poolt. Homerose päritolu pole kindlaks tehtud.Tema kodulinnaks võis olla Smyrna,vana linn, mis paiknes kreeklastele kuuluval Aasia alal. "Ilias" ja "Odüsseia" on oluliselt kujundanud Euroopa kirjandust ja euroopalikku maailmapilti.Need kaks meistriteost on huvitavad ja tähtsad. Teda peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Praegu peetakse mõlema eepose autoriks Väike-Aasias Joonias elanud luuletajat. Ka arvati ekslikult, et Homeros on jumalaid ülistavate eepiliste luuletuste autor ( Homerose hümnid ) Pärimustes kujutatakse Homerost pimeda raugana. Homeros oli Vana- Kreeka pime laulik, ta elas arvatavasti 8. sajandil.Tema elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse üldse tema olemasolus, pidades suurteoseid kompositsioonilise ebatasasuse tõttu mitme autori tööviljaks. Maailmakirjanduse raskemaid probleeme on "Iliase" ja "Odüsseia" saamislugu, mis üldiselt tuntud niinimetatud Homerose küsimuse nime all.
Iiri saagad. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Tegelaseks Finn laulik Ossiani isa, kes oli vapper sõjamees, laulik ja prohvet. Islandi eepika. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tüli vaanidega; räägitakse kääbustest-seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus on jumalikud neitsid valküürid. Teos
Alustas luuletamist külaelu argiprobleemidest. 1962. aastal ilmus esikluulekogu "Kandilised laulud". Edaspidises loomingus avardas üha oma ainevalda. Looming Teoste keskne teema on maaelu olevik ja minevik. Romaanides kujutab eestlaste lugu. Inimese teisenemine muutuvas ajas. Looming "Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat kirjutanud ka silmapaistvat luulet. Traadi suurus on ta eetoses ja inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude mõistmises". Looming Maksimalisminõue. "Mats Traat usub, et kõige olulisem on inimest mõista. Ja kirjutab oma raamatutes just sellest kõige olulisemast." "Minge üles mägedele" Veel lõpetamata sariromaan. Siiamaani ilmunud 11 teost. Esimene teos ilmus 1977. aastal.
Vene muusika heliloojate looming: Glinka Glinkat on nimetatud Vene klassikalise muusika isaks. Komponistina oli ta iseõppija, alles enne surma täiendas ta oma oskusi Berliinis õppides. Tema esimene ooper "Ivan Sussanin" oli esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia ooperi stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romantismiga. "Ruslan ja Ljudmilla" jäi pikaks ajaks Vene heliloojate eeskujuks muinasjutuliste ja eepiliste ooperite kirjutamisel. Tähelepanuväärsed on sünfoonilised avamängud "Argonia Jota" ja "Öö madridis" kus on kasutatud Hispaania rahvamuusika rütme. "Kamarinskaja" (?) on eeskujuks, kuidas Vene rahvamuusikat töödelda. Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat, koorilaule ja romansse. Mussorgski Mussorgski looming kajastab 19. sajandi teise poole Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid. Tema teoste keskne teema on õiguseta talupoja saatus.
,,Vanem Edda" Keskaja Islandi kirjandus Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on ,,Vanem Edda". Edda luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. saj pärit Codex Regius. Edda laulude autoreid ei teata ja laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Arvatakse, et laulud on kirja pantud 11.-12. saj, aga kogumiku käsikiri koostati 13.saj. Süzee Edda laulud jagunevad kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumad jumalalaulud on nt: Völuspá ( Nägijatari
kirikukihelkondade hulk kasvas ja piirid muutusid Suuremates linnades, Tallinnas ja Tartus, oli mitu linnakihelkonda Kirikukihelkonnad olid Eesti ala kõige püsivamateks haldusüksusteks, kestes 13.20. sajandini Eesti rahva ehk folkmuusika Eesti regilaule on laialdaselt salvestatud ja õpitud, eriti neid, mida laulsid naised Need võivad esineda mitmes vormis, sealhulgas ka töölauludena, ballaadidena 6 keelega kannel ehk väikekannel ning eepiliste legendidena Traditsioonilised tuulepillid, mis Muutke teksti laade põlvnesid pillidest, mida mängisid Teine tase karjused, olid vanasti laialt levinud, kuid Kolmas tase Neljas tase
tekkimas aina rohkem ja rohkem joodikuid, põrujaid ja sulisid ning praeguse generatsiooni mehed on kaotamas naistesse austust ning suhtuvad sellesse palju ükskõiksemalt. Esimesed rüütlid olid tahumatud löömamehed ning nende eeskujuks olid vaprust ülistavad eepilised poeemid. Tänapäeva meestele on eeskujuks aga muud asjad. Lapse eas on kindlasti poiste eeskujuks kas nende isa või mõni muu vanem isik. Filmide vaatamisest tekib neid hiljem juurde, mida saab üldiselt võrrelda ka eepiliste poeemidega. Tavaliselt on selleks mõni superkangelane, kes aitab ja päästab teisi inimesi, mis on üldiselt hea variant, sest siis on lapsel tahtmine olla kasulik ühiskonnale, mis peaks tagama hea tuleviku. Seda kõike kokkuvõttes võib tõesti öelda, et tänapäeva mees on rüütel, kuid seda ainult juhul, kui endal tahtmist on. Nagu Donna Levine ühes oma luuletuses ütles, et kogu potentsiaal on sinu enda
rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Vennad Grimmid on kirjutanud muinasjutu nagu näiteks : "Lumivalgeke" Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12).
