainult kui ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kassa ei saa olla miinuses. Arvelduskonto inventuur tehakse bilansipäeva seisuga, selleks tuleb võrrelda pangakonto väljavõtte saldot arvestusandmetega.
asja ja teen kõik korda. Ma ei muuda oma Arutame läbi ja leiame probleemile lahenduse. seisukohta. Ma ei ole nii halb kui mõned Me oleme kõik võrdsed teised selles seltskonnas Ma olen seda juba mitu Ma kordan siis veel korda öelnud. Meil on alati nii kombeks Me võime teha väikese erandi ,kui meil tavaliselt kombeks olnud on olnud. Aga eeskirjades on nii Me võime leida kompromissi öeldud. Juhtkond ei nõustu sellega Räägime juhtkonnaga veel ja otsime lahenduse kunagi. Kas te ka teate, kui mitu Mulle väga meeldib see töö , olen seda mitu aastat teinud ja väga rahul. aastat ma seda tööd olen teinud? Seda on ennegi proovitud. Proovime veel Nii pole seda keegi mitte Oleme esimesed ja vaatame mis saab ? kunagi teinud. 1
Kohvikutes, toidubaarides või bistroodes asuvad teenindusruumid on klientide teenindusala, laudade, toolide, riidenagide jmt. sisustusega ja teenindajate teenindusala, mis on ühenduses köögi ja nõudepesuruumiga. Külmkapid või külmlett jookide ja külmtoitude hoidmiseks asuvad teenindajate teenindusalal, samuti kohviaparaat, kapid nõude jaoks, kassaaparaat jne. Toitlustusettevõtte ruumid, territoorium, hooned ja rajatised peavad olema vastavuses toiduhügieeni eeskirjades sätestatud nõuetega. Puhastusvahendeid ja aineid tuleb kasutada nii, et need ei põhjustaks toidu saastumist ega ohustaks inimese tervist. Ruumid peavad olema tuulutatud. Toitlustusettevõttes suitsetamine on lubatud üksnes selleks ettenähtud kohas, kas eraldi ruumis või väljaspool siseruume asuval territooriumil. Suitsetamiseks ette nähtud ruumides ei ole lubatud toidu valmistamine ega serveerimine. Kasutatud allikad: 1. Toitlustuse alused (S. Rekkor; A. Kersna; A. Roosipõld; M
Töökohtades, mis nõuavad väga kõrget valgustustaset, kasutage lisakohtvalgustust. MÜRA JA VIBRATSIOON Mürarikastes töökohtades töötavatel inimestel tuleb iga 2 tunni järel võimaldada 10 15 minutiline vaheaeg müravabas ruumis. Kui tehniliste abinõudega ei ole võimalik müra valjusust vähendada tuleb kasutada isiklikke kuulmiskaitsevahendeid kõrvatroppe. Tehke kindlaks töötajate müraga kokkupuutumise ulatus; kontrollige selle vastavust eeskirjades sätestatud piirnormidele. Võtke müraemissiooni piiravaid meetmeid (näiteks isoleerige vibreeriv masin või masinaosa, varustage väljatõmbeseadmed summutitega). Paigutage müraallikad töötajatest kaugemale. Lühendage mürarikastes piirkondades viibimise aega. Müraemissiooni vähendamiseks sulgege seadmed mürasummutusümbristesse. Paigaldage barjäärid või vaheseinad, et takistada heli sirgjoonelist levimist.
Asjaolud, mis põhjustasid varude allahindluse, võivad järgnevatel perioodidel muutuda. Seetõttu tuleks varude hindamist teostada perioodiliselt ning tõsta netorealiseerimis- maksumust, kui allahindlust tinginud tegurid enam ei toimi. 4 Varude arvestusmeetodid Varude arvestusmeetodi valikul on ettevõttel võimalus valida kahe süsteemi vahel: ·varude pidev arvestussüsteem; ·varude perioodiline arvestussüsteem. Valik fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Varude pidev arvestussüsteemi kasutamisel arvestatakse pidevalt varude muutumist, registreerides kõik sissetulekud ja väljaminekud iga majandustehingu toimumisel. Kogu arvestusperioodi jookusul on teada olemas oleva varu ning realiseeritud varu struktuur ja soetusmaksumus. Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht. Teiselt poolt võimaldab selle süsteemi kasutamine saada kiirelt infot varude tegeliku seisu kohta igal
raha liikumisest. 10.Kumb on tekkepõhine aruanne, kas kasumiaruanne või rahavooaruanne? Kasumiaruanne on tekkepõhine. 11.Mis on kontoplaan? Kontoplaan on kõigi ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja kontonumbrite loetelu. 12.Mis on sise-eeskirjad? Mida neis kirjeldatakse? Raamatupidamise sise-eeskiri aitab ettevõttel järgida raamatupidamise arvestus printsiipe eriti järjrpidevuse osas. Sise-eeskirjades kirjeldatakse kõiki raamatupidamise korraldamiseks vajalikke sätteid, dokumenteerimise viise ja arvestuse korda lähtudes raamatupidamise seadusest. Sise- eeskirjad peavad sisaldama: • Kontoplaan • Majandustehingute dokumenteerimise ja kirjeldamise kord • Raamatupidamise registrite pidamine • Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel • Kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis • Aruannete koostamise kord 13
Lühis rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. 1 Neutraaljuht võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N (ingl neutral, "neutraalne"), tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis elektripaigaldis, mis koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika-, telemehaanika- vms seadmeist ja mida iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge (enamasti alla 100 V). Otsepuude inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Paigaldis vt elektripaigaldis.
