KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

46

docx

Riskihindamine

 Paigaldage sobivad ühiskaitsevahendid.  Hoolitsege selle eest, et töötajad oleks varustatud isikukaitsevahenditega.  Paigaldage pidev kohalik väljatõmme igasse töökohta, kus kemikaalide sisaldus ületab lubatud piirmäära (väljatõmbeseadmeid on vaja näiteks pihustamisel, värvimisel ja pinnakatmisel).  Kontrollige regulaarselt kemikaalidega töötamisel kasutatavaid seadmeid ja vahendeid.  Kontrollige ja puhastage regulaarselt väljatõmbeseadmeid, et tagada nende parim võimalik efektiivsus.  Hoolitsege selle eest, et ohtlike kemikaalidega, eriti kantserogeensete ja mutageensete ainetega kokkupuutuvate töötajate tervist kontrollitaks regulaarselt.  Korraldage töötajate regulaarne väljaõpe ohtlike kemikaalidega seotud riskide ja tööohutuse teemal. OHUTEGUR: Müra KONTROLL-LOEND nr 8 A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur?

Logistika alused

43

doc

RISKIHINDAMISJUHEND

Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1  RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ­ ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5

Ohuõpetus

43

doc

RISKIHINDAMISJUHEND

Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1  RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ­ ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5

Ametijuhend

10

rtf

Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

eeskirjaga. 4. TÖÖVAHEND Töövahendit võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks see on ette nähtud. Ettenähtust erinevates töötingimustes töövahendi kasutamisel peab rakendama täiendavaid ohutusabinõusid. Töövahendi asend ja paigaldusviis, vahekaugused liikumatute ja liikuvate osade vahel, energiavarustus ning ainete või detailide etteandmise, kasutamise ja eemaldamise viis peavad tagama kasutaja ning teiste isikute ohutuse. Kasutajale tuleb tagada ohutu juurdepääs ja viibimine kõikidel töövahendi kasutamisega seotud aladel, mis on vajalikud tootmiseks, seadistamiseks ja hooldustöödeks. Kui töövahendi osade, gaasi-, auru- ja vedelikutorude või elektrijuhtmete ebaõige ühendamine võib tekitada ohtu, peab ühenduskohtadele kandma märgised nende õigeks ühendamiseks ning vajadusel ka seadme osa või aine liikumissuuna märgise. Asjakohane teave peab olema ka seadme ohutusjuhendis.

Tööohutus ja tervishoid

8

docx

Tööohutuse, arvestus

1. Nimetage patsiendi ohutuse mõjukomponendid. Patsiendi ohutuse kultuur (PS culture) Patsiendi ohutuse tegevused (PS ativities) Kogemused vigade registreerimisel ( errorrepoting experieces) 2. Mis on patsiendi ohutuse eesmärk? Patsiendi ohutuse eesmärk on ennetada kahjude ja vigade tekitamist patsiendile. 3. Nimetage patsiendi ohutuse edumehhanismid. (1) vigade ennetus (2) õppimine vigadest (3) ohutuskultuur, mis kaasab tervishoiutöötajaid, organisatsiooni ja patsiente 4. Milles seisnes patsiendi ohutuse traditsiooniline vaade? Pärineb 90ndatest. Kaks komponenti: Töötajate ebakompetentsus ja karistamine. Karistamise tulemuseks on motiveeritud töötaja, kes üritab karistuse järel olla ettevaatlikum kui varem, teha tööd paremini ja seega mitte eksida. Tulemuseks on vigade salgamine

Ohuõpetus

53

docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. (3) Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. 2. peatükk TÖÖKESKKOND [Paragrahvi 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Tööohutus ja tervishoid

34

docx

Töö tervishoid ja ohutus KT

Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C Õhu relatiivne niiskus • Norm 40 – 60 % (lubatud piirid 30 – 70%)• Liiga kuiv – limaskestade ärritus (silmade kipitus)• Liiga niiske – lõhnad , temperatuuri taju • Liiga niiske – aurumise takistus, materjalid niisked• Suureneb külmetamisoht, süvenevad kroonilised haigused• Tuuletõmbus suurendab haigestumisriski liigniiskuse puhul• Niiske ja jahe töökeskkond – kasvulava Hallitusseentele Õhu liikumiskiirus ja tervisehäired • Ebaühtlaselt jahtunud kehapiirkonna põletikud – lihas-ja närvipõletikud• Külmetushaigused (neeru-kuseteede haigused, hingamisteede haigused• Üldine düskomfort• Töövõime langus Valgustus, valgustatus• Kunstlik valgustus (üld-, lokaalne valgustus)• Loomulik valgustus (üla-, külg- ja kombineeritud ) • Kombineeritud valgustus – loomulik + kunstlik• Valgustatus – eelloetletud

Riski- ja ohutusõpetus

27

doc

Tööõnnetus ja keskkond

Tartu Kutsehariduskeskus Tööõnnetus ja töökeskkond (iseseisevtöö) Juhendaja: Eili Röss Koostaja: Ingrit Pavlov Tartu 2009 2  SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Töökeskkond.........................................................................................4 Töökeskkonnast riigipõhiseaduses.....................

Tööohutus ja tervishoid

Kommentaarid (0)