Tüübid: atsmiktempel (tsikuraat), mitme siseõuega templikompleks. Ruumid igapäevasteks ja religioosseteks kombetalitusteks, majandustegevuseks. Templiõuel ohverdati loomi, mis oli üks olulisemaid rituaale. Ennustuskunst ja astroloogia Ennete lugemine oli väga oluline. Tähtsaid otsuseid ei võetud jumalatelt nõu küsimata vastu. Ennustati ohvrilooma siseelundite ja tähistaeva järgi. Kangelaseepika Kangelaslaulud muistsetest suurkujudest, mis pandi kirja eepiliste poeemidena. Kangelaseepos "Gilgames". Teadus Matemaatikas kuuekümnendsüsteem. Kasutusel aja ja nurkade mõõtmisel. Astronoomias taevavaatlused ennustamiseks ja ajaarvestamiseks. Kuukalender, kus aasta kestis 12 kuud, olles 11 päeva päikeseaastast lühem. Aeg- ajal lisati täiendav kuu vea kõrvaldamiseks. Lisa Sumerid leiutasid ratta, potikedra ja õlu. Mosaiik Uri valitseja hauast.
sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks jumalad( aasid ja vaanid (ühisjooned kreeka jumalatega)), kurje jõude kehastavad hiiud,kangelased, müütilised loomad. Kangelased pole ideaalsed, palju vägivalda, ebaõiglust . 13.sajandil proosavormis õpik : ,,Noorem edda". Edda lood peegeldavad paljude rahvaste uskumusi maailma kohta. Skaldide luule levis edda lauludega üheaegselt. Skaldid
Kangelaseeposed panid aluse erinevale rahvuskirjandusele. Tänu neile sai alguse rüütlikirjandus. Need on pakkunud ainest hilisemale kirjandusele. Näiteks Pierre Corneille näidendile ,,Cid" esimese suure klasisstliku dramaturgi. Need teosed annavad aimu ka sellest millised võisid olla tolleaegsed müüdid. Seda selviisil, et kuna autoreid pole teada siis arvatakse, et rahvaluule ja lühemad eepilised laulud ühendati mahukateks eeposteks. Aga rahvaluule ja eepiliste laulude tekkepõhjusteks võivad olla just müüdid.
terves hulgas halbades asjades. Need halvad teod justkui õigustaksid seda, miks allakäiguspiraalis olevad inimesed ei pea ilmutama normaalset empaatiat ja austust patuoinaste vaba tahte vastu. Ajalugu tunneb loendamatul hulgal selliseid lugusid, millest üks tuntumaid on kohtumõistmine Jeesuse üle ning see, kuidas inimesed teda mõnitasid ja ta peale sülitasid, kui ta Jesruusalemma tänavatel oma risti kandis. Eepiliste draamade põhiliseks iseloomustavaks omaduseks on püüe jagada inimesed kahte eraldiseisvasse gruppi, olenevalt sellest, missugune maailmavaade või uskumuste süsteem parasjagu seda eepilist draamat õigustab. Selle tulemusena need, kes kuuluvad „pahade” gruppi, ei oma normaalseid inimõigusi, austust või kaitset. Seega need, kes kuuluvad „heade” gruppi, võivad teha „pahadele” seda, mida nad iialgi omadele ei teeks. Läbi ajaloo on just see
kirjutatud uuesti. Glinka ja librettid tõid mõneid muudatusi osalejate koosseisu. Mõned tegelased ei esinenud ooperis (Rogdai), teised aga olid lisatud (Gorislava) ,olid ka mõningad muudatused süüzee liinis. Ajalugu Ooperi idee on oluliselt erinev kirjanduslikust allikast. Brilliantsele nooruslikule Puskini poeemile (1820), mis põhineb vene eepiliste muinasjutude teemadel, on omased kerge iroonia, mänguline suhtumine kangelastesse. Glinka keeldus sellisest süzee traktaadist. Ta on loonud eepilist ooperit, mis oli täis suuri mõtteid. Ajalugu Ooperi kiidetakse kangelaslikkust, aadli tundet, lojaalsust armastuses, mõnitatakse aga argust, pettust, julmust. Läbi kogu töö helilooja viib labi mõtte, et
sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks jumalad( aasid ja vaanid (ühisjooned kreeka jumalatega)), kurje jõude kehastavad hiiud,kangelased, müütilised loomad. Kangelased pole ideaalsed, palju vägivalda, ebaõiglust . 13.sajandil proosavormis õpik : ,,Noorem edda". Edda lood peegeldavad paljude rahvaste uskumusi maailma kohta. Skaldide luule levis edda lauludega üheaegselt
olukordadest. Sellepärast esineb luules kaks külge elu peegeldus ja suhtumine ellu. Nagu luuletaja, nõnda ka rahvalaulik väljendub üldistavais kujudes, kujundite vahendusel (saksad-sahad, prouad-adrapulgad, kupjad-adrakured). Ja nii polegi meil eepilist, sündmusi kauge objektiivsusega edasiandvat laulu, on vaid lüro-eepilised laulud, milles elamuste ja mõtete osa pole vähem tähtis kui sündmustik. Võiks ütelda: siin valitseb lüüriliste ja eepiliste tasakaal. Sündmusi ja tegelasi peegeldatakse olulistes ja üldistes joontes. Nt. rahva kangelased on varustatud parimate omadustega. Kui looja annab reaalelu tüüpilisi kujusid ja näitab tegelikkuse olemuslikke tunnuseid ning omadusi tegelaste tegevuse kaudu, siis tekib eepiline looming. Kui ta aga loob tüüpilisi kujusid oma suhtumise prisma läbi (näitab tegelikkust isikute mõtete, tundmuste ja meeleolude kaudu), tekib lüüriline looming.