sortimendi alusel ning vastavalt piisaval hulgal. Hankehälvetest nõudlusele. teavitatakse kaupluse juhatajat. 3.1.2 Kaupade väljapaneku korraldamine Kaubad on välja pandud vastavalt planogrammile ja müügitehnoloogiale. 3.1.3 Kaupade ning kaubataara Kaubakäitlus toimub vastavalt kaupluse vastuvõtu, müügiks ettevalmistamise, eeskirjades määratule. väljapaneku ja ladustamise korraldamine ning eelnimetatud tegevustes aktiivne osalemine. 3.1.4 Kaupade ning taara tagastamine Tagastused toimuvad vastavalt hankijatele. hankelepingute tingimustele. 3.1.5 Sortimendis olevate kaupade Müügipersonal tunneb sortimendis tundmine ning nende tutvustamine olevaid kaupu ning saab neid tutvustada müügipersonalile. klientidele. 3.1
Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. Lahti tuli öelda kõigest isiklikust, lihasuretamist peeti uhkeldavaks, päev veedeti palvetades. Lugedes ja füüsilist tööd tehes. Tähtis oli kuulekus abtile. Benediktiini ordu rõivastuseks oli must kuub, mille tõttu benediktiini munki ka mustadeks munkadeks kutsuti. Rüül kanti vööd, mille otsa lisati tükk kangast või nahka, Benedictuse eeskirjades kirjeldatud kui roosk. Enamik religioosseid eeskirju rajaneb Benedictuse eeskirjadele. Ühed rangeimad Benedictuse reeglitest kinnipidajad olid Cluny ordu liikmed. Nad olid rangelt vastu vaimulike abieludele ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Cluny ordu oli ka üks suurimaid, omades palju tütarkloostreid. Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje. Nende ideed levisid Lääne-
Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. Lahti tuli öelda kõigest isiklikust, lihasuretamist peeti uhkeldavaks, päev veedeti palvetades. Lugedes ja füüsilist tööd tehes. Tähtis oli kuulekus abtile. Benediktiini ordu rõivastuseks oli must kuub, mille tõttu benediktiini munki ka mustadeks munkadeks kutsuti. Rüül kanti vööd, mille otsa lisati tükk kangast või nahka, Benedictuse eeskirjades kirjeldatud kui roosk. Enamik religioosseid eeskirju rajaneb Benedictuse eeskirjadele. Cluny ordu liikmed Ühed rangeimad Benedictuse reeglitest kinnipidajad olid Cluny ordu liikmed. Nad olid rangelt vastu vaimulike abieludele ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Cluny ordu oli ka üks suurimaid, omades palju tütarkloostreid. Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje
lepingus nõutavaid andmeid Transpordi saateleht dokument, mida kasutab kauba lähtekohast sihtkohta toimetamisel transpordiettevõte. Tollideklaratsioon dokument, mida kasutatakse ühendusevälisest riigist kaupade toimetamisel. Leping kahe või enama osapoole vaheline juriidiliselt siduv kokkulepe. Tehingud registreeritakse Tarnijatega toimuvate arvelduste registris (Ostureskontros). Raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritakse missugustes registrites ja kuidas ostutehing registreeritakse. Ettevõttes võib olla kehtestatud ostuarvete kinnitamise kord ettevõtte juhi või allüksuse juhi poolt. Sellisel juhul viseerib ostuarve tehingu eest vastutav isik. Ostuarvele märgitakse raamatupidamiseregistris registreeritud kirjendi järjekorranumber ja selguse huvides ka kulukoht. Analüüside teostamiseks võib ostuarveid rühmitada makstähtaegade viisi (nt. tähtajas olevad
maksuarvestuse seisukohal ei oma nad tähtsust. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatut täidab kassapidaja iga päev kui on toimunud tehingud sularahaga, märgitakse perioodi sularahaliikumised ning saldod. Kui kassatehingute arv on väike siis on lubatud kassaraamatut täita pikema ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa
enda majandustegevuses. Materiaalse põhivara mõiste alla kuuluvad ka raamatupidamiskohustuslase, kelle põhiülesanne on teatud varade säilitamine või eksponeerimine (näiteks arhiivid, muuseumid, raamatukogud), poolt alalhoidmisele määratud varad. Lähtudes olulisuse printsiibist ei kapitaliseerita põhivarana väheväärtuslikke varasid, isegi juhul, kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. Ettevõte kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb kapitaliseerida põhivarana ja madalamaga kanda kulusse nende kasutuselevõtmise hetkel. Väheväärtusliku pika kasutuseaga varade üle võib vajadusel arvestust pidada bilansiväliselt. 3 2 . MATERIAALSE PÕHIVARA ARVELEVÕTMINE Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a
Liigkoormuskaitseseadmed –katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Sulavkaitsmed, kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. Neutraaljuht – võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N, tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis –koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika- telemehaanika- vms seadmeist, iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge,enamasti alla 100 V. Otsepuude – inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Paigaldis – vt elektripaigaldis. Peakaitselüliti – arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti sisse lülitada.