2.1. Nimetus erinevates keeltes 8 2.2. Punase kärbseseene ehitus 8 2.3. Aktiivsed ained punases kärbseseenes 9 2.4. Leviala 10 3. PUNANE KÄRBSESEEN ANIMISTLIK-SAMANISTLIKES KULTUURIDES 11 3.1. Tarvitamisjuhud 11 3.1.1. Sakraalsed ja sellelähedased toimingud 11 3.1.2. Eepiliste jms lugude ettekandmine 12 3.1.3. Töö ja füüsilised pingutused 12 3.1.4. Nautejuhud 13 3.2. Toimet oluliselt mõjutavad tegurid 14 3.2.1. Viljakeha arengufaas 14 3.2.2. Tarvitaja eelhäälestus 14 3.3. Manustamine 15 4
3. Kujunemisajaks loetakse II-VII sajandit 4. Iiri saagasid hakati kirja panema umbes VII sajandist, iiri munkade poolt. 5. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, sageli proosajutustuse vahel olid värsid 6. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn. Neis hinnati väärikust ja suuremeelsust 7. 8. ,,Vanem Edda" on Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik; koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. 9. ,,Vanem Edda" laulud on pärit XI-XII sajandist. 10. Tegelasteks on hiiud ja aasid, vaanid ning alfid, nornidest ja rohkesti muudest müütilistest olevustes 11. Hinnatakse nende tegelaste juures nende puudusi, tarkust, mõõdukas ja kaine meel, arukus, ettenägelikkus ning sõprus. 12. 13
1842. aastal ,,Ruslanja Ludmilla´´ (külm vastuvõtt) Lahkus Venemaalt ning suri Berliinis Looming Rahvuslikkus ilmnes nii helikeele kui ainestikus Inspiratsiooni sai: orahva elust ja ajaloost olegendidest ja muinasjuttudest okommetest ning olustikust Suurepärane kompositsioonitehnika kuigi oli ise õppinud Looming ,,Ivan Sussanin´´ (oli esimene proffesionaalne muusikaline lavateos Vene muusikas) ,,Ruslan ja Ludmilla´´ (oli pikka aega Vene heliloojatele eeskujuks muinasjutuliste ja eepiliste loomingute kirjutamisel) https://www.youtube.com/watch?v=Bj5ZaukB-EA Modest Mussorgski (1839-1881) Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas Esimesed klaverimänguoskuse sai emalt 1852. aastal läks kadettide kooli Heliloojana debüteeris 1860. aastal Muusikalisi oskusi täiendas Balakirevi juhendamisel Kui 1861 aastani sai Mussorgski rahulikult loomingule pühenduda, kuid kuna ta elatus mõisa tuludest ning pärisorjuse kaotamisega ta majanduslik olukord halvenes siis hakkas ta jooma
- Kõige varasemad muusika üleskirjutused pärinevad Vana-Kreeka kultuuri hilisest ajajärgust, umbes 2. saj eKr - Pillid: harf, lauto, šalmei ja topeltšalmei Vana-Kreeka 8. sajand - 2.saj I pool eKr - Seal õppisid muusikat kõik vabad inimesed (kuni 30. eluaastani, sest nad surid ära siis lol) Jaguneb kolmeks perioodiks: - Arhailine ajajärk (8.-6. sajand eKr) ● Kutseliste laulikute - aoidide ja rändlaulikute- rapsoodide eepiliste kultuslaulude(hümnide) esitamine ● Arendati välja nomos(reegel) - muusikaliste reeglite kogum, mis reglementeeris muusikas kasutatud asju - Klassikaline ajajärk (5. saj-330. aastad eKr) ● Tragöödia hiilgeaeg ● Tragöödia ja komöödia kujunesid veinijumal Dionysose auks ● Tragöödia sai alguse pidulikest kiiduhümnidest(ditürambidest) ● Komöödia sai alguse sigivuslauludest ● Tragöödiates esitati soololaule ja koorilaule
Toitis oma viljastava piimaga ka kuningaid. Oli Enliliga poeg, kelle nimi oli Ninurta (maa isand), kes oli põhiline jumalik kangelane, kes võitles erinevate koletistega. Paljude võitude tõttu ülendas Enlil teda endast kõrgemaks, Enlili "teisikuks". Oli ka oma ema, Nin hursagi jumalikule järjele tõstja. Ninurta oli võitnud koletist, kelle nimi oli Asag, kellega võideldes oli kujunenud hursag. Sai jagu ka paljudest teistest erinevatest elukatest, oli õige mitmete eepiliste poeemide peategelane. 3 taevast jumalust: Kuujumal Nanna e Sin. Peamine kultuskeskus oli Ur. Nanna meenutab Ani. K tema oli kõrge tähstaevaga seotud, kujutati ka vana mehega. An pigem päevane, tema öine. Kujutati sõisel ajal kuulaevukeses üle taeva purjetamas. Ka tema oli seotud kalendriga, tähistaeva ennustuskunstiga, tulevikuteadja. Päikesejumal Utu e Samas. Sõidab päikesekaarikuga üle taeva. Lemmiklinn Larsa. Näeb kõike, suudab õigust mõista