Kreeditkäive Aktiva kontod, passiva kontod, tulemikontod KAHEKORNE KIRJENDAMINE Iga majandustehing kajastatakse samaaegselt samas summas kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis Järgides kahekordse kirjendamise põhimõtet, on bilanss alati tasakaalus Tasakaalus olev bilanss ei pruugi olla õige RP ARVESTUS Kasutusiga üle ühe aasta Olulisuse printsiip (põhivarade alampiir määratakse ettevõtte sise-eeskirjades) Põhivarade soetusmaksumus kantakse kuluks põhivarade kasuliku eluea jooksul Kui kõrge peaks olema põhivarade arvelevõtmise alampiir ? Töötasu (palk) kui lähed tööle ja teed ära tööandjaga eelnevalt kokkulepitud tööd (mis on fikseeritud töölepingus), siis saad selle eest kokkulepitud töötasu. Brutopalk on välja teenitud palk
või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. Neutraaljuht – võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N (ingl neutral, “neutraalne”), tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis – elektripaigaldis, mis koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika-, telemehaanika- vms seadmeist ja mida iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge (enamasti alla 100 V). Otsepuude – inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Peakaitselüliti – arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti
Kassadokumendid ja kassa inventeerimine. Sularaha liikumise kohta koostatakse kassa orderid. Tuleta meelde nende koostamise nõuded. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (-registris), milles kajastub RPK kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning rahajääk päeva lõpuks. · Ettevõte võib loobuda ettevõtte siseste tehingute kohta kassaorderite koostamisest, aga see peab kindlasti olema märgitud ka raamatupidamise sise- eeskirjades. · Ettevõtte väliseid kassaordereid tuleb koostada. Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur kindlasti bilansipäeva seisuga. Koostatakse inventuurileht, kus paberrahad näidatakse kupüüride kaupa, mündid summaliselt. Kingitud raha võetakse arvele: vara ja muud äritulud. Näide. Ettevõtte pangakontole laekub kingina saadud raha 10 000.- D 1014 SEB pank 10 000 K 3204 kingina saadud raha 10 000
aruannete kasutajale parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkondades reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Suurfirmades soovitatakse rohkem skeem nr. 2 kuna see on informatiivsem ja väikefirmad kasutavad rohkem skeem nr. 1, sest kuluarvestus on lihtsam. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise- eeskirjades detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning seda järjepidevalt järgima. Kasumiaruande puuduseks on see, et ta ei kajasta antud perioodi tegelikku rahakäivet.
tarnib ja maksab prahtija. Prahtijad esitavad laevaomanikule kuupäevaga ja allkirjastatud avalduse, identifitseerivad puhastusvahendid ja lisandid vastavalt IMO resolutsioonile. Prahtija vastutab kõigi eemaldamise, puhastusega ja sellega seotud kulude, sealhulgas võimalike kõrvalekallete eest, lastiga seotud jääkide kõrvaldamise, pesuvee, puhastusvahendite hoidmise ja jäätmete eest. Eemaldamine ja kõrvaldamine peab alati olema kooskõlas MARPOLi V lisas või muudes kohaldatavates eeskirjades. 7. Meeskonnata tähtajalise prahtimise tüüpleping BARECON 2017 – klausel 9 – kuidas reguleeritakse üleandmisel ja tagastamisel laevakütuse, õlide ja määrdeainete edastamine loovutava ja vastuvõtva poole vahel? Prahtija ja laevaomanik peavad ausalt võtma vastu, andma ära ja maksma kogu kütuse ja õlid hetke turuhinnaga. Arvel (punkerdamise kulud sisse arvestatud), sadam, aeg, kuupäev. 8. BARECON 2017 – part III. See osa on fakultatiivne, palun selgitage tema otstarvet. 1
koonddokumendis. Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi. Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 5. Inventeerimine, kui raamatupidamise meetod. Kassa inventeerimise sagedus määratakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Reeglina tuleks teha üks kord kuus. Kindlasti tuleb kassat inventeerida bilansipäeva seisuga. Inventeerimisel loetakse üle kogu kassas olev raha ja muud väärtused. Kassas hoitav valuuta hinnatakse bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna või kuluna. Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku
14 4.1Inventuuri liigid Inventuure liigitatakse läbiviimise ulatuse ja läbiviimise aja järgi. Läbiviimise ulatuse järgi eristatakse osalist ja täielikku inventuuri: [2:179]. · täielik inventuur viiakse läbi tavaliselt enne majandusaasta aastaaruande koostamist. Inventeerimise tähtajad on kindlaks määratud ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjades; [10] · osalise inventuuri puhul kontrollitakse vaid üht osa varadest [2:179]. Neid viiakse aastas läbi vastavalt vajadusele, et täpsustada aruandeandeid ja kontrollida tegelikku varade seisu [10]. Läbiviimise aja järgi liigitatakse inventuure plaanilisteks ja plaanivälisteks: 1. Korraline inventuur viiakse läbi varem kindlaksmääratud tähtajal, lähtudes parema korraldamise võimalusest. 2
Põhivara jaguneb: 1)pikaajalised finantsinvesteeringud 2)materiaalne põhivara 3)immateriaalne põhivara Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. Põhivarana võetakse arvele need asjad ja õigused, mis tõenäoliselt osalevad tulevastel perioodidel tulu tekkimisel. Põhivara väärtuse piiride määratlemine toimub ettevõtte enda poolt ja fikseeritakse raamatupidamise sise- eeskirjades. Piiramatu kasutusajaga põhivara on: maa, kunstiteosed ja raamatukogud. KOHUSTUSED Bilansis kajastatud kohustused on aruandeperioodil või varasemal perioodil tekkinud võlg, mis tõenäoliselt nõuab varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata. LÜHIAJA LISED KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused esinevad bilansis kaheksa põhirühmana: 11. Võlakohustused 12. Ostjate (tellijate ) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13
toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. (3) Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 62. Raamatupidamise siseeeskirjade põhilised andmed. (kas peab lisama seda nimekirja lk. 54) ? Firmas kehtestatakse raamatupidamise sise-eeskirjades: · põhivara üksikute liikide kulunormid lähtudes põhivara kasulikust tööeast, tehnilisest seisukorrast, kasutamise intensiivsusest; · põhivara amortiseerimise arvestusmeetodid (lineaarne, kumulatiivne, kahekordne alaneva jäägi meetod, toodangu põhine meetod) 63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed. Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest, mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Aktiva (vara): käibevara ja põhivara
keelatud".... Mida kõike silm pole näinud ja kõrv pole kuulnud, kuid sellel suvel oli loo autoril võimalus kogeda isiku vastu suunatud otsest vägivalda: "Juba silti lugedes oled mul kirbul"6, on selgelt öeldud, et olles sattunud kas ekslikult või teadlikult asjatoimetuste käigus näiteks marjul olles piirkonda, kus tunned iseenese laupa optilise sihiku märklauana. Eramaal võib jahti pidada kinnisasja omaniku loal, seda jahipidamise eeskirjades ja seaduses sätestatud korras. Kas antud hoiatus on mõeldud loomadele? Vaevalt küll. Kui loomad oskavad lugeda, sellisel juhul võib olla tõesti. Siin tekib autoril seisukoht, et antud maatükil on käsil inimjahi pidamine... 2 Kodaniku käsiraamat, Tallinn 2007, lk 14, http://www.meis.ee/book.php?ID=177, 3 Demokraatia ja ebademokraatia, Jaak Valge, Tuna 1/2006 4 Kui demokraatlik on demokraatia? Jaak Valge, ajaloolane. Eesti Päevaleht, 29.05.2009 http://www.epl.ee/artikkel/469817
majandusüksuse kasumit. 24 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Materiaalse põhivaraobjekti soetusmaksumuse ja lõpetamismaksumuse vahe jaotatakse kuludesse põhivara kasutusaastate jooksul. Seda protsessi nimetatakse materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks e amortiseerimiseks. Kasutatava soetusmaksumuse mahaarvestusmeetodi võib ettevõte ise valida ja fikseerida raamatupidamise sise- eeskirjades. 25 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Amortisatsioonimeetodi valikul tuleb lähtuda tulude-kulude vastandamise printsiibist. Kui põhivara genereerib tulu ühtlaselt kogu kasuliku eluea jooksul, sobib kasutamiseks lineaarne mahaarvestusmeetod. Kui kasuliku eluea esimestel aastatel genereerib põhivaraobjekt tulu rohkem kui viimastel, võib kasutada mõnda kiirmahaarvestusmeetodit.
isik või kauba soetaja või teenuse saaja. Arve võib väljastada paberil või elektrooniliselt. Kreeditarve esitatakse juhul, kui on vaja parandada esialgselt esitatud arvet kuna on muutunud tellitud kaupade kogus, kaup polnud kliendile sobilik või arve oli lihtsalt vigaselt koostatud. Kreeditarvele märgitakse täiendav viide, millist arvet sellega parandatakse. Müügitehingud registreeritakse Ostjatega toimuvate arvelduste registris (Müügireskontros). Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb välja tuua, kuidas ja missugustes registrites toimub arvete ja nende laekumiste registreerimine. 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus Tekkepõhise arvestuse üks puudus on see, et bilansis kajastatud debitoorse võla summa ei pruugi reaalselt peegeldada raha tulevast laekumist. Kui tekib kahtlus mingi arve laekumise suhtes, see arve tunnistada ebatõenäoliselt laekuvaks ning kanda kuludesse. Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse individuaalselt.