Oma teostes nõudleb ta elult ilu ja täiuslikkust, püüab lahti mõtestada olevikku ja olevat läbi enda. Tema luules esinesid koos nii tulevikuoptimism ja kodumaateema, filosoofilis-, loodus- ja isamaaluule. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. "Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat kirjutanud ka silmapaistvat luulet. Traadi suurus on ta eetoses ja inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude mõistmises". Nii kirjutas Postimees Mats Traadist tema 70. sünnipäeval 2006. aastal. Mats Traat vasakul. Tema 70. sünnipäev. Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu
liige. 1958. aastast elab ja töötab mees Elvas. Elvalastele on Ain Kaalep austatud õpetaja. Ain Kaalepi luule ei ole mitte menu- või mõnuluule, vaid tehniline ja mitmekesine, vihjeline ja laiahaardeline, süvenema kutsuv luule. Selle aegruumiline haare on nii vormilt kui ka sisult lai, hõlmates erinevaid ajastuid ja erinevaid maid, põimides kaasaegset ja klassikalist, ehk tulevikulistki, nagu Kaalep ise ütleb. Haikudest gaseelideni, sonettidest rubaiideni, vabavärssidest eepiliste ja eksootiliste vormideni see on Kaalepi luule vormiline mõõde, mille keskmeks võib siiski pidada antiigiihalust ja huvi idamaiste, eelkõige araabia ja pärsia vormide ja motiivide vastu. Kui üldse on mõni katusmõiste või zanrimääratlus, mis haaraks Kaalepi luulet kogu selle mitmekesisuses, siis on selleks ,,akadeemiline" või ,,intellektuaalne". Ja sedaviisi kokkuvõetuna ei kujuta Kaalepi luuletused endast mitte ainult huvitavat ekskurssi kirevasse
Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. *Homeros - kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse üldse tema olemasolus, pidades suurteoseid kompositsioonilise ebatasasuse tõttu mitme autori tööviljaks. Praegu peetakse mõlema eepose autoriks Väike-Aasias Joonias elanud luuletajat. Ka arvati ekslikult, et Homeros on jumalaid ülistavate eepiliste luuletuste autor ( Homerose hümnid ) Pärimustes kujutatakse Homerost pimeda raugana. *Pindaros - kreeka luuletaja. Lõi hümne koorilaulu tarbeks, kreeka rahvuslike pidustuste puhuks. On säilinud 4raamatut olümpia-, püütia-, Isthmose- ja Nemea mängude võitjate auks loodud epiniikione. *Aischylos - kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Ta lisas näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas näitlejate dialoogi osakaalu
Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12).
Iseloomulikud jooned o ülev ja paatoslik toon o suure ja õilsad tunded o maagia, mille taustaks ürgne loodus Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunariigi saagasid tunneme tänu 18.saj.kirjanikule JAMES MACPHERSONILE. 1.2.Islandi eepika Ka Islandil elasid edasi paganlikud pärimused ja müüdid peale ristiusu vastuvõtmist. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik kannab pealkirja "Vanem Edda". Puudub kindel süzee, vaid koosneb lauludest,mis pärinevad eri aegadest.Arvatakse ,et need on kirja pandud 11.-12.saj.-l. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest..Tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjajalul olevad jumalad aasid,kellede hulka kuulub enamik kõige tähtsamaid jumalaid.Räägitakse maa-alustest kääbustest alfidest, kes on osvad sepad. Ja saatuse valdjataridest nornidest.