võimalik tootmisprotsessis kasutada [6]. Varude finantsarvestus on kohustuslik igale tootmisettevõttele ning arvestuse alused registreeritakse seadusandlikult Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendis number 4 ehk RTJ 4. Samas võimaldab seadusandlus mitmeid varade arvestust mõjutavaid aspekte reguleerida firmasiseselt ning see, kuidas varasid ettevõtte siseselt arvestatakse fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Varude mõiste ja liigitus Raamatupidamise seaduses § 3 defineerib varasid kui raamatupidamiskohustuslasele kuuluvat rahaliselt hinnatavat asja või õigust [5]. Kaido Kallaste sõnul on varad majanduslikud ressurssid, mis on ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille maksumus (reaalväärtus) soetamise hetkel on objektiivselt mõõdetav. Selles määratluses on kolm väga olulist põhipunkti: · vara peab olema majanduslik ressurss;
- rollid (rolli jaotus) - reeglid ja normid Staatus grupi liikme asend, vastavalt grupi hinnangutest ja väärtustest Roll normidega piiritletud käitumisviis antud grupis Rollikujutlus näitab milline on rollitäitja ettekujutus oma rollist ja teiste ootused sellele Rolliootus käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on ebaisikulised ja kehtivad olenemata rollitäitjast. Ametirolli täitjatele esitatavad ootused on fikseeritud eeskirjades või ametijuhendites jne. Rollikonflikt tekib siis kui rollirepetuaaris on eriilmelised rollid, mille nõuded on üksteisele vastukäivad. Tekivad sisepinged, pidev vajadus teha valikuid, võib väheneda eneseusaldus. Nimeta grupi arengu faasid ja iseloomusta neid lähtudes J, P, R. Sõltuvusfaas rahulolu - kõrge, produktiivsus - madal, juhitavus kõrge Konfliktifaas R - madal, P - madal, J - madal Eraldumisfaas R hakkab tõusma, P hakkab tõusma, J hakkab langema
kujundavad nad inimese püsiva suhtlemisstiili. Rollidega seonduvad erinevad põhimõisted, mis aitavad mõista rolli erinevaid aspekte. 1) rolliootused- on antud rolli täitjale esitatavad käitumise ning tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Tihti arvavad inimesed, et teine pool ( juht) teab tema rolli suhtes esinevaid ootusi. Inimestel on organisatsioonis erinevad ametirollid, mis on tavaliselt fikseeritud ametijuhendites, eeskirjades ja määrustikes. NÄITEKS: Juhid täidavad oma töös tihti erinevaid rolle ( ettevõtja, võtmeisik, sidepidaja, kontrollijad, finantside jagajad jne) Alluvad ootavad juhilt, et nende soove ja vajadusi mõistetaks. Juht ootab alluvalt aga, et ta täidaks korrektselt oma ülesandeid. Samas aga peab juht juba lahendama ja võtma vastu otsuse mingi konflikt lahendamisel jne. 2) rollikujutlus- näitab, milline on rollitäitja ettekujutus oma rollist ning teiste ootustest sellele
Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, mida on parandatud või täiendatud (osa, punkti, lõiku või peatükki). Muudatus lisatakse sise-eeskirjadele koos aktsiaseltsi XXX juhatuse vastavasisulise otsusega. Kui sise-eeskirjad uuendatakse täies mahus, tuleb see märkida uutes sise-eeskirjades ning lisada juhtkonna otsus. 9 KOKKUVÕTE Praktika oli läbiviidud ettevõttes XXX AS, mille peamiseks tegevusalaks on spordikaupade jae- ja hulgimüük Eestis, Euroopa Liitu ja väljapoole EL. Praktika ajal olin tutvunud erinevate dokumentidega, arvestusregistriga ja raamatupidamise sise-eeskirjadega, aitasin raamatupidajat dokumenteerida käske aruandeid ja teisi dokumente,
Tööpuhkused: need, mis inimene saab igal aastal. ( igaaastane korraline puhkus, ette nähtud tehtud töö eest igal aastal, pikem periood) Vanemapuhkused/lapsepuhkused. Töötamine ja õppimine korraga õppepuhkused. Reguleeritud eraldi seaduses. Ka kollektiivpuhkused. Palgata puhkus töötaja enda vajadus, läheb tööandja jutule. Haridus- ja teadstöötajad puhkus kestab 52 kalendri tööpäeva. Ametnikel ja alaealistel on ettenähtud 35 kalendritööpäeva. Oma asutus võib eeskirjades olla puhkus pikendatud. Puhkuse andmisel ja kasutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: · Puhkust antakse kalendri aasta kohta · Puhkust antakse kalendripäevades v.a riiklikud pühad ei lähe arvesse. Need lisatakse puhkusele juurde lisaks. · Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik. Kellel jääb puhkus kasutamata, siis puhkusenõue aegub 1 aastaga. Puhkust antakse üldjuhul katkestamatult. Töötajal on õigus võtta puhkus täies mahus.