Filmizanrid On olemas palju filme. Tegelikult, on olemas VÄGA palju filme ja need filmid on kõik erinevad. Vahel ma mõtlen, et kuidas saab inimestel olla nii palju ideid erinevate filmide jaoks. Zanrid võimaldasid publikule teada anda, mida filmist oodata, juba enne kui tuled saalis kustusid. Enamik põhilisi zanreid eksisteeris juba tummfilmiajastu lõpul: komöödia, õudus, melodraama, vestern ja põnevik alates mõõgakangelase seiklustest kuni eepiliste sõjafilmideni. Muusikal saabus koos heli tulekuga, ning heli andis lisavõimalusi ka roimafilmidele. Igal filmitüübil on omad reeglid. (http://www.johvihuvikeskus.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=59; Naughton, Smith 2008) Dokumentaalfilmides peab film kajastama huvitavaid seiku või inimesi, kultuurisündmusi, teaduslikke fakte või hüpoteese. Seal ei ole näitlejaid, vaid on lihtsalt
Voolaine taas ajakirjas "Eesti Kirjandus" (1930). Kas Annel valmis ka juba enne "Peko laulu" II osa sõnastamist mõni looduseteemaline eepiline arendus, seda ei võimalda dateeringute puudumine käsikirjade juures ei kinnitada ega eitada. Ligilähedalt samasse aega paigutuvad aga uued eepilised kompositsioonid "Ivvan Hirmus", (1724 värssi) "Keväjälaul" (2578 värssi), "Tammõlaul" (2781 värssi) ja "Kõivolaul" (1152 värssi). Siin sobib arutleda sedagi, miks Anne jätkas eepiliste kompositsioonide loomist ka pärast seda, kui P. Voolaine (või mõni teine) enam ei esitanud talle konkreetset tellimust ega pakkunud välja uute lugude sündmustikku. Kõige tõenäolisemaks tuleks pidada järgmist seletust. Anne tõlgendas Eesti Vabariigi rahalist toetust mitte kui tunnustust varasemate teenete eest, vaid kui töötasu tema jätkuvale laululoomele. Kohusetundliku ja õiglase inimesena püüdis ta oma palga ka ausa tööga välja teenida
mis keskaja lõpul jällegi kaovad, andes ruumi tragöödiale ja komöödiale. · Periodiseering: · Varakeskaeg (5-10 saj) o Ladinakeelne kirjasõna, mis on valdavalt religioosse sisuga: pühakute elulood, legendid imetegudest, kirikulaulud ja jutlused. o Rahvakeelne kirjandus keltide, skandinaavlaste ja anglosakside rahvaluule kirjapanekud: Iiri saagad, Islandi ,,Vanem Edda" (eepiliste laulude kogumik), anglosaksi eepos ,,Beowulf" · Klassikaline keskaeg (11 15 saj) o kengelaslaulud ehk kangelaseeposed (11-13 saj) rahvaluulel põhenev kirjandus prantslaste ,,Rolandi laul" hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" sakslaste ,,Nibelungide laul" o rüütlikirjandus (alates 12.saj kuni keskaja lõpuni) rüütliromaan, trubaduuride luule
5) hilis impeeriumi ajajärk Zanrid 1) proosa 2) luule 3) draama Esindajad Publius Vergilius Maro kirjanik Quintus Horatius Flaccus lüüriline luuletaja Publius Ovidius Naso esimene suurem luuletaja EEPOSED Rolandi laul(prantsuse eepos) on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing. Vanem Edda islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Ei ole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinevad eri aegadest. Arvatakse , et on kirja pandud 11-12 saj, kogumik koostati 13 saj. Mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest, tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. Teos ei peegelda ainult muinasskandinaavia, vaid kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi
Esimeseks sai töö kõige paremini kirjutanu ja seda kuni järgmise võistlustööni, tavaliselt kuuks ajaks. Koolivaheaeg oli rooma lastel neli kuud juuni algusest oktoobri alguseni, lisaks sellele veel mitmed religioossed pühad. Järgmine etapp oli grammatikuse kool. Siia jõudes oli laps tavaliselt 12-13 aastane. Lõpetati see etapp tavaliselt 16 aastasena. Grammatikuse kool oli arvatavasti paremini sisustatud kui algkool. Siin võis olla kuulaste inimeste büste, reljeefe eepiliste poeemide 5 tuntumate stseenidega, võib-olla ka geograafilisi kaarte. Klassiruumid vanas Roomas ei olnud kinnised ega isoleeritud. Sageli asusid nad tänava ääres portikuse all eesriide taga, et tänavamelu õpilaste tähelepanu liigselt ei häiriks. Kooli võis igaüks igal ajal sisse astuda. Siin liikusid pidevalt lapsevanemad, sõbrad, ka need, kes lihtsalt tahtsid tunde pealt kuulata.
Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. 2. Islandi eepika: Vanem Edda on Islandi vanade eepiliste laulude kogumik. ,,Vanem Edda" ei ole kindla süzeega tervik, vaid koondab 11.12. sajandil kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks on jumalad aasid ja vaanid , hiiud, kes kehastavad kurje jõude, kangelased, müütilided loomad. Eddaluule on säilinud mitmes käsikirjas. Eddalaulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali
Muusika arvati olevat jumaliku päritoluga. Muusika leiutasid ja esimestena harrastasid jumalad. Kreeklased pidasid luulet, muusikat, tantsu, teatrit jne jumalate kingituseks inimestele. Muusikuid ja poeete pidasid nad jumaliku andega prohvetiteks, samal ajal kui kujutava kunsti meistritesse suhtuti kui käsitöölistesse. Arhailine ajajärk eepika ja lüürika Arhailist aega iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine, eepiliste ulatuslike värsivormis lugulaulude laulmine (eepos kr. k sõna, värss; eepos ulatuslik värssteos). Homeros oli 8. sajandil elanud arvatavasti pime laulik aoid. Teda peetakse kahe eepose ,,Iliase" ja ,,Odüsseis" autoriks (see on küll kahtlane, sest ,,Odüsseiat" arvatakse pärinevat pool sajandit hilisemast ajast, samuti on palju erinevat nende stiilis). Mõlemad eeposed tuginevad aga heksameetrile (kr hex kuus, metron mõõt) Kreeka
eepika sarnasus) lugu. Erinevusi on rohkelt: · Draama on vormilt suletud, proosas võib liikuda rohkem. Draamas ei ole jutustajat, tegelased peavad olulise edasi andma. · Draamas on aeg-ruumiga manipuleerimine raskem · Tegelase siseelu on keeruline edasi anda, jutustajat ei ole · Draama pikkus on piiratud · Draama peab olema dramaatiline keskendub inimestevahelistele suhetele Teatris mängitav draama jäljendab suhtlemist konkreetselt. Episeerumine eepiliste struktuuride mõjulepääs dramaatikas (N Bertolt Brecht) · Sündmustiku epitseerumine lõpplahendusele suunatusest loobumine · Aegruumi epitseerumine ainet püütakse esitada võimalikult täielikult · Kunstilise kommunikatsiooni epiteseerumine loo sisese või välise jutustaja kasutamine o Kirjeldavad ja kommenteerivad remargid o Autori kohalolek (sildid jmt) o Eepilised struktuurid dialoogi sees
1. Keskaja üldiseloomustus Henriku Liivimaa kroonika XIII saj Filid eepiliste pärimuste tundjad ja bardid Alguseks loetakse aastat 476, kui viimane lüüriliste laulude looja Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Suur umbusk - nõiaprotsessid tõugati troonilt. Ristiusustamine ja sõjad Lõpuks nimetatakse Inglise kodanliku Monarhia revolutsiooni algust 1640. Hansa liit ja tsunftid
3. ISLANDI EEPIKA (SKALDID, KENNING, VALHALLA, VALKÜÜRID), „VANEM EDDA” Islandi eepika – Island võttis ka ristiusu rahumeelselt vastu, mis tõi kirja ja kirjaoskuse germaani rahvastele. Islandi paganlik eepika säilitas oma sisu üsna suure täpsusega, ristiusu kõlblusideedel neis muinasgermaani müütides erilist kohta pole. VANEM EDDA (Edda=luuleõpetus. Vanem=et eristada 13.saj ilmunud luuleõpikust) –Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Kirja pandud 11.-12.saj, kogumik 13.saj. Koondab eri aegadest pärit laule, mis sisaldavad uskumusi ja legende Kristuse-eelsest ajast. TEGELASED: vanimad jumalad hiiud, jumalad aasid(kõige tähtsamad), jumalad vaanid, müütilised olendid (alfid, nornid jne), valküürid, Skandinaavia tähtsaim jumal Odin, vaenlane Loki – ükski tegelane pole läbinisti hea või halb, igalühel nõrkusi ja tugevusi.
jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Erinevalt muistendist ei pruugi muinasjutt edastada kuulajatele tõeväärtusega informatsiooni. Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Liigitus
· Võimalus kopeerida oma mõistus masinasse ja teoreetiliselt ka sealt edasi teise ajusse annaks meile võimaluse ületada oma surelikkuse. · Võimalus kopeerida oma mõistus masinasse annab meile teoreetilise variandi jooksutada mitmeid koopiaid ühest ja samast olemusest. See annaks indiviidile võimaluse kogeda mitmeid asju samaaegselt. · Olenemata tehnikast, mida selleks kasutada, inimese olemuse kopeerinime oleks eepiliste mõõtudega tegevus. Üheks peamiseks takistuseks on see, et bioloogiline neutraalvõrgustik on oma olemuselt paralleelne ja analoog aga tänapäeva arvutisüsteemid on lineaarsed ja digitaalsed. Lahenduseks sellele probleemile pakutakse quantumarvuti kontsepti, mis tooks ka vajalikud arvutusvõimsused käeulatusse. · Veel üks võimalik komplikatsioon on see, et kas niimoodi kopeeritud olemus
kohta puudusid juba tol ajal, ja kõik see, mida jutustati ta elust ja isikust, on vaieldav ja osalt isegi fantastiline. Väga erinevad on antiikaja teadlastel Homerose eluaja dateeringud. Nime Homeros ennastki tõlgendati nii vana- kui ka uusajal kui üldnime; mõningate allikate järgi tähendanud Väike- Aasia kreeklastel sõna homeros pimedat. Talle omistati peale eelmainitud eeposte veel mitmeid teisi poeeme, eepilisi hümne ja väiksemaid luuletusi. Chiose saarel elunesid eepiliste laulude laulikud homeriidid, kes väitsid endid Homerosest põlvnevat. 5. saj. e.m.a hakati mitmesugustel kaalutlustel eristama ehtsat Homerost ebaehtsast: teda peeti vaid ,,Odüsseia" ja ,,Iliase" autoriks. Mõned hellenismiaja teadlased asusid seisukohal, et ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoreiks on eri isikud, pidasid Homerost vaid ,,Iliase" autoriks. Teoste stiilide erinevust (pateetiline/rahulik) põhjendati vanusevahega
t. me ei tea kunagi, kes täpselt üht või teist lugu jutustab või vaatleb. Algusest peale on aga ka teisi jutustajaid: muusa, erinevad jumalad jne. Kuna jutustatav lugu tuleneb kahest allikast, Homerose eri eepostest, on jutustamistehnika üles ehitatud Iliase ja Odüsseia lugude omavahelisele opositsioonile. Samas on jutustatava aja ja jutustamisaja suhe pidevalt kõikuv. Tüüpiline näide on tapmis- ja suremisstseenid, mis kõik on venitatud eepiliste võrdluste, otsekõnede ja kirjeldustega tegelikkusest pikemaks. Päris-narratiivile on siin vähe ruumi, peaasjalikult tegeldakse toimunu kommenteerimise ja selle üle järele mõtlemisega. Jutustatav lugu on väga kindlalt jagatud raamatu piiridega. Teos koosneb 12 laulust, millest igaüks käsitleb absoluutselt terviklikku tegevust. 108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni. I raamat põlluharimine, II raamat puude kasvatamine, III raamat loomakasvatus, IV
ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunaiiri saagasid tunneme tänu XVIII sai soti kirjanikule James Macphersonile. Tegelaseks Finn laulik Ossiani isa, kes oli vapper sõjamees, laulik ja prohvet. Romantikute seas saidki ülipopulaarseks ,,Ossiani laulud". Islandi eepika Kenning - vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund, nimisõna asendamine väh 2sõnalise ümberütleva ühendiga. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"(XI-XII saj, käsikiri XIII), millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tyli vaanidega; räägitakse kääbustest- seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus jumalikud neitsid valküürid
Sai alguse Sumeri perioodil; saavutas oma haripunkti alles Uus-Babüloonia riigi ajal. Enamus õpetlasi pärines preestrite seast. Matemaatika, astronoomia, kuukalender. Ennustuskunst ja astroloogia. Kirjandus: Egiptus: Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest. Mesopotaamia: Armastati kangelaslaule muistestest suurkujudest. Neid hakati üsna varakult lühemate eepiliste poeemidena kirja panema. Mitme eepose kangelane oli Gilames. Temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ,,Gilgames". Leiutised: Egiptus: 2. Eesti ajaloo periodiseering ja allikad Jääaja lõpp ja Eesti maastiku kujunemine. Muinassaeg, selle allikad ja perioodid. Ajalooline aeg, selle allikad ja perioodid. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Esimene jää pealetung algas juba enam kui 2
Igat värssi lauldi 2 korda. Eeslaulja esitas värsi, järellaulja liitus temaga värsi lõpus ja kordas seda üksi. Eeslaulja omakorda liitus järellauljaga korratud värsi lõpus ja hakkas üksi laulma uut värssi jne. Runosid lauldi ühenduses päevaste töödega : käsikivil jahvatades, lüpstes, karjas käies jne. Küla pidulikud olukorrad sisaldasid rohkesti laulutraditsiooni: matused itke, pulmad nii itke kui ka kalevalamõõdulisi runosid, karupeied kalevalamõõdulist pärimust. Eepiliste runode lauljatest märkimisväärseim on vienalane Arhippa Perttunen, Lönnroti ´"Kalevala" tähtsamaid lätteid. Samast piirkonnast on pärit ka Ontrei Malinen. Silmapaistev sõnakunstnik Mateli Kuivalatar, 1 Lönnroti "Kantelari" muusadest. Suuliselt edasikanduv luule ja kirjutatud sõnakunst Rahvalaulu looja ja luuletaja vahele on asetatud võrdusmärk, kuid erinevused on ületamatud. Kunstluuletuse kirjutaja tekst püsib sajandist teise muutumatuna; rahvalaulu sepitseja ideed ja
Translatio imperii: (kirjandusliku) võimu ülekandumise sümbol Sisu: Trooja valitseja Priamose poeg Aeneas (Aineias) põgeneb oma saatjaskonnaga pärast Trooja langemist läbi seikluste ja ohtude Itaaliasse ja peab seal uue kodumaa rajamiseks lahinguid 1) daktüliliste ja spondeiliste värsijalgade osakaalu tasakaalustamine; 2) sõna ja värsirõhu konflikti seostamine ideelisstiililise tasandiga, emotsionaalsete kohtade esiletoomine. Aeneis: eepiliste elementide kaanon ,narratiiv, eepilised võrdlused, ekfraas e (kunsti)teose, paiga vms detailne kirjeldus, prooemium e sissejuhatus, tegelaste kõned Metamorfoosid ehk `muundumised' heksameeter, 15 raamatut, kogumaht 12 024 värssi sisu: umbes 250 muundumislugu mütoloogiast ja ajaloost tuntud teemadel; pikkus 1200 värssi jumal, kangelane või inimene muundub millekski kas oma süül või teiste vägivalla tõttu; Ovidius ise
6.4. Mängu- ja tantsulaulud Laulumängud olid pühade ajal üks põhilisi meelelahutusi. Neis on põimunud üheks laul, dialoog ja tantsuline liikumine. (Laulumängudest on lähemalt juttu p 13.) Laulumängudele on lähedased tantsulised laulud, st niisugused laulud, mis esitati tantsulise liikumise saatel. Laul ja tants üheskoos on igivana sünkreetiline nähtus (sünkretism on eri kultuuriliikide omavaheline seotus), mis hiljem elas edasi peamiselt pikkade lüro-eepiliste laulude esitamisel. Säärast nähtust on jäädvustatud Kihnus, Setus, vähem Mulgimaal. 6.5. Hälli- ja lastelaulud Lastele ja lastega lauldavad regivärsilised laulud on sageli seotud rütmilise tegevusega. Suure osa neist moodustavad hällilaulud, millega uinutati last hällis ehk kätkis. Hälli kiigutamise rütm kajastub arvatavasti ka hällilaulude rütmis. Teisi lastelaule lauldi erinevate tegevuste juures.