näitajate korral seda makstakse, millised peavad olema töötaja töö tulemused lisatasu saamiseks, mis tingimustel lisatasu vähendatakse või mis puhul sellets ülds eilma jäädakse. Palgamaksmise päev määrat akindla kuupäevaga, mitte ajavahemikuga, mille jooksul palk võidakse maksta. Tõõaja tingimused: Töölepingus ei pruugi näidata tööaja alguse ja lõpu kellaaega, sets need peavad olema näidatud töö sisekorra eeskirjades. Tööajanorm näitab, ka sinimene töötab täis või osa ajaga. Üldine riiklik norm täistööajaga töötamis ekorral on 8h päevas ehk 40 h nädalas. Kuid allmaatöödel, tervist kahjustavatel töödel, eriiseloomuga töödel, samuti alaealistele ja pedagoogidele on kehtestatud lühendatud tööaeg. Tööandka on kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. (summeritult mingi perioodi jooksul või päeviti iga päev 8h päevas). Tööaja summeritud
kontrollisin nende õigsust ja vastavust Raamatupidamise seaduse §11, sest igal ettevõttel peab olema raamatupidamise sise-eeskiri korrektne ja ajakohane. Koostasin ka kodus paralleelselt praktikaga raamatupidamise sise-eeskirjad, lähtudes Eesti Finantsaruandluse standartitest, raamatupidamise seadusest, riigi raamatupidamise üldeeskirjadest ja Eesti Vabariigi Raamatupidamise toimkonna juhenditest. Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades on kajastatud: - Üldsätted - Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine - Kontoplaan - Rahaliste vahendite arvestus - Lühiajaliste nõuete arvestus - Varude arvestus - Põhivarade arvestus - Kohustuste arvestus - Tulude ja kulude arvestus - Varade ja arvelduste inventeerimine - Aruandlus Webshop Interior OÜ raamatupidmise sise-eeskirjad on seadusega kooskõlas koostatud, kuid viimaseid uuendusi, mis hakkasid kehtima 2016 a
tõsta? Kas Te pärast töökohast lahkumist jätkate tavalisest valjema häälega rääkimist? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Tehke kindlaks töötajate müraga kokkupuutumise ulatus; kontrollige selle vastavust eeskirjades sätestatud piirnormidele. Võtke müraemissiooni piiravaid meetmeid (näiteks isoleerige vibreeriv masin või masinaosa, varustage väljatõmbeseadmed summutitega). Paigutage müraallikad töötajatest kaugemale. Lühendage mürarikastes piirkondades viibimise aega. Müraemissiooni vähendamiseks sulgege seadmed mürasummutusümbristesse. Paigaldage barjäärid või vaheseinad, et takistada heli sirgjoonelist levimist.
üleviimise korral vähemtasuvale tööle, kuni tervenemiseni või invaliidsusgrupi määramiseni; 8) saada Tsernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisega seotud haigestumise või vigastuse puhul hüvitust kahju eest, mis tehakse kindlaks töölistele ja teenistujatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise eeskirjades ettenähtud korras; 9) saada igal aastal tervise parandamiseks ühekordset toetust kahekordse miinimumpalga ulatuses. 3. Võrdsustada käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 1 nimetatud invaliidid sõjainvaliididega. 4. Kehtestada, et käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 1 märgitud isikutel on täiendavalt õigus: 1) saada aastas 14 kalendripäeva tasulist lisapuhkust;
Üldisel tööaja rakendamisel lühendatakse tööaja kestvust tööajal ühe tunni võrra. Siit tulenevalt väheneb ka töajanorm. Tööaja korraldus ja arvestamine Tööajakorraldus hõlmab tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einestamiseks antava aja, muude tööpäeva siseste vaheaegade ja ühest vahetusest teise ülemineku aja ja korra kindlaks määramise. Üldjuhul sisalduvad tööajakorraldust puudutavad reegli töösisekorra eeskirjades või vahetuse ajakavades. Nendes küsmistes võidakse kokkuleppida ka kollektiivlepingutes. Igapäevase tööaja võib jagada osadeks ka selviisil, et vaheaeg puhkamiseks ja einetamisekson pikem kui 1h. See on nt etendusasutustes. TjaP§14 on tööandaj kohustatud pidama kõikide töötajate tööaja arvestust. Tööaja arvestus võib olla: Päeva viisiline ehk päeviti, st tööaja arvestuse aluseks on tööpäev.
· Andmetöötlemissüsteemide kasutamine · Tulude kajastamine · Kulude kajastamine · Muudatuste sisseviimine · Tekkepõhise raamatupidamisel dokumendile, arvele jne näidata D ja K konto. · Tuleb koostada käibeandmik, päevraamat, pearaamat. · Tulud ja kulud tuleb sulgeda vastukandega. · Parandusmeetodid: kast ümber või miinus märgiga või punasega. · Süstemaatiliseks registriks on pearaamat. · Pearaamat sisaldab ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritud kontoplaani ja kõik kontod . · Kronoloogilist ja süstemaatilist arvestust on lubatud ühendada ühte registrisse. Päevaraamatus igale sisseakandele peavad olema märgitud järgmised andmed: · tehingu kuupäev; · raamatupidamislausendi järjekorranumber; · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debiteeritavad ja krediteeritavad summad; · tehingu lühikirjeldus; · sissekande aluseks olnud alg- või koonddokumendi nimetus ja number. Inventuur
Kaalutud keskmise meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord teatud perioodi (näiteks nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. (3, 189) LIFO- meetod LIFO (last in, first out) on varude arvestusmeetod, mille rakendamisel arvestatakse viimasena soetatud kaubad esimesena realiseerituks. LIFO- meetodi rakendamise eelduseks on, et viimaseba soetatud kaubad arvestatakse esimesena realiseerituks. Lõppvarusse jäävad kõige varasemad ostud. LIFO- meetodi kasutamine on Eestis keelatud. (1, 78) KOFO- meetod Kofo meetod- kontserni kaup, varu müüakse ära esimesena. (8) HIFO- meetod
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks LAHENDA! 1. Kui pikk on tavapärane majandusaasta? 1 kalendriaasta 12 kuud Kuni poolteist aastat Sõltub firma tegevusalast 2. Iga ettevõtte majandusaasta algus ja lõpp on fikseeritud.. Raamatupidamise seaduses ettevõtte põhikirjas raamatupidamise põhimääruse ettevõtte sise-eeskirjades 3. Majandusaasta võib olla kuni 18 kuud... kui ettevõtte tegevusala seda soosib ainult ettevõtte asutamisel ettevõtte asutamisel või lõpetamisel ainult riigiasutustel 4. Audiitori järeldusotsus (auditi kohustuslikkuse korral) ja majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek (äriühingutel) on Majandusaasta aruande... osad lisad vabatahtlikud täiendused 5. Kes peaks koostama Tegevjuhtkonna deklaratsiooni? Firma omanikud
tagasinõudmisel. [RT I 2004, 27, 177 - jõust. 1. 05. 2004] § 26. Toiduhügieen (1) Käesolevas seaduses käsitatakse toiduhügieenina meetmeid, mida käitleja rakendab kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides toidu nõuetekohasuse tagamiseks. (2) Käitlemisettevõte, selle territoorium, hooned, rajatised ja ruumid ning nende planeering, samuti sisseseade ja käitlemisvahendid ning töökorraldus peavad vastama käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjades sätestatud nõuetele. Toiduhügieeni eeskirjades kehtestatakse ka veovahendite, toidutoorme ja toidu veo, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning käitlemise ja käitlemisettevõtte töötajate hügieeni ning käitleja enesekontrolli nõuded. (3) Toiduhügieeni üldeeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus. (4) Lisaks toiduhügieeni üldeeskirjale võib põllumajandusminister kehtestada toiduhügieeni tagamiseks vajalikud eeskirjad toidutoorme kohta ja erinevate käitlemisvaldkondade kaupa. § 27
lepitakse kokku, et tööandja maksab rohkem kui seadusandlus ette näeb. Palgaarvutamise viis ehk palga süsteem, on oluline tingimus ja töötajal peab olema teada kas talle arvutatakse palka tööl oldud aja või tehtud tööhulga (sooritatud töö operatsioonide) järgi. Sellest sõltuvalt on palga tingimused väga erinevad. Palga maksmise kord hõlmab palga maksimise korda palga, päevade arvu kuus. Need küsimused võivad olla töö sisekorra eeskirjades, kuid võivad olla märgitud ka töölepingus. Igas töölepingus tuleb ära näidata palga määr ja palga arvutamise viis, ehk palga süsteem (aja või tüki palk). Palgamäär peab sisalduma lepingus isegi siis, kui rakendatakse tüki palga süsteemi ja tegelik palk on lepingus märgitust tunduvalt suurem.Töötegemise asukoht :Töö lepingus tuleb ära määrata töötegemise asukoht. Töölepingus määratakse kindalks töö geograafiline asukoht (asula, linn, linnaosa, vald, jms)
Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, mida on parandatud või täiendatud (osa, punkti, lõiku või peatükki). Muudatus lisatakse sise-eeskirjadele koos XXXX OÜ juhatuse vastavasisulise otsusega. Kui sise-eeskirjad uuendatakse täies mahus, tuleb see märkida uutes sise-eeskirjades ning lisada juhtkonna otsus. 10 8. Rahaliste vahendite arvestus 8.1. Pangakontod ja nende arvestus Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, peamiselt elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi ülekandeid. Ülekanded sisestab, kinnitab ja teostab juhataja. Ettevõte kasutab kahes pangas arveldusarvet (Swedbank ning Nordea Pank).