teema eepilistesse teostesse. Itaalia R-s 15 ja 16 saj on rida kuulsaid autoreid, kes kirjutavad eeposesarnaseid teoseid, mahukad värssteosed- väline kuju antiigi eeskujul, sisult aga langevad kokku romaaniga (Tazzo jt). Põhiline aines on eraeluline. Selle järgi eristada eepost lihtsalt eepilisest poeemist või ka värssroamanist. Viimast mõistet kasutada just It poeemide puhul, sest neil ei ole seda eepilisust nii väga. Rööbiti Itaalia eepiliste poeemidega hakkab Hisp levima proosaline rüütliromaan. 16. saj I poolel. Proosa laiemale kasutmisele üleminekut selgitab trükikunsti levik. Teadmiste, kirjaoskuse, kirjanduse levik. Laiema lugejaskonna teke 16. saj algusest. Proosa kasvab välja eepilisest luulest. Proosa romaan ja jutustus levivad rööbiti värssteostega. Aines ikkagi keskaegne, rüütlitemaatikaon valitsev 16 saj I poole jooksul vähemalt. Pastoraalteema on rohkem seotud antiigiga. Seal laialt levinud
suuri ja õilsaid tundeid, imesid ja maagiat ning ürgse looduse tausta. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja ta õepoeg Cuchulinn. Lõunaiiri saagasid õpiti tundma tänu James Machphersonile, kes 1760 avaldas kogumiku, mille väitis olevat muinaskeldi rahvaluule ja muistse lauliku Ossiani loomingu tõlge. Keskaegne eepika Islandil sai alguse 9.10.saj. Islandit asustasid norralased. Ristiusk võeti rahumeelselt vastu 11.saj. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogu on ,,Vanem Edda" pole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab eri aegadest pärit laule. Kogumiku laulud on osalt vasturääkivad. ,,Vanem Edda" on proosa vormis luuleõpetus. Arvatavasti kirja pandud 11.12.saj, käsikiri aga 13.saj. Kogumiku mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkest. Tegelased: jumalad hiiud ja nendega sõdivad jumalad aasid. Tegevuse keskmes on aaside ning vaanide (ka jumalad) tülid ning leppimised
Eepilistes lugudes jäädvustati sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi. Hilisemad iiri saagad olid proosa vormis, kuid nad olid siiski lüürilise kujundlikkuse ning poeetilise rütmiga. Ühiseks jooneks saagade ja laulude puhul olid suured ja õilsad tunded, imed ja maagia ning ürgne loodus. Islandi olid 9-10 sajandil asustanud norralased ning ristiusk oli rahumeelselt vastu võetud 11. sajandil. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik kannab pealkirja ,,Vanem Edda", mis ei ole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab eri aegadest pärit laule. Muuseas, kogumikus sisalduvad laulud on paiguti ka üksteisele vasturääkivad. Arvatavasti kirja pandud 11-12 saj, kuid kogumiku käsikiri pärineb ilmselt 13. sajandist. Kogumiku mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkest. Tegelasteks on jumalad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid
arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Erinevalt muistendist ei pruugi muinasjutt edastada kuulajatele tõeväärtusega informatsiooni. Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12).
jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin) novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend;
mälestusele on teos pühendatud.Näiteks: Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk. Kodu lugu I : Pühendatud vägivalla ohvri sõbra ja mõttekaaslase Tauno Pukk'i mälestusele. või Ramón Gómes de la Serna. El Greco: Tõenduseks oma kirglikust poolehoiust olgu need El Creco altarid pühendatud aulikule senjoora Elena Sansinena de Elizaldele, kirjasõna ja kaunite kunstide soosijale tema avara hinge ja peene vaimu imetluses. RAMON R raamjutustus ka -novell, -romaan; eepiliste teoste kompositsioonivõte. Raamjutustuses esineb tegelasena jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teksti alguses ja lõpus, raamivad teost. Näiteks: Aino Kalda (18781956) "Barbara von Tisenhusen". Mõnikord kasutatakse raamimise võtet ka selleks, et siduda teemalt või laadilt erinevaid teose osi tervikuks. Näiteks: Giovanni Boccaccio (13131375) "Dekameron". raamnovell vt raamjutustus.
annaabi.ee 