kohalik omavalitsus. · § 13. Tulekustutus- ja päästetööde eeskirjad · Tulekustutus- ja päästetööde korraldamist ja tegemist reguleerivad tulekustutus- ja päästetööde eeskirjad, mis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. · § 14. Tulekustutus- ja päästetööde juhtimine · Tulekustutus- ja päästetööde juhtimise kord sätestatakse tulekustutus- ja päästetööde eeskirjades. · § 15. Tulekustutus- ja päästetööde juht · (1) Tulekustutus- ja päästetööde juht on isik, kellele alluvad kõik õnnetuskohale saabunud tulekustutus- ja päästemeeskonnad ning lisajõud. Tulekustutus- ja päästetööde juhi määramise kord sätestatakse tulekustutus- ja päästetööde eeskirjades. · (2) Tulekustutus- ja päästetööde juhi seaduslikke korraldusi (§ 16) ei ole kellelgi õigus muuta. · § 16
Läbiviimise mooduse järgi tuntakse füüsilisi ja raamatupidamislikke inventuure. Füüsilised inventuurid on nn aineliste varade inventuurid ja raamatupidamislikud on näiteks nõuete ja kohustuste kontrollimine raamatupidajate poolt. Läbiviimise aja järgi jagunevad inventuurid korralisteks (kindla kuupäeva seisuga) ja erakorralisteks (ootamatud). Korraliste inventuuride läbiviimise sageduse määrab iga ettevõte iseseisvalt, fikseerides tähtajad raamatupidamise sise-eeskirjades, näiteks: Korraliste inventuuride läbiviimise tähtajad: 1) rahalised vahendid (üks kord aastas majandusaasta lõpus). 2) materjalid ja kaup (üks kord aastas majandusaasta lõpus). 3) ülejäänud varad ja bilansikirjed (iga majandusaasta lõpus). Erakorralised inventuurid viiakse läbi : 1) varguste ja riisumiste juhtude avastamisel 2) tulekahju (viivitamata) 3) materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel
Omavalitsuste tegevus ehituse valdkonnas. Maa, ehitusgrunt, ehitusplats. Ehitusobjekt, vallasvara, kinnisvara. Hoonestusõigus. 44 Ehitusfirma põhivara ja käibevara definitsioonid. Põhivara soetuste finantseerimise allikad. Põhivara maksumuse liigid. Põhivara vara, mida kasutatakse majadnustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui 1 aasta. Kõik muu vara on käibevara. Põhi- ja käibevarade maksumuse vahelise piiri kestestab iga firma oma sise-eeskirjades. Põhivarade soetuse finantseerimine: Säästmine raha kogumine reservi Laenu võtmine Jooksva aasta tulud Põhivara maksumuse liigid Soetusmaksumus Bilansiline maksumus =soetusmaksumus Jääkmaksumus = soetusmaksumus - kulum Taastamismaksumus= analoogse objekti ehitamist, tootmist arvestades ressurside hetke maksumust 45 Põhivara füüsiline ja moraalne kulumine. Amortisatsiooni mõiste ja arvutusvalemid. Seos kasutuseaga.
aga milleta ettevõtte ei saa osaleda äritegevuses, näiteks litsentsid(tegevusload), kaubamärgid, kontsessioonid (luba kasutada midagi). Olulisem kriteerium vara liigitamisel põhivaraks on kasutusiga - üldreeglina üks aasta. Põhivara on vara, mida kasutatakse ettevõttes pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Teiseks lähtekohaks on vara soetusmaksumus. Ettevõte määrab raamatupidamise sise-eeskirjades piirmaksumuse, millest alates hakkab vara arvestama põhivarana. Alampiiri määramisel on ettevõttel vabad käed. Materiaalse põhivarana arvele võetud vara hakatakse amortiseerima ehk vara soetusmaksumust osade kaupa kuludesse kandma. Kohustused on ettevõtte võlgnevused kellegi ees, mis nõuavad tulevikus ressursist (varast) loobumist. Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Lühiajalised kohustused kuuluvad täitmisele
paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, materjale, valmistoodangut, kui palju on saada raha müüdud toodangu eest, sularaha jm. Amortisatsioon – Põhivara majanduslik kulumine ja vananemine tehnilises mõttes. Vara maksumuse kulumise tõttu vähenenud osa. Amortisatsioonikulu – Tootmiskuludesse kantav amortisatsioonisumma. Amortisatsiooniperiood – Raamatupidamise sise-eeskirjades määratud ajavahemik, mille kestel mingit liiki põhivara maksumus kantakse kuludesse. Arendusfaas – Toote elutsükli lõik, mille kestel uut toodet veel ei müüda, aga kulutusi selle loomiseks ja müümiseks juba tehakse. Aruandeperiood – Aruandeajavahemik; ajavahemik (kuu, kvartal, aasta), mille kohta koostatakse raamatupdamisaruanne. Assotsiatsioon – Liit, ühendus või organisatsioonide koondis ühiste majanduslike, poliitiliste või muude eesmärkide saavutamiseks.
annaabi.ee 
